2-24-6606/51

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-6606 Määruse kuupäev Tartu, 4. märts 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Kaupo Paal Kohtuasi Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) avaldus Oleg Trubatšovi vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2025. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Compensa Vienna määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, seaduslik esindaja juhatuse liige Andri Püvi Puudutatud isik Oleg Trubatšov, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Puudutatud isik Tartu linn, Lääne tn 1 korteriühistu, seaduslik esindaja juhatuse liige Irina Andrejeva Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Insurance Group, ADB Eesti filiaali RIIGIKOHUS MÄÄRAB 1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2025. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-24-6606 muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.

2.Jätta Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali määruskaebus rahuldamata.

3.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kanda.

4.Määrata kindlaks Oleg Trubatšovi Riigikohtus kantud menetluskulud ja mõista Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalilt Oleg Trubatšovi kasuks välja 697 eurot 50 senti.

Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

5.Arvata määruskaebuselt tasutud riigilõiv riigituludesse.

2-24-6606 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (avaldaja) esitas 25. aprillil 2024 Tartu Maakohtule Oleg Trubatšovi (puudutatud isik) suhtes avalduse, milles palus puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitise 1489 eurot 79 senti, sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 387 eurot 69 senti ning viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 26. aprillist 2024 kuni põhinõude täitmiseni.

Avalduse kohaselt toimus 24. juunil 2020 kahjujuhtum, mis seisnes selles, et veelekke tagajärjel sai kahjustada Tartu linnas aadressil Lääne 1 asuv korter nr 74. Korteriomandi kindlustamiseks oli sõlmitud avaldaja õiguseellase Seesam Insurance AS-ga kindlustusleping, mille alusel oli avaldajal kahju hüvitamise kohustus. Vaatlusaktide, video ja fotode kohaselt tekkis kahju seetõttu, et korteri nr 74 kohal asuvas puudutatud isiku korteris nr 77 lekkis pesumasina ühendusvoolik. Avaldaja hüvitas 17. augusti 2020. a otsusega korteri nr 74 omanikule remonttööde maksumuse 1489 eurot 79 senti ning saatis 11. augustil 2021 puudutatud isikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks.

Puudutatud isik nõuet ei täitnud.

Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isik ei ole taganud korteriomandi korrasolekut ning on seega rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud eriomandi korrashoiu kohustust. Veetorustiku nõuetekohasel korrashoiul ei teki veelekkeid, mis kahjustavad teiste korteriomanike vara. Kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115 lg 1 mõttes on täidetud, millest tulenevalt on avaldajal VÕS § 492 lg 1 järgi õigus nõuda puudutatud isikult tekkinud kahju hüvitamist.

2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik leidis, et avaldaja ei ole suutnud tõendada kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid.

3.Tartu Maakohus rahuldas 3. aprilli 2025. a määrusega avalduse. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 726 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Maakohus tuvastas, et kahjujuhtum sai alguse puudutatud isiku korteris nr 77 lekkinud pesumasina ühendusvoolikust. Maakohtu hinnangul ei suutnud puudutatud isik tõendada, et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et eriomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida. Niisamuti ei tõendanud puudutatud isik, et kahju sai alguse kuskilt mujalt või tekkis mingil muul põhjusel, mis ei kuulu korteriomandi eseme tavapärase korrashoiu alla. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et puudutatud isik rikkus KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud eriomandi korrashoiu kohustust ning see tingis veekahjustuste tekke.

4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isik leidis määruskaebuses, et avaldaja nõue on aegunud. Korteriomanike vahelise kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel kolm aastat. Avaldaja sai kahju tekkimisest teada hiljemalt 17. augustil 2020, mil ta hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju. Avaldus Tartu Maakohtule esitati aga alles 25. aprillil 2024 ehk rohkem kui kolm aastat pärast kahju tekkimisest teadasaamist. Seejuures on poolel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 2 kohaselt õigus nõuda ringkonnakohtus aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Lisaks asus puudutatud isik 2(5) 2-24-6606 seisukohale, et maakohus tuvastas valesti, et veeleke sai alguse puudutatud isiku korterist, mistõttu jõudis maakohus ka valele järeldusele, et puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest.

5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Avaldaja ei nõustunud, et nõue on aegunud. Nõude alus on seadusest tuleneva kohustuse rikkumine.

Järelikult on tegemist seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 järgi kümme aastat.

6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 7. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18. juuni 2025. a määrusega määruskaebuse osaliselt, tühistas maakohtu määruse ning tegi asjas uue määruse, millega jättis avalduse aegumise tõttu rahuldamata.

Ringkonnakohus jättis maakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 488 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda.

Ringkonnakohus leidis, et puudutatud isiku aegumise vastuväide on põhjendatud. Korteriomanike vahelisele kahju hüvitamise nõudele kohaldub TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eriomandi kokkulepet alates korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisest lugeda tehinguks, mis on aluseks nii korteriomanike õigussuhtele korteriühistuga kui ka korteriomanike omavahelisele õigussuhtele. Ringkonnakohus tuvastas, et kindlustusvõtja sai nõudest teada 24. juunil 2020, kui toimus kindlustusjuhtum. Sellel hetkel muutus sissenõutavaks kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu, mis VÕS § 492 lg 1 kohaselt avaldajale üle läks. Koos nõude sissenõutavaks muutumisega hakkas kulgema ka nõude aegumistähtaeg. Kuivõrd avaldaja esitas nõude maakohtule 25. aprillil 2024, oli nõude esitamise ajaks möödunud kolmeaastane aegumistähtaeg ehk avaldaja nõue oli selleks ajaks aegunud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi ringkonnakohtule.

