Obsah (5)

§ 71§ 84§ 72§ 5§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2025. a, Tallinn Kohtuasja number 2-23-359

) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töö eest kokkulepitud tasu, mistõttu on tööandja enda töölepingulisest suhtest tulenevat kohustust rikkunud. Seega on hageja saamata jäänud töötasu nõue põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi 01.08.2022 kuni 31.08.2022 eest 1800 eurot (bruto).

§ 71

kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

§ 84

lg 1 alusel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemise kuupäeval, sh

§ 71nõue.

Hageja puhkusehüvitise arvestamise aluseks on töötaja töötasu perioodil 2022 juuli kuni 2022 august, mis oli kokku 3485,68 eurot. Ühe puhkusepäeva tasu on 3485,68 eurot/58 päeva = 60,10 eurot. Seega 4,53 puhkusepäeva tasu on 4,53x60,10 = 272,25 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku seega 2072,25 eurot (1800+272,25). Kuna hageja tööleping lõppes 02.09.2022, siis on põhjendatud hageja viivisenõude esitamine alates 02.09.

1. Kuni kohtuotsuse tegemiseni 24.01.2024 on kostja olnud viivituses kokku 510 päeva (alates 02.09.2022 kuni 24.01.2024). Seega on hageja viivisenõue (perioodil 02.09.2022 kuni kohtuotsuseni 24.01.2024) kokku 305,20 eurot.
2. Tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (

§ 72

); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades

§-s 16 sätestatut (

§ 72

, VÕS § 104 lg 2); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis on kostjal ning seda on kohus pooltele selgitanud 06.11.2023 kohtuistungil. Kostja pole tõendanud töötajapoolset töölepingust tulenevat kohustuse rikkumist. Esitatud tõenditega pole leidnud tõendamist, et just hageja poolse töölepingu rikkumise tõttu oleks kostjal kahju tekkinud. 19.

§ 5

p 3 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töötaja tööülesannete kirjeldus. Vaidlustamata asjaoludel puudub hageja ja kostja vahelises töösuhtes kirjalik tööleping. Isegi kui esinesid suulised kokkulepped tööülesannete osas, siis pole vastavaid kokkuleppeid võimalik esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et tööandja oleks töötajale üldse selgitanud, millised on täpselt tema tööülesanded. Samuti pole tööandja panustanud töötaja oskuste arendamisse olukorras, kus tööandja leidis, et need pole piisavad. Tõendatud ei ole, millist töölepingust tulenevat kohustust on hageja rikkunud olukorras, kus hagejale pole tutvustatud ametijuhendit. Kostja kliendi e-kirja teel saadetud pretensioon ei tõenda, et hagejapoolse töölepingu rikkumise tõttu tekkis kostjal oluline kahju. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada kostja hagi ja jätta hageja hagi rahuldamata. 4 2-23-359
2. Maakohus on jätnud otsuse põhjendamata ja rikkunud arvukalt nii menetlusõiguse norme kui ka ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust – kohtu järeldused on ebaselged ning ei haaku esitatud tõenditega. Lisaks on kohus jätnud osaliselt tõendid hindamata – näiteks on tõendina hindamata Q (tööandja poolne juhendaja) selgitused selle kohta, et hagejale selgitati tema töökohustusi ja nende sisu.
3. Hageja ei ole tõepoolest allkirjastanud ametijuhendit ning töölepingut, kuid ainuüksi allkirja puudumisest ei saa teha esitatud tõendite pinnalt järeldust, et hageja ei olnud teadlik oma tööülesannetest ning nende sisust. Hageja on võtnud TVK menetluses omaks asjaolu, et tema oli teadlik nii ametijuhendist kui ka tööülesannetest. Lisaks on kostja tõendanud, et hagejat täiendavalt juhendati ning ta oli teadlik oma töökohustustest (Q 23.01.2023 allkirjastatud selgitus). Kohus ei ole hinnanud kontrollkaartide allkirjastamist ning nimetatud tõendite seost hageja tegevusega töösuhte raames. Vaidlus puudub selle üle, et hageja kontrollkaardid allkirjastas. Järelikult oli temale teada, et tema kohustuseks on kontrollida koostatud vormi vastavust nõuetele.
4. Lühidalt olid töötaja kohustused järgmised (mis puudutab käesoleva vaidluse osa ehk kahju hüvitamist): 1) tutvuda betoonelementide tellija poolsete tootejoonistega ja vajadusel tellida puidust vormid või teha muud eeltööd betoonelementide tootmiseks; 2) kontrollida üle vormide vastavus tootejoonistele ning seejärel anda luba betoneerimiseks, mis toimus toote kontrollkaardi allkirjastamisega. Sellised kohustused on nähtavad ka ainuüksi kontrollkaartidelt. Kui hageja ei saanud üldse aru, mida temalt nõutakse, jääb arusaamatuks, miks ta sellised kaardid allkirjastas.
5. Olukorras, kus hageja on andnud betoneerimisloa postidele, mis ei vasta tellija poolt soovitud joonistele, jääb arusaamatuks kohtu väide, mille kohaselt ei ole kostja suutnud hageja rikkumist tõendada. Tegemist on otsese seosega – hageja andis betoneerimisloa ja kinnitas, et joonistele vastavatele vormidele võib asuda betoonelemente tootma. Hiljem selgus, et vormid ei vastanud tellija joonistele ehk betoneerimiseks ei oleks pidanud luba andma.
6. Kostjale on tekkinud hageja töökohustuse rikkumise tõttu varaline kahju, kahju oli hagejale ettenähtav. Hageja, kes on pikaajalise kogemusega töötaja, pidi aru saama, et joonistele mitte vastavate betoonpostide tootmine ei saa olla tegevus, millega kahju ei kaasne.
7. Hageja kohustuseks oli tagada, et betooni valamiseks tellitud ja koostatud vorm vastab tellija joonistele ning teha ka pistelist kvaliteedikontrolli (betoneerimisele järgnevalt). Hageja andis perioodil 02.08-22.08.2022 betoneerimise loa 14-le postile, mis tellija joonistele ei vastanud ning läksid seetõttu toodetena mahakandmisele. Mahakandmisele kuuluvate postide hinnaks oli ainuüksi materjali näol 17 859,6 eurot (käibemaksuta). Hageja on ise kinnitanud, et tema juhtimise ajal tehti praaki 10 päeva vältel. Seega on põhjendatud hagejalt kahju hüvitise välja mõistmine

