Obsah (8)

§ 172§ 663§ 667§ 659§ 5621§ 175§ 138§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23-6654 Koh

) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda ning lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda. Kuna menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määranud kohus kulusid rahaliselt kindlaks. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

1. Ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4 ning teha uus määrus, millega määratakse järgnev lapse ja isa vaheline suhtluskord:  Isa annab lapsele või lapse emale päev enne suhtlust teada, mis kell ta soovib järgmisel päeval lapsele helistada, arvestades lapse kooli, trenni ja magamise aegu. Juhul, kui lapsele või tema emale nimetatud kellaaeg ei sobi, siis lepitakse kokku mõni teine suhtluse aeg. Isa helistab lapsele mitte rohkem, kui kahel korral nädalas;  X.Z võib oma isale helistada ükskõik, millisel lapsele sobival ajal;  Telefoni- ja/või videokõne tegemise juures võib vajadusel viibida kolmas isik (lapsele lähedane isik, eelistatult lapse ema A.M ), kõnede kestusel tuleb igakordselt arvestada lapse sooviga;  X.Z ja isa võivad omavahel saata sõnumeid ka muudel aegadel. Ema palus enda menetluskulud jätta avaldaja kanda. 6 2-23-6654
2. Määruskaebuse kohaselt nõustub ema sellega, et lapse huvides on suhtlus isaga ning ema on omalt poolt ka kõikvõimaliku teinud, et laps oleks nendeks kõnedeks valmis ning need suhtlused toimuksid, kuid kui isa keeldub telefoni teel suhtlusest, siis on väheusutav, et isal võiks lähiajal vastav huvi üldse tekkida. Sellele viitab ka asjaolu, et olukorras, kus on olemas lõpplahend, pole isa siiani lapsele helistanud ega andnud teada, et ta ei kavatsegi helistada. Kuna isa pole teavitanud ära jäävast kõnest, peavad kohtumääruse kohaselt nii laps kui ka lapse vanust ning vastumeelsust arvestades tema ema olema kaks päeva nädalas valmis selleks, et isa võib soovida helistada. Selline määrus ei ole ega saagi olla tehtud lapse huve arvestades, vaid on antud isale lihtsalt õigus, mida isa ei kasuta ning ilmselgelt ei kavatsegi kunagi kasutada. Samuti ei täida isa ka temale pandud kohustust last ja tema ema selle võimaluse kasutamata jätmisest teavitada. Kuivõrd isa elab Rootsis, siis tema osas täitemenetluse algatamine on mõttetu ja ajakulukas tegevus, mistõttu ei kavatse ema täiturite poole määruse täitmiseks pöörduda, vaid püüab lapsele selgitada, miks see nii on ja miks peavad nemad istuma ja ootama isa helistamist, mida reaalselt ei tule. Selline kohtumäärus rikub lapse huve, mitte ei toeta lapse ja isa vahelist suhtlust, vaid pigem pingestab seda veelgi. Kui aga laps ei ole valmis isa kõneks, siis võib isa pöörduda lapse ja tema ema vastu täitemenetluse algatamiseks täituri poole. Seega tuleks kohtumäärust muuta selliselt, et ka lapsel on analoogselt isale õigus isaga suhelda (mitte kohustus) ning suhtluse toimumine isa algatusel tuleks isa ja lapse või tema ema vahel eelnevalt kokku leppida, mitte vastupidi, kus lapsel on kohustus oodata isa kõnet, mida ei tule. Samuti tuleks tühistada täitemenetlusega seotud punkt, sest see on reaalselt ainult lapse ja tema ema suhtes toimiv, aga mitte isa suhtes, kes teeb, mida tahab.
3. Ema leiab, et käesoleval juhul oleks kohus pidanud siiski kaaluma

§ 172lg 1 teise lause kohaldamist ning jätma menetluskulud avaldaja kanda.

