Obsah (4)

§ 101§ 108§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-24-762 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2025, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gon

§ 101

sätestatud määras ja elatise tasumisega viivitamisel viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palus I.O mõista kostjalt välja elatise võlgnevuse perioodi 16.01.2023 15.01.2024 eest 2837,91 eurot ja F.F sama perioodi eest 2723,31 eurot.

1. Hagiavalduse kohaselt sündis S.N-i ja V.C kooselust XX.XX.XXXX I.O ja XX.XX.XXXX F.F . Vanemate abielu lahutati 2019.a augustis. Lapsed elavad koos isaga. Laste ema ei ole laste ülalpidamises täiel määral osalenud. Laste ema kannab laste isale üle lastetoetuse. Lisaks on tasunud laste ema lastele elatist kokku 40 eurot kuus, kuid mitte igakuiselt. Kummagi lapse igakuised kulud on 610 eurot. Vastus hagile
2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma kummalegi lapsele edasiulatuvat elatist 150 eurot kuus (kokku 300 eurot kuus). Kostja majanduslik seis ei võimalda elatise tasumist suuremas ulatuses. Kostja kaotas 2024.a jaanuaris töö. Kostjal on küll kaks korterit, kuid ühele on seatud hüpoteek ja teises elab kostja isa. Tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamatu. Kostja tasus laste ülalpidamiseks nii palju, kui ta oli suuteline, ning laste isa pole selle kohta kunagi esitanud vastuväidet. Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Harju Maakohus mõistis 14.05.2024 otsusega kostjalt kummagi hageja kasuks kuni nende täisealiseks saamiseni välja igakuise elatise alates 16.01.2024.a miinimumsummas 260 eurot 33 senti ja alates 01.04.2024.a miinimumsummas 287 eurot 72 senti. Elatise summa (baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest) muutub iga aasta
4. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Lisaks mõistis kohus kostjalt välja tagasiulatuva elatise kummagi hageja kasuks perioodi 15.01.2023.a kuni 15.01.2024.a eest summas 3017 eurot. Viivise nõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. 3
5. Perekonnaseaduse (

) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Hagiavalduse kohaselt on kummagi hageja igakuised kulud 610 eurot. Kohus märkis, et ei hinda hagejate vajaduste põhjendatust, kuna kostja ei ole vastu vaielnud hagejate vajadustele ja kuludele, ning kuna hagejad nõuavad elatist alammääras. Kostja on kohustatud kandma kummagi lapse kuludest poole.

1. Kostja avaldas, et on võimeline tasuma kummagi lapse ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Tegelikkuses tasus kostja kummalegi hagejale kunagi ülalpidamist 20 eurot kuus, seda aga mitte viimase 1,5 aasta jooksul. Kostja seletusest ning sellest, et ta peab piisavaks kummalegi lapsele kunagi tasutud elatist 20 eurot kuus, ilmneb, et laste ema ei saa aru laste vajadusest saada ülalpidamist iga päev ning laste emal ei ole ka ülevaadet sellest, millised on laste kulud. F.F viibib ema juures kuus mõned päevad, kuid mitte piisavalt, et seda saaks arvestada elatise väljamõistmisel. Kostja tasub F.F-i telefonikulusid umbes 10 eurot kuus, kuid vanemate vahel ei ole kokkulepet, et tegemist on elatise tasumisega.
2. Kostja avaldas, et ta on alates jaanuarist töötu. Kohus märkis, et asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas laste ema töötab või mitte. Ülalpidamist andma kohustatud isiku mittetöötamine ei ole põhjus alammääras elatisesumma vähendamiseks. Lapsed vajavad süüa, kodu ja riideid iga päev, olenemata sellest, kas vanemad on töötud või mitte. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates hagi esitamisest 16.01.2024

§ 101

ettenähtud määras, s.o baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest, elatise summa muutub iga aasta

1. aprillil.
2. Lisaks käsitles kohus hagejate nõuet elatise tasumiseks tagasiulatuvalt perioodi 15.01.2023-15.01.2024 eest.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul on asjaolud tagasiulatuva elatise perioodil samad, kui praegusel ajal – lapsed elasid koos isaga ning isa pidas neid üleval. Ema seletas kohtule, et tema arvates oli isa sellise elukorraldusega rahul.

1. Tagasiulatuva elatise summa kummagi hageja kohta on 3017 eurot. Kohus rahuldas hagejate tagasiulatuva elatise nõude täies ulatuses.
2. Seoses viivise nõudega märkis kohus, et õigus viivist nõuda on õiguskaitsevahend võlaõiguslikes tehingutes. Perekonnaseaduses elatiselt viivise nõudmise võimalust ette nähtud ei ole. Apellatsioonkaebus
3. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kostjat maakohtus esindanud esindaja ei esitanud kõiki 4 vajalikke väiteid ja tõendeid, ning see viis ebaõige otsuseni. Hagiavalduses esile toodud laste kulude suurus on liialdatud ning tõendamata. Lapsed veedavad emaga umbes 86 päeva aastas. Lapse ema kannab sel ajal laste ülalpidamiseks kulutusi. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada kostja majanduslikku olukorda. Kostja koondati. Samuti hooldab kostja haiget isa. Telefonivestluses kohtunikuga ei väitnud kostja, et laste isa on nõudnud elatist enne hagi esitamist. Kostja andis raha kui laste isa palus abi. Hagejad ei nõudnud elatist enne
4. aastat. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, välja arvatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt tagasiulatuva elatise välja suuremas summas kui hagis nõutud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ja määras kindlaks tagasiulatuva elatise tasumise korra (s.o maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 5-7). Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagejate elatise nõude perioodi 16.01.2023-15.01.2024 eest rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 14.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101lg 3 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Vastavalt

§ 101

lg-le 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 esimese lause kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 15. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole lastele

§ 101sätestatud ulatuses elatist tasunud.