§ 74lg 2 alusel.

Kahjuhüvitiselt tuleb välja mõista ka viivised. Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on tõendanud vaid, et pärast betoneerimist ei vastanud valmistoodang koostejoonistele. See aga ei tähenda hageja hinnangul, et enne betoneerimist poleks valmistatud karkass vastanud joonisele. Hageja väitel tekkisid nihked tehnoloogilise vea tõttu alles järgnenud betooni vormi valamisel ja vibraatorite kasutamisel. 5 2-23-359 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 2 1 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga hageja hagi rahuldamise osas ja leiab, et selles osas ei ole maakohus menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab hageja hagi rahuldamise osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ning ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse nende põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
4. Kolleegium nõustub aga kostjaga, et kostja hagi lahendades on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnates ja hageja väiteid arvestamata jättes ebaõigesti tuvastanud asjaolu, et hageja ei olnud teadlik enda töökohustustest. Samas on maakohus siiski lõppjäreldusena õigesti leidnud, et kostja hagi tuleb rahuldamata jätta, kuid mitte seetõttu, et hagejale polnud teada tema tööülesanded, vaid selle tõttu, et tõendatud ei ole hagejapoolne töökohustuste rikkumine ning seega ka kahju tekitamine hageja poolt. Maakohus on küll märkinud, et kostja pole tõendanud hagejapoolset töökohustuse rikkumist, kuid maakohus on jätnud selle järelduse tõenditega seostamata, loetledes üksnes tõendid. Seega ei vasta maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule.
5. Pooled ei vaidle, et hageja töölepingut ega ametijuhendit allkirjastanud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub tõenditest ja järeldub hageja enda seisukohtadest, et hageja teadis enda tööülesandeid ja töökohustusi. Hageja selgitas maakohtus lõppsõnas ja kinnitab ka vastuses apellatsioonkaebusele, et tema ülesandeks oli brigaadiga betoonposti karkassi ettevalmistamine. Hageja selgitas, et ta kinnitas tööde esimeses etapis kontrollkaardil tootejoonistele vastavuse ning lubas konstruktsiooni betoneerimisetappi. Seega vastab hageja enda selgitus kostja poolt esile toodud hageja tööülesannetele – tutvuda betoonelementide tellija poolsete tootejoonistega ja vajadusel tellida puidust vormid või teha muud eeltööd betoonelementide tootmiseks ning kontrollida üle vormide vastavus tootejoonistele ning seejärel anda luba betoneerimiseks, mis toimus toote kontrollkaardi allkirjastamisega. Sellistest tööülesannetest teadmist kinnitavad ka kohtule esitatud hageja poolt allkirjastatud kontrollkaardid (II kd tl 20-27). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega eeltoodust tulenevalt asjakohane maakohtu käsitlus, et kostja ei ole tööandjana hagejale selgitanud, millised on tema tööülesanded. Kuna hageja on ise kinnitanud enda teadlikkust tööülesannetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata teisi kostja väiteid selles osas.
6. Maakohus tõi otsuses korrektselt esile, millised on tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ja kes peab nende eelduste esinemist tõendama. Sealhulgas peab kostja kui tööandja tõendama, et hageja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (

§ 72

) ning tööandjale on tekkinud või tekib selle rikkumise tõttu kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128). Esimesena asus maakohus õigesti hindama, kas kostja on tõendanud hagejapoolset töölepingust tulenevat kohustuse rikkumist, kuid sisuliselt jättis selle siiski hindamata. Ringkonnakohus saab selle puuduse kõrvaldada ja ise vajalikud põhjendused esitada. 32.

