3-25-601/7

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar

1. veebruar 2026, Tartu 3-25-601 X.X. riigi õigusabi taotlus Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga nr 3-24776 X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. aprilli
3. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. RESOLUTSIOON
4. Jätta X.X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
5. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu
6. aprilli
7. a määruse peale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus vaidlustatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tallinna Halduskohtus registreeriti
9. märtsil 2025 X.X. riigi õigusabi taotlus Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks. Taotlusest võib aru saada nii, et taotleja soovib riigi õigusabi seoses haldusasja nr 3-24-776 menetlusega, mis on lõppenud.
10. jaanuari
11. a määruse alusel jättis Riigikohtu halduskolleegium X.X. teistmisavalduse Tallinna Halduskohtu
12. juuli
13. a määruse peale menetlusse võtmata.
14. Tallinna Halduskohus andis
15. märtsi
16. a määrusega X.X. riigi õigusabi taotluse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Kohus selgitas, et Riigikohtu seisukohtade järgi tuleb EIK-i pöördumiseks riigi õigusabi taotluse esitamisel lähtuda taotleja elukohast. Kuna taotleja elukoht on Võru linnas, tuli riigi õigusabi taotlus esitada Tartu Halduskohtule.
17. Tartu Halduskohus edastas
18. aprilli
19. a määrusega X.X. riigi õigusabi taotluse osas, milles taotleja soovib talle esindaja määramist seoses tööõnnetuse ja kutsehaigusega, lahendamiseks Tartu Maakohtule (resolutsiooni punkt 1) ja jättis X.X. riigi õigusabi taotluse osas, milles ta soovib endale esindaja määramist EIK-i kaebuse koostamiseks seoses haldusasjaga nr 3-24-776, rahuldamata (resolutsiooni punkt 2). Tartu Halduskohus selgitas, et lähtudes kohtule esitatud õigusabi taotlusest, sellele lisatud dokumentidest ja taotleja pöördumisest kohtule, mõistab kohus, et X.X. soovib riigi õigusabi korras esindajat kahe erineva probleemiga. Kohus mõistis, et X.X. soovib riigi õigusabi korras esindajat seoses tööõnnetuse ja kutsehaiguse küsimusega ning teiseks selleks, et esitada kaebus EIK-le seoses haldusasjaga nr 3-24-
20. Esimesel juhul on taotleja riigi õigusabi taotlust pädev lahendama Tartu Maakohus. Teise probleemiga seoses ei ole taotlejal võimalik EIK-i poole pöörduda, sest möödunud on neli kuud viimasest siseriiklikust otsusest haldusasjas nr 3-24-776, mistõttu ei ole kaebus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 35 kohaselt vastuvõetav.
21. Kaebaja esitas
22. novembril 2025 Tartu ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
23. aprilli
24. a määruse peale. Määruskaebusele on lisatud füüsilise isiku menetlusabi taotlus ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Kaebaja märgib, et soovib esitada kaebuse. Vaidlusaluseks on kutsehaigus ja sellega seonduv nõue. Kaebaja ei olnud teadlik, et kui pöörduda peale riiklike institutsioonide ammendumist EIK poole, on selle tähtajaks neli kuud. Teadmatuse tõttu soovib kaebaja aega ennistada. Kaebaja palub ennistada menetlus koos menetlusabi rakendamisega. Menetlusabi vajab kaebaja riigilõivu ja õigusabiga seotud asjaajamisteks.
25. Kaebaja esitas
26. novembril 2025 ringkonnakohtule taotluse sooviga vahetada advokaati, kes on spetsialiseerunud tööõnnetustele, nimetada selleks Olavi-Jüri Luik ning
27. detsembril 2025 taotluse riigi õigusabi saamiseks koos füüsilise isiku menetlusabi taotluse ning teatisega taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28. Arvestades vaidluse asjaolusid mõistab Tartu Ringkonnakohus, et kaebaja
29. detsembril 2025 esitatud riigi õigusabi taotlusega soovib kaebaja endale esindajat käesolevas haldusasjas.
30. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel tuleb kontrollida lisaks RÕS §-s 6 sätestatud aluse olemasolule riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemist (RÕS § 7). Taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. Asjaoludest tulenevalt puuduvad esitatud määruskaebusel eduväljavaated. Seega on taotleja võimalused oma õiguste kaitseks määruskaebemenetluses ringkonnakohtus ilmselgelt vähesed.
31. Ringkonnakohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks tähelepanuta, kuna määruskaebemenetlus on lõivuvaba.
32. Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (HKMS § 207 lg 2).
33. Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi saamiseks esitatud taotluse rahuldamata, kuna kaebaja soovis esindajat, et pöörduda EIK-i, kuid kaebus EIK-le ei oleks nõuetele vastav (RÕS § 37 lg 3).
34. Haldusasjas nr 3-24-776 Tallinna Halduskohus tagastas
35. juuli
36. a määrusega kaebaja kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis
37. septembri
38. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
39. juuli
40. a määruse resolutsiooni muutmata. Riigikohus jättis
41. novembri
42. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata ning
43. jaanuari
44. a määrusega X.X. teistimisavalduse Tallinna Halduskohtu
45. juuli
46. a määruse peale menetlusse võtmata. X.X. esitas riigi õigusabi saamiseks taotluse Tallinna Halduskohtule
47. märtsil
48. Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja on ammendanud kõik siseriiklikud õiguskaitsevahendid haldusasjas nr 3-24-776 ja EIK-i kaebusega pöördumiseks ette nähtud neljakuuline tähtaeg on möödunud. Asjas
49. juulil 2024 tehtud Tallinna Halduskohtu lõpplahend jõustus
50. 2 novembril 2024 Riigikohtu määrusega. Kaebaja taotleb riigi õigusabi, et esitada kaebus EIKle, kuid kohtutele äratuntavalt ei vastaks kaebaja kaebus nõuetele ja EIK ei võtaks kaebust vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei vii vaidlus õigusabi määramise üle ja määruskaebuse sisuline läbivaatamine kaebaja jaoks soodsa lahendini.
51. Ringkonnakohus selgitab, et käesolev vaidlus on ainult selle üle, kas kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks EIK-i pöördumiseks rahuldada või jätta rahuldamata. Ühegi kaebaja tõstatatud probleemi sisulist menetlust käesoleva haldusasja raames ei toimu. Ringkonnakohus ei saa lahendada kaebaja taotlust menetluse ennistamiseks, kuna EIK-le kaebuse esitamise tähtaeg on sätestatud EIÕK art 35 lg-s 1 ja ringkonnakohus ei saa seda muuta. Käesolevas asjas on kohtud leidnud, et kuna kaebuse esitamine EIK-le toimuks hilinenult, ei ole põhjendatud määrata kaebajale riigi õigusabi.
52. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse hilinenult. Kaebaja sai halduskohtu
53. aprilli
54. a määruse kätte e-toimiku kaudu samal päeval, s.o
55. aprillil 2025 ja seega oli määruskaebuse esitamise 15-päevaseks tähtajaks
56. aprill
57. Kaebaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule
58. novembril
59. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja halduskohtu määruse kättesaamise ja ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise vahele jääval ajavahemikul teistes menetlustes kohtule mitmeid menetlusdokumente. Nii esitas kaebaja Tartu Maakohtule avalduse
60. mail 2025 (tsiviilasi nr 2-25-2148); hagiavalduse
61. juunil 2025, täiendava seisukoha ning menetlusabi taotluse
62. juunil ja
63. juunil 2025 (tsiviilasi nr 2-25-9184); uue avalduse
64. augustil 2025 ja avalduse täienduse
65. oktoobril 2025 (tsiviilasi nr 2-25-13536); hagiavalduse
66. augustil 2025, määruskaebuse
67. augustil 2025, täiendavaid arvamusi augustis 2025 (tsiviilasi nr 2-25-13017). Lisaks esitas X.X. Tartu Ringkonnakohtule
68. mail 2025 määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-25-5382,
69. juulil 2025 määruskaebuse haldusasjas nr 3-251473 ja
70. augustil 2025 määruskaebuse haldusasjas nr 3-25-2728, mistõttu ei saa väita, et kaebajal on olnud takistatud kohtuga suhtlemine ja seetõttu võiks esineda mõjuv põhjus ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Hoolimata asjaolust, et ajavahemikul
71. aprill 2025 –
72. aprill 2025 ei ole kaebaja kohtutele avaldusi esitanud, on ta olnud aktiivne kohtutega suhtlemisel pärast käesolevas asjas määruskaebuse esitamise tähtpäeva saabumise ja ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise vahelisel perioodil (mai – november 2025). Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, ei pea kohus vajalikuks küsida kaebajalt määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kuna ka õigeaegselt esitatud määruskaebuse korral oleks kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. (allkirjastatud digitaalselt) 3