← Eesti

1-16-7983/37

Obsah (5)§ 263§ 424§ 74§ 65§ 56

1-16-7983 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2017. a Põlva Kriminaalasja number 1-16-7983 (kriminaalasja number kohtueelsel uurimisel 16265000

§ 263

lg 1 p 1 järgi Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav N.Y – isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; algharidusega; ametlik töökoht puudub; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, sealhulgas viimati 16.02.2016. a Tartu Maakohtu poolt

§ 424

järgi 5kuulise vangistusega tingimisi

§ 74

alusel 2-aasta 6kuulise katseajaga; tõkend - elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 306 ning 311-313, maakohus otsustas: N.Y süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.02.2016.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuud vangistust - võrra ning mõista N.Y-le liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 8 (kaheksa) kuud vangistust. Jätta iseseisvale täitmisele N.Y-le Tartu Maakohtu 29.11.

  1. a otsusega mõistetud rahaline karistus - 207 eurot (30 päevamäära). 1-16-7983 N.Y suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohustada N.Y-d vabatahtlikult ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtu poolt saadetavas teatises märgitud ajaks. N.Y karistuse kandmise aja algust arvestada alates tema vanglasse saabumisest. KrMS § 180 lg 3 esimese ja teise lause alusel jätta menetluskulud 1243,61 euro (s.o sundraha 705 eurot, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud – 255 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitis - 279,60 eurot ning kutsete saatmise kulu – 4,01 eurot) ulatuses riigi kanda. Välja mõista N.Y-lt 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot Eesti Vabariigi kasuks määratud kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitise katteks. KrMS § 180 lõike 3 kolmanda lause alusel määrata, et N.Y tasub menetluskulud – 360 eurot - ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes vastavate kuude viimaseks kuupäevaks 30 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank AS või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank AS Eesti filiaal või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida: maakohtu poolt teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule (aadressil: Võru 12, 63308 Põlva) kirjalikult hiljemalt
  2. aprilliks
  3. a. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 28.04.
  4. a ning siis võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates 29.04.
  5. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel lahendi teinud kohtule (aadressil: Võru 12, 63308 Põlva). I Esitatud süüdistus ja süüdistatava seisukoht
  6. N.Y-d süüdistatakse kohtuistungil 14.03.
  7. a muudetud süüdistuse järgi

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema lõi 16.07.2016. a kella 15 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Võõpsu alevikus Karja tänaval (s.o avalikus kohas) tahtlikult alaealisele K. A. kahel korral lahtise käega vastu pead. Seejärel haaras ta kannatanul kätega juustest ja tiris tema pea allapoole ning lõi teda põlvega ühel korral vastu nägu. Sellega põhjustas ta tahtlikult kannatanule füüsilist valu. Vägivalla kasutamisega avalikus kohas häiris ta ka kuriteosündmust pealt näinud alaealise K. J. rahu. N.Y rikkus tahtlikult korrakaitseseaduse § 55 lg 1 punktis 1 sätestatud nõuet, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, st on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. 2

(8)1-16-7983 2. N.Y tunnistab ennast esitatud süüdistuses osaliselt süüdi. II Kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja maakohtu põhjendused süüdistuse osas 3.

§ 263

lg 1 p-s 1 on sätestatud kuriteokoosseis avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga.

§ 263

lg 1 p 1 mõttes on tegemist vägivallaga juhul, kui isik on toime pannud

§-s 120 või 121 sätestatud vägivallakuriteo.

