) § § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2.2.
lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja nõusolekut hagejapoolse nõudest loobumisega saab loobumise olemust arvestades eeldada ka siis, kui kostja nõuet ei tunnista (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-13, p. 41). Käesolevas tsiviilasjas on kostja esitanud hagile vastuväiteid ning pooled saavutanud kokkuleppe asja lahendamiseks kohtuväliselt, millest tulenevalt saab samuti kostja nõusolekut menetluse lõpetamiseks eeldada. Eeltoodust tulenevalt kohus võtab vastu ja rahuldab hageja avalduse kostja vastu esitatud hagist loobumiseks ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. 2.3.
Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2.4.
2.5.
lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik lk 2 / 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.