Obsah (6)

§ 430§ 428§ 432§ 168§ 661§ 150

act OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046; Lepinguline esindaj

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas

§ 428

lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Hagi asjaolude kohaselt sõlmis kostja 06.04.2022 krediidilepingu 1731450045569 krediidilimiidiga 2000,00 eurot. Krediidi taotlemine ja lepingu sõlmimine toimub iseteeninduses aadressil hyba.ee, kes pakub Krediidiandjale Lepingu sõlmimiseks ja haldamiseks vajalikku tehnilist platvormi, mistõttu Klient peab aktsepteerima seal asuvaid HyBa kasutustingimusi. Krediidiandja kontrollis laenu andmisel tarbija krediidivõimekust. Kostja kohustus enne lepingu sõlmimist esitama tõesed andmed enda sissetuleku ja kohustuste kohta. Krediidiandaja kontrollis kostja esitatud teavet pangakonto väljavõtete abil perioodil 07.12.2021 - 06.04.
2. Krediidiandaja ei tuvastanud kostja pangakonto väljavõttest asjaolusid, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Eeltoodud info oli piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust. Teavet kontrolliti ja omandati lisaks, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfost ja Krediidiregister, mis ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja palus välja mõista kostjalt lepingust 1731450045569 tulenev põhivõlgnevus 1898,62 eurot, intress 212,12 eurot, viivis 270,57 eurot, võla sissenõudmiskulud kokku summas 10 eurot; menetluskuluna kokku summa 405 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja menetluses kokku tasutud riigilõivust summas 385 eurot;
3. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (41,7%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.21.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,95%. 06.04.2022 krediidilepingu 2
7. 1731450045569 kokku lepitud krediidi kulukuse määr 41,7% vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,95*3=50,85%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-24-144555 lõpetamisele. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas nr 2-24-144555 menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole muid kokkuleppeid esitanud, seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ja kostja soovivad määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada kolmele päevale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise lühendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt

§ 661lg-le 4.

10.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (

§ 150lg 4).

Hageja palub kohtul tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 303,43 eurot. Kohus leiab, et

§ 150

lg 2 p 1, lg 3, lg 4 alusel et hageja taotlus poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada 151,72 (303,43/2) eurot B2 Impact OÜ arveldusarvele nr EE452200221066697508 AS-is Swedbank, viitenumbriga 73439400091636102, vastavalt hageja taotlusele. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 3