  1. Kannatanu K. A. ja tunnistaja K. J. kohtus antud ütluste, samuti süüdistatava N.Y kohtueelsel uurimisel antud ütluste (tl 46-48) ning kiirabikaardiga (tl 24) kogumis on tõendatud, et N.Y haaras 16.07.
  2. a kella 15.30 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Võõpsu alevikus Karja tänaval K. A. kätega juustest, tiris tema pea allapoole ja lõi teda põlvega ühel korral vastu nägu. 4.
  3. Antud asjaolude õigsuses ei ole alust kahelda. Selles osas kattuvad omavahel täielikult kannatanu kohtus antud ütlused ja süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Ka nägi eemalt tunnistaja K. J. , kes viibis samal tänaval, et N.Y haaras kannatanu juustest kinni ja lõi viimasele põlvega. Peale seda jooksis kannatanu koju, rääkis juhtunust oma emale – K. M. ning kohale saabus politsei ja kiirabi. 4.
  4. Eelmärgitud tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed Süüdistatav on kohtus keeldunud ütluste andmisest, mistõttu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi saab käsitada KrMS § 294 p 1 kohaselt lubatava tõendina.
  5. Kannatanu K. A. kohtus antud ütlused tõendavad ka seda, et vahetult enne juustest tirimist ja põlvega löömist lõi süüdistatav talle kahel korral lahtise käega vastu pead. 5.
  6. Maakohus leiab, et ka nimetatud asjaolu õigsuses ei ole põhjust kahelda, kuigi seda pole kinnitanud süüdistatav ega näinud tunnistaja K. J. . Kannatanu K. A. ütlused on ainus otsene tõend, mis kinnitab, et süüdistatav lõi teda kahel korral lahtise käega vastu pead. Isikut on võimalik süüdi mõista ka ühe otsese tõendi alusel, kui see tõend on usaldusväärne ning selle tõendi põhjal on võimalik kahtlusteta tuvastada, et ta on toime pannud kuriteo, milles teda süüdistatakse. Samuti on Riigikohus asjas nr 3-1-1-73-15 (p 13) leidnud, et ei ole välistatud isiku süüditunnistamine ühele tõendile tuginedes, kui kohus on igakülgset ja erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutanud. 5.
  7. Olukorras, kus tunnistaja oli süüdistatavast ja kannatanust ligikaudu kümnekonna meetri kaugusel, süüdistatav alles alustas kannatanu ründamist ning see toimus tunnistajale ootamatult ja kiiresti, on loomulik ja eluliselt usutav, et K. J. ei näinud füüsilise konflikti algust. 5.
  8. Kannatanu K. A. kohtus antud ütlusi saab pidada usaldusväärseteks, sest ta on ajalises järjestuses suhteliselt üksikasjaliselt kirjeldanud süüdistatava poolset vägivalda, sealhulgas selle algust ja lõppu, millest valdav osa langeb kokku ka süüdistatava ja tunnistaja ütlustega. Ka pole midagi ebaloomulikku selles, et süüdistatava ootamatu vägivald ehmatas kannatanut sedavõrd, et ta ei suuda täpselt meenutada, millise käega süüdistatav teda lõi. Pole mingit loogilist põhjust, miks peaks kannatanu süüdistatava peale valetama just selles, et viimane lõi teda alguses 2-l korral lahtise käega vastu pead. Siinjuures on oluline täheldada, et 3

(8)1-16-7983 kannatanu ja süüdistava vahel ei ole varem olnud ühtegi konflikti ning kannatanu ütlused süüdistatava ründetegevuse kulgemise osas on eluliselt usutavad. Seega on loomulik ja usutav, et süüdistatava vägivald alaealise kannatanu suhtes tänaval algas just käelöökide sooritamisest pähe. 5.
  1. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka kannatanu esindaja K. M. kohtus antud ütlused. K. M. ütluste kohaselt tuli K. A. tagasi koju nuttes ning rääkis, et N.Y oli talle alguses löönud 2 korda pähe, siis tirinud juustest ja lõpuks löönud põlvega vastu otsmikku. Kuna K. M. ütluste sisuks on kannatanult kuuldud asjaolud, mida viimane oli vahetult enne rääkimist tajunud, ja rääkimise ajal oli kannatanu ilmselgelt veel tajutu mõju all ning ei ole alust arvata, et kannatanu moonutas tõde, siis saab pidada kannatanu esindaja kohtus antud ütlusi lubatavaks ja usaldusväärseks tõendiks KrMS § 66 lg 22 p 2 kohaselt. 5.
  2. Peale selle tuleneb kannatanu K. A. , kannatanu esindaja K. M. ja tunnistaja K. J. kohtus antud ütlustest, et N.Y juures oli märgata 16.07.
  3. a, s.o enne K. A. ründamist, alkoholi tarvitamisele viitavaid tunnuseid – süüdistatav tuikus jalgadel ja tema juures oli tunda alkoholi lõhna. Üldtuntuks saab tunnistada asjaolu, et alkohol pärsib inimese mõtlemist ja mälu. Eelneva tõttu ei ole välistatud, et ka alkoholi tarvitamise tõttu ei mäleta N.Y kogu sündmust täpselt ning ei ole kahtlustavana ülekuulamisel 01.08.
  4. a (tl 46-48) rääkinud midagi kannatanule lahtise käega vastu pead löömise kohta. 5.
  5. Seega, tuginedes eelkõige kannatanu K. A. kohtus antud ütlustele, loeb kohus usaldusväärselt tõendatuks, et N.Y lõi 16.07.
  6. a kella 15.30 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Võõpsu alevikus Karja tänaval K. A. konflikti alguses kaks korda lahtise käega vastu pead. 6.

