← Eesti

2-25-16306/14

Obsah (10)§ 407§ 444§ 175§ 138§ 144§ 162§ 174§ 3141§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-16306 Tsiviilasi HN INV

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

8. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 29.09.2021 nr 2-14-63261, p 14). Lisaks tuleb

§ 175

lg 1 järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt RKTKm 14.04.2021 2-19-10324, p 19). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

  1. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja
  2. novembril 2025, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 1540 eurost, hagi tagamise taotluse riigilõivust 70 eurost ja õigusabikulust 3848 eurost 15 sendist koos käibemaksuga. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on õigusabikulu esitatud koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Kohus määras 27. novembril 2025 kostjale tähtaja 5 päeva hageja menetluskuludele seisukoha esitamiseks. Kostjale loeti kohtunõue

§ 3141alusel kätte toimetatuks alates 16.

3 2-25-16306 detsembrist

  1. Kostja seisukohta hageja menetluskuludele ei esitanud.
  2. Riigilõivude tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Kohtu hinnangul on, arvestades tsiviilasjas esitatud menetlusdokumente ja seisukohti, hageja õigusabikulu 16 tunni 20 minuti ulatuses, summas 3848 eurot 15 senti koos käibemaksuga põhjendatud. Põhjendatud on ka esindaja tunnitasu 235 eurot 60 senti koos käibemaksuga. 11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuluna 5458 eurot 15 senti (1540+70+3848,15).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5458,15 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.