Menetluskulude poolte endi kanda jätmine on lapse ema suhtes ebaaus, kuna ta ei ole kunagi teinud isa ja lapse suhtlusele takistusi ning isa poolt kohtule esitatud nõuded olid alusetud ja põhjendamatud. Ema oli sunnitud vaidlustama ka isa EÕK taotluse alusel tehtud kohtumäärust, mille suures osas Tallinna Ringkonnakohus rahuldas. Ka nimetatud kulu oleks pidanud jäetama avaldaja kanda. Reaalselt oleks ema võinud kasutada menetluskulude katteks kulunud raha lapse eest hoolitsemisele, mitte kohtus käimisele, kui isa ei soovi tegelikult lapsega suhelda. Menetlusosaliste seisukohad

1. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et ema esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud maakohtu määrust tuleb muuta ja määruskaebus rahuldada. Eestkosteasutus on jätkuvalt seisukohal, et ema pole teinud takistusi isa ja lapse suhtlusele, mille tõttu isa peab ise näitama üles huvi lapse vastu ja algatades suhtlust täiskasvanu poolt. Isa peab taastama emaga viisaka suhtlemisviisi, et vanemate suhtlemisest saaks positiivse kogemuse ka laps. Samas ei saa koolilapsele panna kohustuseks kindla reguleeritud suhtluskorra järgi isaga suhtlemist kui isal puudub sisuline huvi lapse suhtes ja veelgi enam, kaudselt karistada last suhtluskorra rikkumise korral täitemenetluse läbiviimisel.
2. Lapsele määratud esindaja leiab, et esitatud määruskaebus on igati põhjendatud ning vaidlustatud maakohtu määrust tuleb muuta ja määruskaebus rahuldada. Lapse esindaja on lapsega korduvalt kohtunud ja toonud varasemates menetlusdokumentides välja selle, et laps pelgab isa ja isa reageeringud on lapses tekitanud hirmu. Ka kohus on menetluses välja toonud, et lapsega tõusetunud probleemi on tekitanud isapoolne reageering ja käitumine, kuid sellest hoolimata andnud isale õiguse lapsega suhtluseks, kuid lapsele pannud kohustuse probleeme tekitanud isaga suhelda. Lapsi puudutavates vaidlustes tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest. Lapse huvi on see, et lapsel säiliks suhtlus mõlema vanemaga. Lahuselava vanema 7 2-23-6654 kohustus on toetada lapse ja isa suhtlust. Isa on olnud omapoolsete ettepanekute tegemisel murdumatu ja tema nägemus lapsega suhtlemisest on jäik. Lapsele ei saa panna kohustuseks kindla reguleeritud suhtluskorra järgi isaga suhtlemist, kui isal puudub sisuline huvi lapse suhtes ja veelgi enam, kaudselt karistada last suhtluskorra rikkumise korral täitemenetluse läbiviimisel. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Tallinna Ringkonnakohus andis 31.07.2025 määrusega vanematele, lapse esindajale ja eestkosteasutuse esindajale võimaluse kirjeldada, kuidas on senini isa ja tütre suhtlemine toimunud. Eestkosteasutuse esindaja ja lapse esindaja pidid lapse praeguse elukorraldusega tutvuma ja andma vaidluse kohta kokkuvõtlikud arvamused, arvestades hetkeolukorda.