§-s 121 sätestatud vägivallateoga on tegemist juhul, kui kannatanul tekib kehalise väärkohtlemise tagajärjel tervisekahjustus või kui viimane tunneb selle tagajärjel valu. Ka on Riigikohus asjas nr 3-1-1-29-15 (p 11.3) märkinud, et valu tekitatava kehalise väärkohtlemisega on tegemist juhul, kui kannatanu kinnitab valu tundmist ning kui kannatanule valu tekkimine on objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena. 6.1. Kannatanu K. A. kohtus antud ütlused kinnitavad, et ta tundis valu, kui süüdistatav lõi talle lahtise käega näkku, tiris teda juustest ning lõi teda põlvega pähe. Ka on objektiivse kõrvalvaataja seiskohast lähtudes reaalne ja usutav, et tirimine juustest ja löömised (sealhulgas lahtise käega) pähe põhjustavad inimesele valutunnet, kuna tegemist on väga tundliku piirkonnaga. Kuna taolised süüdistatava teod põhjustaid kannatanule valutunnet ja samamoodi on see hinnatav ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast, siis on N.Y käitumises olemas

§-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis. 6.

  1. Maakohus ei ole tuvastanud, et süüdistatava poolt rakendatud vägivalla tagajärjel oleks kannatanu saanud kehavigastuse või tervise kahjustuse. Kannatanu on kohtus küll kinnitanud, et peale 16.07.
  2. a sündmust on tal tekkinud peavalud. Ka on kannatanu kurtnud 16.07.
  3. a kohale saabunud kiirabile oma peavalu. Samas nähtub, kiirabikaardist (tl 24), et kannatanul puudusid vigastused ja ta ei vajanud hospitaliseerimist. Lisaks sellele on K. M. kohtus tunnistanud, et kannatanul olid ka enne 16.07.
  4. a peavalud. 4

(8)1-16-7983 Seega puuduvad tõendid, mis usaldusväärselt kinnitaksid otsest seost süüdistatava vägivallategude ja kannatanul peavalu tekkimise või selle suurenemise vahel. Järelikult on usaldusväärselt tõendatud, et süüdistatava füüsiline vägivald põhjustas kannatanule ainult valutunnet.
  1. Kannatanu K. A. ja tunnistaja K. J. kohtus antud ütluste ning süüdistatava N.Y kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (tl 46-48) on tõendatud, et viimane lõi kannatanut Võõpsu alevikus Karja tänaval. Kuna Võõpsu alevikus Karja tänav on avatud liiklemiseks määratlemata isikute ringile ning seal asuvad elumajad, siis on tuleb antud kohta korrakaitseseaduse (KorS) § 54 järgi käsitada avaliku kohana. 7.
  2. KorS § 55 lg 1 p 1 järgi on keelatud avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisi, eelkõige teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Avalikus kohas käitumise üldnõuete eesmärgiks on kaitsta avalikus kohas viibivaid isikuid teiste isikute rünnete ja tegude eest, mis võivad häirida nende rahu. Seega on avalikus kohas käitumise üldnõuded sätestatud selleks, et isikud saaksid tunda ennast vabalt ja turvaliselt, kui nad viibivad avalikus kohas. 7.
  3. Kannatanu K. A. ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et süüdistatava poolt K. A. löömist nägid pealt lisaks K. J. ka paar Karja tänava elanikku. Viimased sekkusid ning ei pidanud vägivalla kasutamist lubatavaks. 7.
  4. Järelikult olid süüdistatava vägivallateost häiritud kõrvalised isikud, sealhulgas K. J. . Kuna tänaval kannatanut lüües ja juustest tirides eiras süüdistatav ka KorS § 55 lg 1 p-s 1 kehtestatud käitumise üldnõudeid, siis on ta toime pannud

§ 263lg 1 p-s 1 sätestatud avaliku korra raske rikkumise objektiivses mõttes.

