Obsah (7)

§ 121§ 37§ 2§ 45§ 55§ 175§ 104

3-26-400 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-400 Määruse kuupäev ja koht 12.02.2026, Jõhvi Kohtunik Kohtuasi Ülle Polluks X kaebus Otepää Vallavalitsuse 26.11.2025 korralduse nr 2-3/55

) § 120 lg 1 p-le 8 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 9. Kaebaja taotleb kohtult Otepää Vallavalitsuse 26.11.2025 korralduse nr 2-3/558 kehtetuks tunnistamist ja Otepää Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemist algatama KSH või see uuesti otsustada. Kohus tõlgendab kaebust esitatuks Otepää Vallavalitsuse 26.11.2025 korralduse nr 2-3/558 tühistamise (

§ 37

lg 2 p 1) ja kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes (

§ 2lg 4, § 37 lg 2 p 2).

2 3-26-400 10. Kohus selgitab kaebajale, et Otepää Vallavalitsuse 26.11.2025 korraldus nr 2-3/558, millega vald jättis algamata detailplaneeringu KSH, on menetlustoiming, mitte haldusakt HMS § 51 lg 1 p-s 1 sätestatud tähenduses. 1 Võttes arvesse, et kaebaja esitas kohtule ka kohustamisnõude, on sellega võimalik saavutada kaebuse eesmärki ilma, et kaebaja peab kaebuse nõuet muutma. Sellest hoolitumata on kohus seisukohal, et kaebus ei ole tervikuna lubatud. Menetlustoimingu vaidlustamise võimalused on piiratud ja sätestatud

§ 45

lg-s 3, mille kohaselt menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

1. Kohtupraktikas on leitud, et juhtudel, kus haldusorganil on detailplaneeringu menetlemisel hindamisruum kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse osas, ei ole põhjendatud KSH algatamata jätmise kui menetlustoimingu vaidlustamise võimaldamine. Kuna sellisel juhul ei tulene KSH läbiviimise kohustus vahetult seadusest, vaid eeldab haldusorgani hindamisotsust, ei ole KSH algatamata jätmise näol tegemist ilmse menetlusveaga. Haldusorgani hinnangut keskkonnamõju olulisusele ning sellest tulenevat otsust KSH algatamata jätmiseks saab sel juhul halduskohtus vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga.2
2. Lisaks juhtudele, kus KSH tuleb detailplaneeringu menetluses algatada selle vajadust põhjendamata, sätestab KeHJS § 33 lg 2 juhtumid, mil keskkonnamõju tuleb hinnata selle vajaduse korral ning KSH algatamise otsusele tuleb lisada asjakohane põhjendus (KeHJS § 35 lg 3). Selliseks juhtumiks on ka olukord, kus detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtivat üldplaneeringut (KeHJS § 33 lg 2 p 1 koosmõjus § 33 lg 1 p-ga 2). KSH vajalikkusele annab haldusorgan hinnangu KeHJS § 33 lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumite ja lg-s 6 nimetatud asutuste arvamuste põhjal. Seega ei ole tegemist vahetult seadusel põhineva ning haldusorganile kaalutlusruumi mitte jätva kohustusega KSH läbi viia. Järelikult ei ole KSH algatamata jätmine sellisel juhul ilmne menetlusviga ning kaebus selle menetlustoimingu vaidlustamiseks ei ole lubatav. Haldusorgani otsust KSH vajalikkuse üle saab vaidlustada koos planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisega ning halduskohus saab kaebuse lahendamisel hinnata KSH algatamata jätmise otsuse õiguspärasust.3
3. Vaidlust puudub selle üle, et Otepää Vallavolikogu algatas 21.03.2019 otsusega nr 13/16 Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu. Samas praeguses asjas ei väida kaebaja, et detailplaneeringuga kavandataks KeHJS § 6 lg-s 1 loetletud tegevust.
4. Otepää Vallavalitsuse 26.11.2025 korralduse nr 2-3/558 põhjendustest tulenevalt tuleb KeHJS § 33 lg 2 p-s 4 nimetatud detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. KeHJS § 33 lg 2 p 4 sätestab, et KSH algatamise 1 RKHKm 17.11.2011 nr 3-3-1-64-11 p
5. 2 RKHKm 17.11.2011 nr 3-3-1-64-11 p
6. 3 RKHKm 17.11.2011 nr 3-3-1-64-11 p
7. 3 3-26-400 vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. PlanS v.r (varasem regulatsioon) § 124 lg 6 sätestas, et käesoleva seaduse § 125 lg 1 p-s 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu ning KeHJS § 33 lg 2 p-s 4 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes sama seaduse § 33 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Järelikult 26.11.2025 korralduse nr 2-3/558 näol on tegemist kaalutlusotsusega HMS § 4 lgs 1 sätestatud tähenduses. Otepää Vallavalits otsustas vaidlusaluse otsusega, et Tehase ja Rummu katastriüksuste detailplaneeringu koostamine võimaldab piisavalt kaasata erinevaid osapooli lahenduse kujundamisse. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lg 1 p-i 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Keskkonnaamet 23.10.2025 kirjas nr 65/25/20345, Terviseamet 9.10.2025 kirjas nr 9.3-2/25/7335-3, aga samuti ka Transpordiamet 15.09.2025 kirjas nr 7.2-2/25/3796-8 ning Päästeamet ei ole esitanud ettepanekuid KSH algatamata jätmise otsuse eelnõule. Seega jättis Otepää Vallavalitsus 26.11.2025 korraldusega nr 2-3/558 kaalutletult KSH algatamata.
8. Kohus tegi kindlaks, et tulenevalt kohtupraktikast puudub isikul õigus vaidlustada KSH algamata jätmise otsust juhul, kui KSH läbiviimise kohustus ei tule otseselt seadusest ja selle kohta langetatakse kaalutlusotsus. Kohus tuvastas, et antud juhul puudus Otepää Vallavalitsusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringu läbiviimise menetluses KSH algatamise osas seadusest tulenev imperatiivne kohustus. KSH algatamata jätmine otsustati PlanS § v.r 124 lgst 6 ja KeHJS § 33 lg 2 p-st 4 tulenevalt kaalutlusotsuse alusel. Sellisel juhul leitakse eelpooltoodud kohtupraktikas, et selline kaalutlusotsus on vaidlustatav vaid koos lõpliku haldusaktiga ehk koos detailplaneeringu kehtestamise otsusega (PlanS § 141).
9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse tervikuna.

17. Võttes arvesse, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, ei ole lubatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest pole tasutud ka riigilõivuseaduse § 60 lg-s 6 sätestatud riigilõiv. Juhindudes

§ 55lg-st 2, jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.4 18.

Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

19. Kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 20 eurot kohus ei tagasta

§ 104lg 5 p 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 4 Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, 2013 lk 686. 4 3-26-400 5