Obsah (6)

§ 632§ 187§ 459§ 445§ 163§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2026, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja nõue

1. Harju Maakohtu menetluses on R.J hagi J.J vastu elatise väljamõistmiseks.
2. Hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja alaealine laps. Kostja ei osale hageja ülalpidamiskulude kandmises. Laps viibib isa juures kooliperioodil vastavalt suhtluskorrale üle iga kahe nädala 3,5 ööpäeva, ülejäänud aja elab laps ema juures, mistõttu langevad lapse igapäevased olme- ja ülalpidamiskulud peamiselt ema kanda. Kuigi koolivaheajad on vanemate vahel võrdselt jaotatud, katab ema lapse huviringide ja treeningute kulud summas 105 eurot kuus, milles isa osalemisest on keeldunud. Samuti ei ole kostja osalenud lapse koolitarvete, kooliriiete ega muude vajalike esemete soetamises, piirdudes mitme õppeaasta jooksul üksnes üksikute jalanõude ostmisega. Hageja on korduvalt teinud ettepanekuid kulutuste jagamiseks, kuid kostja on neist keeldunud. Hageja igakuised kulud kokku on 550 eurot. Hageja seaduslikule esindajale laekub hageja eest lapsetoetus summas 80 eurot kuus.
3. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates 16.10.2025 n-ö miinimumsummas ehk perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud määras. Kohtu seisukoht
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud kättetoimetamisportaalis 25.11.

1. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule nõutele vastavat hagivastust esitanud, mistõttu kohus loeb, et kostja ei ole hagile vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega. 2 2-25-124536
2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendamatu. Seetõttu rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohtu põhjendused
3. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates 16.10.2025 PKS § 101 alusel arvutatud määras. Elatise väljamõistmise algushetkeks saab pidada maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetke, milleks on 16.10.2025 (vt ka Kõve, V. jt,

III kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2018, lk 265). Kohus selgitab, et juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Võttes aluseks PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamise alused, kujuneks hageja PKS § 101 alusel arvutatud elatiseks (vt siit: https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) käesoleval ajal 301,74 eurot. Samas on hageja esile toonud, et tema igakuised kulud on 550 eurot. Kuivõrd elatis on mõeldud lapse kulude katteks, lapse kulusid saab katta lapsetoetuse arvelt ja mõlemad vanemad peavad last ülal pidama võrdses ulatuses (st kumbki peab katma 50% lapse kuludest), saab kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks olla 103,86 eurot kuus (550 – 80 = 470 s.o vanemate kanda jäävad kulud pärast lapsetoetuse mahaarvamist; seega ühe vanema kohustus on 470 / 2 = 235). Juhul, kui kohus mõistaks kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras, rikastuks hageja kostja arvelt alusetult. 7. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 235 eurot kuus alates 16.10.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus peab vajalikuks selgitada, et juhul, kui hageja igakuised ülalpidamiskulud muutuvad ja käesoleva kohtulahendiga väljamõistetud elatis ei kata kõiki hageja kulusid, on hagejal õigus esitada hagi väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks

§ 459alusel.

Vastava hagiga on poolel õigus nõuda kohtulahendist tulenevate perioodiliste maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. 8.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.

1. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
2. detsembri
3. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3 2-25-124536 10.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd üldjuhul kannavad elatise nõudes pooled oma menetluskulud ise (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21; vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.01.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-24-9924, p 10). Seetõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4