8.

§ 263

lg 1 punktis 1 sätestatud avaliku korra raske rikkumise koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. 8.

  1. Süüdistatava objektiivne tegutsemislaad - kannatanule alguses lahtise käega vastu pead korduv löömine ning lisaks sellele veel juustest pea allapoole tirimine ja siis põlvega vastu pead löömine – näitab, et ta soovis kannatanule põhjustada vähemalt füüsilist valu. Arvestades sellele vahetult eelnevat sündmust, kus kannatanu ja ta ema olid teatanud N.Y-le , et viimasel ei ole võimalik kokku saada oma alaealise pojaga, on usutav, et süüdistataval võis sellest tekkida vimm ka alaealise kannatanu vastu. 8.
  2. Süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlustest ja tunnistaja K. J. kohtus antud ütlustest nähtub, et just tunnistajalt sai N.Y teada, et kannatanu peaks tulema varsti kodunt välja, mistõttu ta jäi kannatanut sirelipõõsa juurde ootama ning ründas viimast kohe saabumisel. Seega põhjustas süüdistatav kannatanule füüsilist valu kavatsetult. Tänaval kannatanut lüües pidi süüdistatav vähemalt möönma, et rikub sellega ka avalikku korda, kuna isegi moraalinormidest ja hea tavast lähtuvalt ei ole teise inimese, seda enam lapse löömine lubatud. Seega rikkus süüdistatav avalikku korda kaudse tahtlusega.
  3. Hinnates uuritud tõendeid kogumis, loeb maakohus tõendatuks, et N.Y lõi 16.07.
  4. a kella 15 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Võõpsu alevikus Karja tänaval tahtlikult K. A. kahel korral lahtise käega vastu pead, tiris juustest tema pea allapoole ning lõi põlvega ühel 5

(8)1-16-7983 korral vastu pead, rikkudes sellega tahtlikult avalikku korda ja põhjustades tahtlikult kannatanule füüsilist valu. Järelikult on N.Y poolt sooritatud tegu subsumeeritav

§ 263lg 1 p 1 järgi.

  1. Maaohus ei ole tuvastanud N.Y käitumises õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid. 10.
  2. N.Y kohtueelsel uurimisel antud ütlust (tl 46-48), et kannatanu solvas teda, ei kinnita kannatanu K. A. ega tunnistaja K. J. . Ka pole N.Y täpsustanud, milles tema solvamine väljendus. Asjaolu, et kannatanu teatas süüdistatavale, et viimasel ei ole võimalik kokku saada pojaga, ei saa pidada solvanguks. Järelikult puuduvad N.Y käitumises õigusvastust välistavad asjaolud. 10.
  3. Tulenevalt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist (tl 68-72) esines N.Y-l 16.07.
  4. a ja esineb ka praegu nõrgamõistuslikkus ja alkoholisõltuvus, kuid vaatamata sellele oli ta 16.07.
  5. a ja on ka praegu võimeline aru saama oma teo keelatusest ning oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Seega on N.Y süüvõimeline ning peab vastutama oma teo eest. III Maakohtu seisukoht karistuse mõistmise osas
  6. Eeltoodu alusel tuleb mõista süüdistatavale karistus

§ 263lg 1 p 1 järgi.

11.1.

§ 56

lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 11.

  1. Süüdistatav on toime pannud II astme kuriteo alaealise suhtes ning alaealise nähes tahtlikult. Karistusrtegistri väljavõtte (tl 25-26) ja kohtuotsuse (tl 40-44) kohaselt on teda varem karistatud 4-l korral kriminaalkorras, sealhulgas on teda karistatud isikuvastase kuriteo eest ja mootorsõiduki tahtliku juhtimise eest joobeseisundis. Vaatamata korduvatele kriminaalkaristustele on ta ikkagi sooritanud uue kuriteo, mistõttu saab järeldada, et ta ei ole eelnevatest karistustest teinud vajalikke järeldusi. Samuti on tal tasumata Tartu Maakohtu 29.11.
  2. a otsusega mõistetud rahaline karistus - 207 eurot. Tal on kalduvus vägivaldsusele ja alkoholi kuritarvitamisele. 11.
  3. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti (tl 68-72) kohaselt esineb N.Y-l kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega ja alkoholisõltuvus. Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda tema puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistusakti kohaselt puuduvad N.Y karistust raskendavad asjaolud. 11.
  4. Seadusandja on

