Obsah (11)
§ 174§ 178§ 657§ 662§ 238§ 175§ 465§ 176§ 654§ 171§ 696KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile Määruse kuupäev 13.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-14438 Tsiviilasi Tallinna kohtutäituri Ri
§ 174lg 8 ja § 175 lg 1 järgi hüvitatav.
Sissenõudja vastuväited käsitlevad peamiselt menetluskulude jaotust, mida sai
§ 178lg 1 järgi vaidlustada üksnes põhimenetluses.
4.
- Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole esindaja esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seetõttu on asjakohatu kulude tõendamatuse vastuväide. Võlgniku esindaja on advokaat, kes esitas 15.10.2024 seisukoha ja 31.01.2025 taotluse. Kohus ei kahtle võlgnikul kulude tekkimises ja täiendavate tõendite esitamist ei nõua. 4.
- Advokaadist esindaja tunnitasuna on põhjendatud 150 € (lisandub käibemaks). 4.
- Esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt mahus 6 t 55 min järgmiselt: - - - 24.09.2024 ja 09.10.2024 toimingute ajakulu on põhjendatud. Kuigi kohus ei olnud avaldust 24.09.2024 seisuga veel menetlusse võtnud ega seda võlgnikule edastanud, oli täitur selle saatnud. Nii on 24.09.2025 nõustamine otseselt seotud käesoleva asjaga; 14.10.2024 menetlusdokumendi (1,5 lk) põhjendatud ajakulu on 5 t; 28.01.2025 toiming ei ole põhjendatud, sest 15.10.2024 seisukoha järel kuni kohtu 30.01.2025 kirjani ei esitatud menetluses ühtegi dokumenti ja kohus ei teinud ühtegi toimingut, mis oleks eeldanud menetlusdokumendi esitamist. Esindaja 31.01.2025 teatest nähtuvalt võib toiming olla seotud teise tsiviilasjaga; 31.01.2025 toimingu põhjendatud ja käesoleva asjaga seotud ajakulu on 25 min. Taotlus esitati kahes asjas ja selle vajalikust osas on pool seotud käesoleva asjaga. Taotlus koosneb peamiselt toimingute kokkuvõtetest; 2
(4)- 20.05.2025 toiming ei ole põhjendatud. Menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud tegevute aruande esitas võlgnik ise. Toimikust ei nähtu, et võlgnik oleks selle toiminguga seoses kandnud esindajakulusid. 4.
- Eelneva põhjal arvutas kohus hüvitatava summa 1265,75 € (= 6 t 55 min × 150 + 22%). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Sissenõudja esitas 22.09.2025 määruskaebuse, mida täpsustas 03.10.
- Ta palub vaidlustatud määruse tühistada ja muuta menetluskulude jaotust või teise võimalusena vähendada hüvitatavaid kulusid miinimumini. Lisaks palub ta märkida, et suhtluskorra püsiva rikkumise korral kohaldatakse TMS § 179 lg-s 2 ettenähtud sunnivahendeid. Koos kaebuse ja selle täiendusega esitas sissenõudja dokumentaalseid tõendeid. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - sissenõudja käitus heauskselt ja lähtudes lapse huvidest; suhtluskorra rikkumised on püsivad, mistõttu ei tohiks menetluskulud jääda sissenõudja kanda; välja mõistetud kulu kandmine pole piisavalt tõendatud ja kulu on ülemäärane.
- Võlgnik vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (
§ 657lg 1 p 1, § 659).
Kaebemenetluse kulusid ei hüvitata. 8. Määruskaebuse esitamisel on põhimõtteliselt võimalik esitada uusi tõendeid (
§ 662lg 3).
Siiski peavad ka praeguses menetlusetapis esitatavad tõendid olema asjakohased (
§ 238lg 1).
Kaebusele ja selle täiendusele lisatud dokumendid (vanemate sõnumid, kiri kohtutäiturile ja teises asjas tehtud kohtulahend, dtl 781–782, 788–809) nimetatud tingimusele ei vasta. Hüvitatavate menetluskulude suurus ei olene vanemate hilisemast suhtlemisest ega ka teises kohtuasjas tehtud lahendist. Neil kaalutlustel jäävad sissenõudja uued tõendid vastu võtmata ja tagastatakse esitajale elektrooniliselt. 9.
§ 175
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14). Käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui hindas võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu ja ajakulu. 10. Maakohtule ei saa ka ette heita põhjendamiskohustuse (
§ 465lg 2 p 8) rikkumist.
Õige on maakohtu põhjendus, et võlgniku kulude kandmist tõendavate dokumentide esitamist ei ole käesoleval juhul alust nõuda (
§ 176lg 6).
Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et praeguses menetlusetapis ei saa enam hinnata sissenõudja väiteid seoses menetluskulude jaotusega. Maakohus analüüsis piisvalt võlgniku esindaja toiminguid ja hindas neile kulunud aja vajalikkust. Sealjuures arvestas maakohus asjakohaselt kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Ühtlasi vastas maakohus piisavalt sissenõudja vastuväidetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega neid kordamata (
§ 654lg 6, § 659).
11. Põhjendamatud on sissenõudja väited ja taotlus seoses suhtluskorra ja selle täitmisega. Praeguses menetlusetapis saab otsustada üksnes selle üle, millised võlgniku menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud (
§ 174lg 1, § 175 lg 1). Nagu eespool juba märgitud kulude jaotuse kohta, ei saanud maakohus vaidlustatud määruses ega saa ringkonnakohus 3
(4)tänases määruses hinnata lapse või vanemate huve ja õigusi nendevahelistes perekonnaõiguslikes suhetes. Samuti pole ringkonnakohtul käesolevas asjas võimalik anda juhiseid ega korraldusi suhtluskorra täitmise kohta. 12. Kaebemenetluse kulud jäävad
§ 171
lg 1 alusel sissenõudja kanda, aga
§ 178lg 4 kohaselt neid ei hüvitata.
13. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule
§ 696
lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1 alusel.
§ 178
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €. Tõendite kohta tehtud otsustus ei ole eraldi vaidlustatav. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)