1. Kostja on esile toonud, et hageja kohustused, mis puudutavad käesoleva vaidluse osa ehk kahju hüvitamist, on järgmised: 1) tutvuda betoonelementide tellija poolsete tootejoonistega ja vajadusel tellida puidust vormid või teha muud eeltööd betoonelementide tootmiseks; 2) kontrollida üle vormide vastavus tootejoonistele ning seejärel anda luba betoneerimiseks, mis toimus toote kontrollkaardi allkirjastamisega. Seega ei ole 6 2-23-359 ringkonnakohtu hinnangul vajalik hinnata, kas hageja töökohustused seisnesid ka milleski muus, sealhulgas kostja poolt apellatsioonkaebuses märgitud pistelise kvaliteedikontrolli teostamises. 32.
2. Hageja on kontrollkaartidel kinnitanud enda allkirjaga, et on teostanud vormi ülevaatuse enne betoneerimist ja andnud betoneerimiseks loa (II kd tl 20-27). Hageja selgitas, et ta kinnitas tööde esimeses etapis kaardil tootejoonistele vastavuse ja lubas konstruktsiooni betoneerimisetappi. Arvestades hageja enda selgitusi, tähendas ringkonnakohtu hinnangul kontrollkaardil loa andmine ka ühtlasi kinnituse andmist vormi vastavusele tellija tootejoonisel. Seega tuleb hinnata, kas hageja kontrollis piisavalt vastava loa andmisel tellija tootejoonise ja vormi vastavust ning kas selle tegemata jätmisel tekkis kostjale kahju. 32.
3. Pooled ei vaidle selle üle, et maha kandmisele läks 14 betoonposti, mis toodeti ajal, mil hageja oli kostja juures tööl. Samuti ei vaidle pooled kostjale tekkinud kahju suuruse üle. Kohtule esitatud Ivo Kosenkraniuse e-kirjast nähtub, et tellitud postide kinnitusavade suurus ei vasta tellimusele (II kd tl 28-30). Selle üle, et erinevus tellija joonise ja posti kinnituselementide vahel ilmnes pärast toote valmimist, pooltel vaidlust ei ole. 32.
4. Kostja peab hageja rikkumiseks seda, et hageja ei kontrollinud, kas puidust vorm vastab tellija joonistele (kas posti aasad on täpselt õigetes kohtades). Hageja väitel lähtus ta tellija joonistest ja betoonpostid vastasid joonistele. Seega pidi kostja tõendama, et hageja ebapiisava kontrolli tõttu valmistati tellija joonistele mittevastav toode. Kostja väitel tõendavad seda kohtule esitatud kontrollkaardid, millest nähtuvalt hageja lubas betoonpostide vormid betoneerimisele, ja kostja kliendi pretensioon, millest nähtuvalt ei olnud posti kinnitused (aasad) õige suurusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üksnes kontrollkaardil kinnituse andmisest antud juhul järeldada, et hageja oleks lubanud tootmisse (betoneerimisele) tellija joonisele mittevastava vormi. Selleks, et sellist järeldust teha, peaks kohus tuvastama, et joonise mittevastavus vormile – posti aasade ebaõige asukoht või ebaõige suurus, oleks pidanud avalduma juba tootejoonise kontrolli käigus ning hageja oleks pidanud selle puuduse avastama. Sellist järeldust kohtule esitatud tõendid teha ei võimalda. Samuti ei saa sellest, et hageja on omaks võtnud, et praaki toodeti, järeldada, et hageja oleks tunnistanud enda rikkumist. Hageja on küll ühel viimasel (22.08.2022) kontrollkaardil omakäeliselt märkinud, et poldid on valesti pandud ja esineb erinevus (II kd tl 27), kuid sellest ei saa teha järeldust, et hageja oleks enda viga tunnistanud. Hageja selgitas, et teostas omal algatusel järelkontrolli ühe toote osas ning avastas, et tegemist on praagiga. Samuti ei saa asjaolust, et pärast posti valmistamist ei vastanud post enam tootejoonisele, teha järeldust, et see mittevastavus poleks saanud tekkida hilisema protsessi (näiteks betoneerimise) käigus. Hageja selgitas nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus, et defektsete jooniste järgi koostatud betoonpostid osutusid sobimatuteks põhjusel, et posti sisse jäävad traadist sidemed metallvarraste vahel ei olnud piisavad, mistõttu toimus posti kinnituste asukoha nihkumine betoneerimise käigus ning seda ei saanud hageja avastada enne betoneerimisele lubamist. Eelnevast tulenevalt ei võimalda asjas esitatud tõendid järeldada, et kostja oleks oma töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
6. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab 7 2-23-359 menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 19.03.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1320 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 11 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja juurde arvestada menetluskulu 13.02.2025 istungiks ettevalmistamise eest 1 tunni ulatuses ja istungil osalemise eest vastavalt istungiajale.
7. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud – kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Samuti on mõistlik kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aeg 1 tund. Koos istungiajaga on hageja lepingulise esindaja ajakulu 13 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul samuti TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.
8. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 1560 eurot (käibemaksuta). Allkirjastatud digitaalselt 8