§ 263

lg 1 p-s 1 sätestatud teo eest ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Lähtudes sellest, et N.Y-d on varem korduvalt kuritegude eest karistatud, kuid need pole tema õiguskuulekust parandanud, käesoleva kuriteo pani ta toime katseaja alguses, kui oli allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ning tal on siiani kandmata Tartu Maakohtu 29.11.2013. a otsusega mõistetud rahaline karistus, siis leiab maakohus, et tema karistamine rahalise karistusega ei ole enam võimalik ega otstarbekas. Arvestades asjaolu, et sooritatud kuritegu oma olemuselt ei olnud raske ning füüsilise vägivallaga põhjustati kannatanule vaid valu, siis peab maakohus vajalikuks karistada H. 6

(8)1-16-7983 N.Y-d edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise eesmärgil ja õiguskorra kaitsmise huvides 3 kuu pikkuse vangistusega. 11.
  1. N.Y-l esineb puue ja ta on tunnistatud töövõimetuks xx% ulatuses. Peale selle esineb tal alkoholisõltuvus (tl 68-72). Seega tuleb nõustuda kriminaalhooldusametniku seisukohtadega (tl 30-32, 82-83), et kaheldav on N.Y edaspidine allumisvõime kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda ei ole võimalik rakendada üldkasulikule tööle. 11.
  2. Kuna Tartu Maakohtu 16.02.
  3. a otsusega karistati N.Y-d

§ 424

järgi 5kuulise vangistusega, kuid selle kandmisest vabastati ta tingimisi 2-aasta ja 6-kuulise katseajaga, siis tuleb

§ 74

lg 5 alusel pöörata tingimuslikult määratud vangistus – 5 kuud – täimisele ning mõista kohtuotsuste järgi talle

§ 65lg 2 alusel liitkaristuseks 8 kuud vangistust.

Iseseisvale täitmisele tuleb jätta talle Tartu Maakohtu 29.11.

  1. a otsusega mõistetud rahaline karistus - 207 eurot (30 päevamäära). IV Maakohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas
  2. KrMS 1xx lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud käesoleva seadustiku järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. 12.
  3. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-83-10 väljendanud seisukohta, et sundraha väljamõistmisel tuleb kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 18.12.
  4. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 p 2 järgi on alates 01.01.
  5. a. kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Kuna süüdistatavad mõistetakse süüdi II astme kuriteos, siis on nende KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskuluks sundraha 705 (470 x 1,5) eurot. Antud kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks veel määratud kaitsjale määratud tasu ja sõidukulu hüvitis – 639,60 eurot (60,72 + 578,88; tl 38, 84-85), kutsete saatmise kulu – 4,01 eurot (tl 45) ning ekspertiisikulu – 255 eurot (tl 73). Seega on süüdistatava kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 ja 10 kohaselt kokku 1603,61 (705+639,60+4,01+255) eurot. 12.
  6. Arvestades aga asjaolu, et menetluskulud ületavad Vabariigi Valitusse poolt kehtestatud palga alammäära ligi 3,4-kordselt, süüdistatav on kaotanud oma töövõimest xx%, tema sissetulekuks on riiklik pension ja muu vara puudub ning tal on ka täita alaealiste laste ülalpidamise kohustus, siis leiab maakohus, et kõikide menetluskulude hüvitamine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu, mistõttu on otstarbekas KrMS § 180 lg 3 esimese ja teise lause alusel jätta menetluskulud 1243,61 euro (s.o sundraha - 705 eurot, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud – 255 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitis - 279,60 eurot ning kutsete saatmise kulu – 4,01 eurot) ulatuses riigi kanda ning KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel võimaldada tal määratud kaitsjale makstud tasu ja kuluhüvitis - 360 eurot - tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. 7

(8)1-16-7983 /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.