Obsah (8)

§ 661§ 430§ 428§ 431§ 432§ 386§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-18715 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagiavaldus B., A. vastu te

§ 661lg 4 alusel). Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1. Pärnu Maakohtu menetluses on Plus

Plus Capital AS hagiavaldus B., A. vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara omandiõiguse tagasivõitmise nõudes.

1. Hageja nõudeks on: 2.1 Tunnistada kehtetuks kostja I B. (isikukood XXX) ja kostja II A. (isikukood XXX) vahel 05.04.2022.a sõlmitud hoonestamata kinnistust mõttelise osa müügileping ja asjaõigusleping, millega kostja I B. müüs kostjale II A.-le Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX sisse kantud 1/3 suurune mõtteline osa, asukohaga XXX (katastrinumber XXX) koos selle oluliste osade ja päraldistega. 2.2 Kohustada A. (isikukood XXX) andma nõusolek ühe kolmandiku (1/3) suuruse mõttelise osa kinnistust kinnistusraamatu registriosa numbriga XXX, aadressil XXX, omandi üleandmiseks B. (isikukood XXX) omandisse. 2.3 Kohustada B. (isikukood XXX) ja A. (isikukood XXX) andma nõusolekud kinnistusraamatu registriosas numbriga XXX omanikukande muutmiseks: - kustutada senine kanne kaasomaniku A. kohta ja - sisse kanda B., isikukood XXX, kaasomandi osa suuruseks 1/3 ja A., isikukood XXX, kaasomandi osa suureks 1/
2. 2.3 Lugeda B. (isikukood XXX) ja A. (isikukood XXX) nõusolekud kinnistusraamatus kinnistu registriosa nr XXX vajalike kannete tegemiseks antuks kohtuotsusega. 2.4 Mõista kostjatelt B. ja A. solidaarselt välja hageja menetluskulud - tasutud riigilõiv summas 490 € ja õigusabikulu summas 427 €; 2.5 Mõista kostjatelt B. ja A. solidaarselt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
3. Kohus rahuldas hageja 10.12.2024 esitatud hagi tagamise taotluse alternatiivnõude ning määras hagi tagamise abinõuna kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud A.-le (isikukood XXX) kuuluvale 2/3 suurusele 3 2-24-18715 kaasomandiosale kinnistust, aadressiga XXX, eelmärge B. (XXX) kasuks omandiõiguse üleandmise tagamiseks 1/3 mõttelisele osale kinnistust (kinnistusregistriosa nr XXX), aadressiga XXX ja kolmandasse jakku esimesele vabale järjekorrale PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806) kasuks õigusvaidluse märkus: “Tsiviilasjas nr 2-24-18715 on AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806) esitanud B. (isikukood XXX) ja A. (isikukood XXX) vastu hagi tehingu kehtetuks tunnistamise ja vara omandiõiguse tagasivõitmise nõudes.
4. Kohus määras asjas istungi XXX kell 11.
5. Pooled istungil kokkulepele ei jõudnud. Kohus rahuldas hageja 05.06.2025 esitatud ekspertiisi taotluse.
6. Pooled esitasid kohtule 20.02.2026 kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

8. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 9. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. 10.

§ 386lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise, kui asjas menetlus lõpetatakse.

Pooled paluvad kohtul edastada käesolev kompromissi kinnitav määrus eelmärke ja õigusvaidluse märkuse kustutamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kohus saadab käesoleva määruse pärast jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Määruse täitmisest tuleb koheselt kohtule teatada. 11. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 1 tähenduses. 12.

§ 168

lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud 4 2-24-18715 kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 13. Pooled on esitanud taotluse, et kohus tagastaks hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot.

§ 150

lg 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 420 eurot ning hagi tagamise taotluse esitamisel 70 eurot. Kohus selgitab, et hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele. Seega rahuldab kohus poolte taotluse osaliselt ning tagastab pool hagimenetluses tasutud riigilõivu, s.o 210 eurot taotluses märgitud hageja arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 5