2. Eestkosteasutus märkis, et lapse heaolu spetsialist on arvamuse andmiseks tutvunud kohtudokumentidega, vestles vastuvõtul emaga ning selgitas välja lapse arvamuse lapse esindaja juuresolekul. Eestkosteasutus on seisukohal, et ema ei ole teinud takistusi isa ja lapse suhtlusele, mille tõttu isa peab lapse suhtes ise huvi üles näitama. Isa peab taastama emaga viisaka suhtlemisviisi, et vanemate omavahelise suhtlemise kaudu oleks võimalik teostada ühist hooldusõigust ja vanemate positiivset hoiakut kogeks ka laps. Üle aasta on suhtlus isa ja lapse vahel puudunud täielikult ehkki laps on telefoni ja sotsiaalmeedia kaudu kättesaadav. Isa ei ole siiani kasutanud talle antud õigust ja võimalust lapsega suhelda, ei ole tundnud ka ema kaudu sisulist huvi lapse suhtes ega kunagi väljendanud oma soovi suhteid parendada. Eestkosteasutus juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et praeguse asja hooldusõiguse küsimuses ei saa tulla kõne alla ühise hooldusõiguse teostamist kui erinevates riikide ja lahus elavad vanemad ei ole suutelised omavahel jõudma kompromissile. Senini on hooldusõigust lapse suhtes teostanud ema ainuisikuliselt tagades parimal võimalikul moel alaealise lapse elamise turvalises elu-, arengu- ja kasvukeskkonnas.
3. Lapse ema teatas ringkonnakohtule, et selles küsimuses ei ole toimunud ühtegi muudatust. Lapse ja lapse isa vahel ei ole seni aset leidnud ühtegi suhtlust. Laps ei ole väljendanud soovi suhelda ning ka lapse isa ei ole lapsele ega lapse emale helistanud ega kirjutanud. Ema kinnitas, et kõik eestkosteasutuse lapse heaolu spetsialisti poolt 22.08.2025 kohtule esitatud seisukohtades toodu vastab tõele.
4. Lapse esindaja on seisukohal, et ema esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud maakohtu määrust tuleb muuta. Lapse esindaja kohtus ema ja lapsega Lasnamäe Linnaosa Valitsuses koos lapse heaolu spetsialistiga
5. a augustis. Laps rääkis oma tegemistest, spordist, koolist ja perest. Kohtumisel selgus, et isa ei ole vahepealsel ajal lapsega kontakti otsinud ega lapse suhtes huvi üles näidanud. Lapse sidevahendid ei ole blokeeritud ja isa saaks lapsega kontakti võtta, kuid isa seda teinud ei ole. Isal puudub igasugune ülevaade lapse elukorraldusest. Lapse isa ei oleks võimeline hooldusõigust teostama, kuna ta ei ole kursis lapse eluga. Isa ei ole oma reaalse käitumisega kinnitanud seda, et ta tunneks lapse suhtes püsivat huvi. Lapse esindaja on seisukohal, et ema pole teinud takistusi isa ja lapse suhtlusele, mille tõttu isa peab lapse suhtes ise näitama üles huvi lapse vastu ja algatades suhtlust täiskasvanu poolt. Lapsele ei saa panna kohustuseks kindla reguleeritud suhtluskorra järgi isaga suhtlemist kui isal puudub sisuline huvi lapse suhtes ja veelgi enam, kaudselt karistada last suhtluskorra rikkumise korral täitemenetluse läbiviimisel. 8 2-23-6654
6. Lapse isa leidis, et isa poolne terve suguvõsa on otsusega kõrvale tõrjutud. Mitte kellelgi ei ole õnnestunud lapsega kontakti saada. Isa poolelt on asi nüüdseks lõplikult lõpetatud. Isa avaldas pettumust lahendi osas ning märkis, et laps saab võtta tulevikus kontakti oma isa perekonna ja sugulastega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et