Avaldaja on seisukohal, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevatele nõuetele kohaldub TsÜS §-s 149 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg.

9.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid TsMS § 692 lg 2 ja § 695 alusel tuleb muuta ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.

11.Ringkonnakohus leidis õigesti, et korteriomaniku kahju hüvitamise nõue teise korteriomaniku vastu aegub TsÜS § 146 lg 1 alusel kolme aasta jooksul.

3(5) 2-24-6606 12. Varasemas praktikas on Riigikohus korteriomanike ühisuse kontekstis leidnud, et korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel (vt RKTKo 14.11.2018, 2-12-24747/180, p 21; RKTKo 20.12.2017, 2-14-25115/48, p 13; RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 19). Samas korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid on Riigikohus lugenud tehingulaadseteks suheteks ning kohaldatud korteriühistu nõuetele tema liikme vastu TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastast aegumistähtaega (vt RKTKo 22.11.2018, 2-14-53081/178, p 17;

RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-6-17, p 11).

13.Ühtlustamaks ühingu ja tema liikme ning ühingu liikmete vaheliste nõuete aegumistähtaegu puudutavat kohtupraktikat on Riigikohus hiljuti asunud seisukohale, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kohaldub korteriühistu nõudele tema liikme vastu, osaühingu kahju hüvitamise nõudele osaniku vastu, aktsiaseltsi kahju hüvitamise nõudele aktsionäri vastu, samuti osanike ning aktsionäride omavahelistele kahju hüvitamise nõuetele. Riigikohus selgitas osaühingu näitel, et osanikul on õigussuhe nii osaühingu kui ka teiste osanikega ning sellisest õigussuhtest tuleneva kohustuse rikkumisest lähtuv kahju hüvitamise nõue põhineb mh VÕS §-del 100 ja 115. Selline kahju hüvitamise nõue on kõige sarnasem tehingust tuleneva kohustuse rikkumisest lähtuvale kahju hüvitamise nõudele, mille aegumisele kohaldub TsÜS § 146 (RKTKo 11.06.2025, 2-22-6487/73, p 16).

Eelnev kohaldub Riigikohtu hinnangul ka korteriühistu ja tema liikme ning korteriühistu liikmete vahelistest õigussuhetest tulenevatele kahju hüvitamise nõuetele. Seega aeguvad ka korteriühistu nõue tema liikme vastu ja korteriühistu liikmete omavahelised nõuded TsÜS § 146 lg 1 alusel kolme aastaga. Erandina saab neile nõuetele kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega, kuid vaid siis, kui korteriühistu või tema liige rikkus oma kohustusi tahtlikult.

14.Tehingust tuleneva nõude aegumine algab TsÜS § 147 lg 1 alusel nõude sissenõutavaks muutumisega. Nõue muutub TsÜS § 147 lg 2 alusel sissenõutavaks siis, kui õigustatud isikul tekib õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist, seejuures ei ole oluline, millal nõuet esitama õigustatud isik nõudest teada sai (RKTKo 11.06.2025, 2-22-6487/73, p 17; RKTKo 22.09.2014, 3-2-1-67-14, p 35; RKTKo 17.02.2011, 3-2-1-168-10, p 12). Seega on ringkonnakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, kui luges nõude sissenõutavaks muutunuks alates hetkest, mil õigustatud isik sai teada nõude olemasolust (vt ringkonnakohtu määruse p 17). Siiski ei ole tegemist sellise eksimusega, mis oleks kaasa toonud lõppjäreldustes ebaõige lahendi, mistõttu jätab Riigikohus määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi (TsMS § 692 lg 2 ja § 695).

15.Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi kohustuse täitmist ja võlgnik peab kohustuse täitma pärast täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist kohustuse tekkimisest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (RKTKo 11.06.2025, 2-22-6487/73, p 17). Seega saanuks avaldaja kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu muutuda sissenõutavaks mõistliku aja möödudes pärast väidetavat kahju tekitamist 24. juunil 2020. See tähendab, et aegumistähtaja alguse väljaselgitamiseks tuleb hinnata, millal möödus mõistlikult vajalik aeg kahju hüvitamiseks pärast kohustuse rikkumist. Kuivõrd käesolevas asjas esitati avaldus kohtule 25. aprillil 2024, oleks nõue TsÜS § 146 lg 1 alusel tähtaegne juhul, kui mõistlik aeg kahju hüvitamiseks ei olnuks 25. aprilliks 2021 möödunud. Arvestades, et kahju tekkis 24. juunil 2020 toimunud veelekke tagajärjel, on ilmselge, et mõistlik aeg kahju hüvitamiseks oli 25. aprilliks 2021 möödunud. Seda näitab mh asjaolu, et avaldaja ise hüvitas kindlustusvõtjale tekkinud kahju 17. augustil 2020 ehk juba selleks hetkeks olid välja selgitatud nii kahju tekkimise asjaolud kui ka kahju suurus. Seetõttu on 4(5) 2-24-6606 avaldaja nõue puudutatud isiku vastu TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud, kuna avaldus kohtule esitati rohkem kui kolm aastat pärast nõude sissenõutavaks muutumist.

16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad Riigikohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Riigikohus määrab TsMS § 174 lg 3 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud talle Riigikohtu menetluses õigusabi 3,45 tundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt mõistetakse kulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt välja koos käibemaksuga. Kokku palub puudutatud isik mõista avaldajalt välja 697 eurot 50 senti ja märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Riigikohus peab puudutatud isiku esindaja tunnitasu ning toimingutele kulunud aega vajalikuks ja põhjendatuks. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista Riigikohtus kantud menetluskulud 697 eurot 50 senti. Samuti tuleb avaldajal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 32 alusel arvata riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 5(5)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.