Obsah (9)

§ 172§ 663§ 657§ 659§ 651§ 456§ 463§ 164§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-16714 Kohtuasi I.H avaldus J.T v

§ 172

lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda. Määruskaebus

1. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud avaldaja kanda. 6.
2. Kohtusse pöördumine ei olnud vajalik, sest lapse ema pakkus kohtu eelselt isale kompromisslahendusi, kuid isa ei olnud nõus neid vastu võtma. Lapse isa ei püüdnud enne kohtusse pöördumist lahendada küsimus kokkuleppega. Lapse isa on ise loonud ebastabiilse suhtluskorra, sest ei osalenud lapse kasvatamises järjepidevalt ega vastutustundlikult. 6.
3. Kohtuvaidlus on põhjustanud lapse ema perele märkimisväärse rahalise ja sotsiaalse tagasilöögi. Menetluse kestel on laps pidanud korduvalt lasteaeda vahetama. Kohtukulude osalinegi kandmine (ca 3500 eurot) tähendaks, et pere ei suuda lähiajal rahaliselt taastuda ning see piirab lapse arenguvõimalusi (trennid, huvitegevused, vajalikud kulutused). Menetluse edasine käik
4. Lapse isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 ja

§ 659alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 10. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse osas.

§ 456

lg 4 teise lause alusel koosmõjus

§ 463lg-ga 2 on maakohtu määrus jõustunud suhtluskorra kindlaksmääramise osas.

11. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud

§ 172

lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020 nr 2-16-5794, p. 12). Praegusel juhul ei väljunud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel diskretsiooni piiridest ning alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei esine. Maakohus märkis õigesti, et kuna perekonnaasjas teeb kohus lahendi eelkõige lapse huvidest lähtuvalt, on põhjendatud ka menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine. Nii näeb ka nt

§ 164ette menetluskulude jaotamise põhimõtted hagilistes perekonnaasjades.

Viidatud sätte lg-s 1 sisalduva üldreegli kohaselt jäävad sellistes asjades olenemata menetluse tulemusest menetluskulud poolte endi kanda. Eeltooduga tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamisel

§ 172lg 1 teise lause alusel hagita perekonnaasjas.

Asja materjalide põhjal ei saa nõustuda määruskaebuse väitega, et isa pöördus kohtusse põhjendamatult. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 2¹ kohaselt, kui vanemad ei suuda vanema ja lapse suhtlemises kokku leppida, määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kindlaks kohus. Ema vaidles menetluses isa avaldusele vastu ning esitas mh omapoolse kompromisspakkumise (03.04.2025 seisukoha p 3.2). Kohus arutas vanematega 02.06.2025 ärakuulamisel kokkuleppe sõlmimist ning edastas neile seejärel ärakuulamisel arutatu põhjal kohtu poolt koostatud suhtluskorra projekti. Lapse ema vastas, et ei nõustu sellega täielikult ning tegi hiljem veel omapoolse ettepaneku. Maakohus määras seejärel lõpplahendis kindlaks suhtluskorra lapse huvidest lähtuvalt, arvestades seejuures osaliselt ka mõlema vanema pakutud tingimustega. Seega oli isa kohtusse pöördumine tingitud asjaolust, et vanemad ei suutnud kohtuväliselt suhtluskorras kokku leppida. Asjaolu, et lapse isa ei nõustunud kohtueelselt ema pakutud ettepanekutega, ei tähenda, et isa pöördus kohtusse põhjendamatult. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks. 12. Lapse ema on määruskaebuses ja ringkonnakohtule 12.11.2025 esitatud menetluskulude taotluses märkinud, et menetlusega kaasnenud kulud on jätnud ta koos lapsega majanduslikult väga raskesse olukorda. Ringkonnakohus leiab, et arvestades eeltoodut ning seda, et tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige lapse huvidest lähtudes, tuleb ka määruskaebuse menetlemise kulud jätta praegusel juhul

§ 172

lg 1 teise lause alusel 4 menetlusosaliste endi kanda (välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda).

13.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 5