§ 667

lg 2 alusel tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada osas, millega määrati kindlaks lapsega suhtlemise kord, sh sunnimeetmete rakendamise lubatavuse osas (resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning teha uus määrus, millega määratakse kindlaks lapse ja isa vaheline suhtluskord vastavalt ema määruskaebuse taotlusele. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 25. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 659ja § 651 lg 1).

Ema vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4. Ülejäänud osas on kohtumäärus edasi kaebamata jõustunud (

§ 659ja § 456 lg 4).

1. Isa palus avalduses määrata kindlaks lapse ja isa suhtluskord kuni lapse kooli minekuni 01.09.2023 järgnevalt:  laps veedab isaga iga kuu esimese täisnädalavahetuse reedest esmaspäevani isa elukohas Rootsis;  isal on õigus veeta lapsega aega ka Eestis, teavitades sellest ema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt neli päeva ette;  suveperioodil veedab laps isaga puhkuse 01–15.07.2023 ja 01–15.08.2023;  lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub vaheldumisi lapse isa elukohariigis Rootsis ja lapse ema elukohariigis Eestis. Juhul, kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis jaanuaris, märtsis, mais, juulis, septembris ja novembris algavate suhtluskorra järgsete kohtumiste puhul toimub lapse üleandmine Rootsis isa elukohariigis selliselt, et lapse ema korraldab lapse transpordi isa juurde ja isa juurest koju tagasi ning veebruaris, aprillis, juunis, augustis, oktoobris ja detsembris algavate suhtluskorra järgsete kohtumiste puhul toimub lapse üleandmine ema elukohariigis Eestis selliselt, et isa korraldab lapse transpordi isa juurde ja isa juurest koju tagasi. Täpne üleandmise aeg ja koht kooskõlastatakse vanemate vahel eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lähtudes lennugraafikust;  oma suhtluskorra järgsel ajal on isal õigus minna lapsega puhkusereisidele välisriikidesse;  lapse ja isa kohtumised toimuvad ilma ema juuresolekuta;  ärajäänud kohtumised asendatakse esimesel võimalusel. Kohtumiste asendamisel kehtib lapse üleandmise ja transpordi osas sama korraldus, mis oleks pidanud kehtima esialgse kohtumise puhul;  lapse üleandmisel kohustub lapse ema andma lapse isale üle lapse kehtiva reisidokumendi, mille lapse isa lapse emale üleandmisel tagastab. Juhul, kui lapse isa reisib oma suhtluskorra järgsel ajal lapsega välisriikidesse, teavitab ta lapse ema reisi kestusest ja sihtkohast. 9 2-23-6654 Alates 01.09.2023 palus avaldaja määrata kindlaks lapse ja isa suhtluskorra järgnevalt:  laps veedab isaga iga kuu esimese täisnädalavahetuse reedest pühapäevani isa elukohas Rootsis;  isal on õigus veeta lapsega aega ka Eestis, teavitades sellest ema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt neli päeva ette;  kooli esimese, kolmanda ja neljanda vaheaja reede õhtust järgmise nädala pühapäeva õhtuni veedab laps isaga;  jõuluvaheaja veedab laps võrdselt mõlema vanemaga. Esimese poole vaheajast alates vaheaja esimest päevast kuni
2. detsembrini veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Teise poole vaheajast alates
3. detsembrist kuni vaheaja viimase pühapäevani veedab laps paarisaastatel algavatel vaheaegadel emaga ja paaritutel aastatel algavatel vaheaegadel isaga;  suveperioodil veedab laps isaga puhkuse 01.–15.07 ja 01–15.08;  lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub vaheldumisi lapse isa elukohariigis Rootsis ja lapse ema elukohariigis Eestis. Juhul, kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis jaanuaris, märtsis, mais, juulis, septembris ja novembris algavate suhtluskorra järgsete kohtumiste puhul toimub lapse üleandmine Rootsis isa elukohariigis selliselt, et lapse ema korraldab lapse transpordi isa juurde ja isa juurest koju tagasi ning veebruaris, aprillis, juunis, augustis, oktoobris ja detsembris algavate suhtluskorra järgsete kohtumiste puhul toimub lapse üleandmine ema elukohariigis Eestis selliselt, et isa korraldab lapse transpordi isa juurde ja isa juurest koju tagasi. Täpne üleandmise aeg ja koht kooskõlastatakse vanemate vahel eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lähtudes lennugraafikust;  oma suhtluskorra järgsel ajal on isal õigus minna lapsega puhkusereisidele välisriikidesse;  lapse ja isa kohtumised toimuvad ilma ema juuresolekuta;  ärajäänud kohtumised asendatakse esimesel võimalusel. Kohtumiste asendamisel kehtib lapse üleandmise ja transpordi osas sama korraldus, mis oleks pidanud kehtima esialgse kohtumise puhul;  lapse üleandmisel kohustub lapse ema andma lapse isale üle lapse kehtiva reisidokumendi, mille lapse isa lapse emale üleandmisel tagastab. Juhul, kui lapse isa reisib oma suhtluskorra järgsel ajal lapsega välisriikidesse, teavitab ta lapse ema reisi kestusest ja sihtkohast.
4. Maakohus määras kindlaks lapse ja isa vahelise suhtluskorra järgmiselt: isal on õigus rääkida lapsega iga nädal telefoni- või videokõne (Skype, Viber vms) vahendusel esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella 19-st kuni 20-ni (Eesti aja järgi). Telefoni- ja/või videokõne tegemise juures võib vajadusel viibida kolmas isik (lapsele lähedane isik, eelistatult ema A.M ), kõnede kestusel tuleb igakordselt arvestada lapse sooviga; isa peab teavitama ema või last ära jäävast suhtlusest hiljemalt samal päeval kell
6. Ringkonnakohus on 31.07.2025 määrusega andnud vanematele, lapse esindajale ja eestkosteasutuse esindajale võimaluse kirjeldada, kuidas on senini isa ja tütre suhtlemine toimunud. Ema andis teada, et isa ja tütre vahel ei ole toimunud mingit suhtlust, laps ei ole isaga suhtlemiseks soovi avaldanud ning isa ei ole lapsele ega lapse emale helistanud ega kirjutanud (dtl 632). Lapse esindaja kohtus lapse, lapse ema ja lastekaitsespetsialistiga 10 2-23-6654 augustis 2025, kus selgus lapse esindaja avaldatu kohaselt, et isa ei ole vahepealsel ajal lapsega kontakti otsinud ega lapse suhtes huvi üles näidanud. Lapse sidevahendid ei ole blokeeritud ja isa saaks lapsega kontakti võtta, kuid isa seda teinud ei ole. Isa viitas avalduses väidetavale võimatusele lapsega kontakti saamiseks ning, et tema poolelt on asi nüüdseks lõplikult lõpetatud (dtl 638). Sellest saab järeldada, et isa soov lapsega suhelda on olnud üksnes formaalne, mis muudab määratud suhtlemise korra põhjendamatuks. Ringkonnakohtul on võimalik siinsel juhul määrata isa ja lapse suhtlemise kord vastavalt ema määruskaebuses taotletule. Võttes arvesse kohtu ette toodud asjaolusid isa ja lapse omavahelise suhtluse kohta ning lapse kinnitusi, et ta ei soovi isaga suhelda (dtl 170, 399–400, 506) vastab ema taotletu ka lapse parimatele huvidele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et isa ja lapse kontakti ja suhte taastamist tuleks alustada põhimõtteliselt algusest peale ehk etapiliselt, kuid arvestades isa passiivsust on kolleegiumi hinnangul põhjendatud muuta suhtlemise korda lähtuvalt lapse huvidest paindlikumaks. Kolleegium nõustub menetlusosaliste seisukohtadega, et lapselt ei saa nõuda valmisolekut suhtluskorra täitmiseks kindlatel nädalapäevadel ning kellaaegadel olukorras, kus isa ei ole järjepidevalt kasutanud talle määratud suhtlemisaegu. Siinsel juhul loob määratud suhtlemise kord praktikas lapsele ootuse ja valmisoleku vajaduse suhelda lahuselava vanemaga kindlaksmääratud aegadel. Kui need ootused jäävad korduvalt täitmata vanema passiivsuse tõttu, asetatakse laps olukorda, kus tema emotsionaalne seisund ja päevakava sõltuvad ebakindlast ja ettearvamatust käitumisest. Kui vanem ei kasuta talle määratud suhtlemisaegu ega tee aktiivseid pingutusi lapsega kontakti loomiseks ja hoidmiseks, ei täida kehtiv suhtlemiskord oma eesmärki ning kahjustab lapse heaolu, tekitades ebakindlust ja korduvaid pettumusi. Toimiku materjalidest nähtub, et laps on oodanud kõnet ka Türgis reisil olles, kuid isa ei helistanud (dtl 506). Määratud suhtluskord kahjustaks seega põhjendamatult lapse huve. Kolleegium leiab, et ema määruskaebuses taotletud suhtluskord võimaldab lapse ning isa omavahelise kontakti loomist nendevahelise suhte taastamise eesmärgil, kuid vastab seejuures ka lapse huvidele. Nii eestkosteasutus (dtl 629–630) kui ka lapsele määratud esindaja (dtl 607–608; 635–636) toetavad oma vastustes kohtule määruskaebuses välja toodud suhtluskorra määramist. Seega tühistab ringkonnakohus maakohtu määratud suhtluskorra ning määrab kindlaks järgneva isa ja lapse suhtlemise korra: isal on võimalik lapsele helistada kahel korral nädalas. Isa annab lapsele või lapse emale päev enne suhtlust teada, mis kell ta soovib järgmisel päeval lapsele helistada, arvestades lapse igapäevast ajakava. Juhul, kui lapsele või tema emale nimetatud kellaaeg ei sobi, siis lepitakse kokku mõni teine suhtluse aeg; laps võib oma isale helistada ükskõik, millisel lapsele sobival ajal; telefoni- ja/või videokõne tegemise juures võib vajadusel viibida kolmas isik (lapsele lähedane isik, eelistatult lapse ema A.M ), kõnede kestusel tuleb igakordselt arvestada lapse sooviga; laps ja isa võivad omavahel saata sõnumeid ka muudel aegadel.
7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määrata ka suhtluskorra täitmiseks sunnimeetmeid. Kuigi maakohus märkis kohtumääruse resolutsiooni p-s 3, et suhtluskorra rikkumise korral võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida, ning teistkordse trahvi määramise asemel määrata kohustatud isikule aresti, sisaldub nimetatud punktis

§ 5621lg 1 kohane kohtu selgitus, mitte sunnivahendite määramine.

Samasugune selgitus sisaldub ka maakohtu määruse põhjendavas osas. Selguse huvides jätab ringkonnakohus maakohtu selgituse kohtumääruse resolutsioonist välja, kuna piisab, kui kohus on seda selgitanud kohtumääruse põhjendustes (RKTKm 28.05.2025, 2-22-14922, p 24).

1. Ema leiab, et kohus oleks pidanud jätma lapse ema menetluskulud lapse isa kanda, sest reaalselt oleks ema võinud kasutada neid rahasid lapse eest hoolitsemisele, kui isa ei soovi 11 2-23-6654 reaalselt lapsega suhelda ning ema ei ole teinud isa ja lapse suhtlusele kunagi takistusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust praegusel juhul maakohtus kantud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Maakohus on õigesti märkinud, et kuna käesolevas asjas tehakse lahend alaealise lapse huvides, tuleb jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda ega ole ületanud seejuures diskretsioonipiire.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, s.o välja arvatud maakohtus kantud menetluskulude jaotuse osas ning määrab isa ja lapse vahelise suhtluskorra kindlaks vastavalt ema taotletule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus

§ 172

lg 1 ls 2 alusel lapse ema menetluskulud lapse isa kanda ning lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda.

1. Ringkonnakohus määrab lapse ema menetluskulude suuruse alljärgnevalt kindlaks. Lapse ema lepinguline esindaja esitas 14.11.2025 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on lapse emale osutatud õigusabi 4 tunni ja 15 minuti ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks 22%. Seega oli õigusabi kuluks kokku koos käibemaksuga 777,75 eurot. Ema taotleb ka määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (10 eurot) hüvitamist. Ema lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt teinud määruskaebemenetluses järgmisi toiminguid: kohtumäärusega tutvumine, olukorra arutamine kliendiga ning määruskaebuse koostamine ja kohtusse esitamine, sh riigilõivu tasumine ja kaebuse etoimikusse üleslaadimine. Menetluskulude nimekirjas on kinnitatud, et määruskaebuse esitaja on eraisik ega ole käibemaksukohustuslane.
2. Lapse isa menetluskuludele vastuväiteid ei esitatud. 35.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Lapse ema on esindanud vandeadvokaat. Lapse ema esindaja tasumäär on kohane ega ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. 36. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks täies ulatuses. Tehtud menetlustoimingutele kulunud aeg on kooskõlas asja menetlusega ning need on olnud põhjendatud ja vajalikud lapse ema huvide kaitseks määruskaebemenetluses. Põhjendatud on lapse ema kasuks lapse isalt välja mõista ka määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 10 eurot (

§ 138lg-d 1 ja 2).

1. Tulenevalt eespool märgitust on lapse ema põhjendatud ja vajalik õigusabikulu määruskaebemenetluses 4,25 tundi, s.o kokku 777,75 eurot (4,25 x 150 = 637,5 + 140,25 [km] = 777,75). Sellele lisandub määruskaebuselt tasutud riigilõiv 10 eurot. Seega on lapse ema põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 787,75 eurot. 12 2-23-6654
2. Lapse ema on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada lapse isa hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 13