Hagejad on esile toonud, et pärast hagiavalduse esitamist on kostja maksnud 2024.a jaanuaris elatist kokku 100 eurot, 2024.a veebruaris kokku 100 eurot, 2024.a juulis kokku 100 eurot ja 2025.a märtsis tasus kostja isa kostja eest elatist kokku 100 eurot. Tõendatud ei ole, et kostja on alates hagiavalduse esitamisest tasunud elatist suuremas ulatuses. 5 16. Kostja on esitanud arvelduskonto väljavõtte selle kohta, et ta on tasunud tütrele taskuraha 2023. aastal (dtl 99). Kohus märgib, et

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Seega tuleb

§ 100

lg 1 kohaselt lapsest lahuselaval vanemal täita ülalpidamiskohustust üldjuhul viisil, et ta tasub raha lapsega kooselavale vanemale. Lapse kontole tehtud ülekandeid ei saa lugeda üldjuhul ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kui lapsega kooselav vanem ei ole sellega nõustunud. Antud juhul ei ole lapse isa nõustunud sellega, et taskuraha loetakse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seega ei saa taskuraha andmist tütrele käsitleda elatise tasumisena.

1. Kostja on esitanud ka arvelduskonto väljavõtte selle kohta, et ta on tasunud poja telefoniteenuse eest (dtl 100) Arvelduskontolt nähtuvad maksed kuni 08.05.
2. Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta enam seda ei maksa, kuna lapse isa on lepingu ümbervormistanud. Kolleegium kordab eelnevat, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha tasumisega ning muul viisil võib ülalpidamiskohustust täita üldjuhul üksnes vanemate kokkuleppel. Asja materjalidest nähtuvalt ei nõustu lapse isa, et hagiavalduse esitamisest edaspidi täidab kostja ülalpidamiskohustust muul viisil (s.o telefoniteenuse eest tasumisega teenuse osutajale), mistõttu ei saa seda alates hagiavalduse esitamisest käsitleda ülalpidamiskohustuse täitmisena. Lisaks ei mõjutaks ka selle arvestamine alates hagiavalduse esitamisest nõutavat elatise suurust, kuna poja elatisenõue on väiksem kui pool hagis väljatoodud poja ülalpidamiskulude suurusest ühes kuus.
3. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud, et lapsed elavad temaga umbes 86 päeva aastas. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja siiski, et tütar tema juures ei viibi, kuid poeg viibib tema juures keskmiselt 10 päeva kuus, kui ta ei ole haige. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on uue väitega. Maakohtus ei ole kostja tuginenud sellele, et poeg viibib kostja juures umbes 86 päeva aastas ega ka väitele, et poeg viibib kostja juures keskmiselt 10 päeva kuus. Samuti ei ole kostja ringkonnakohtus esile toonud mõjuvat põhjust, mis takistas tal seda tegemast. Kostja väide, et maakohtus kostjat esindanud esindaja ei esitanud kõiki vajalikke asjaolusid ja tõendeid, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks uute asjaolude esiletoomiseks ringkonnakohtus. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja väite tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).

§ 101lg 6 kohaldamiseks ei ole käesoleval juhul alust.

19. Samuti on kostja väitnud, et hagiavalduses esile toodud laste kulude suurus on liialdatud ning tõendamata. Kolleegium märgib, et kostja ei vaidlustanud maakohtus laste igakuiste kulude suurust ega toonud ringkonnakohtus esile mõjuvat põhjust, mis takistas tal seda tegemist. Ringkonnakohus jätab nimetatud kostja väite tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Eletoodust tulenevalt ning arvestades asjaolu, et hagejad ei nõua elatist üle

§ 101sätestatud määra, puudub vajadus hagejate igakuiste kulude hindamiseks.

20. Kostja on seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et kostja on töötu.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101järgi arvestatud elatise summa.

Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118- 6 12 p-s 15 selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik mõistlikult võimaliku, et tööle saada, kuid sellest hoolimata ei ole see õnnestunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et isa tervislik seisund takistab tal tööle minemast. Ülaltoodust tulenevalt puuduvad alused elatise vähendamiseks alla

§ 101

arvestatud määra, ning maakohus on õigesti rahuldanud hagi alates 16.01.2024 elatise väljamõistmiseks. 21. Ringkonnakohtu hinnangul mõistis maakohus kostjalt hagejate kasuks põhjendamatult välja tagasiulatuva elatise perioodi 15.01.2023-15.01.2024 eest.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on mõistnud tagasiulatuva elatise välja suuremas summas kui hagejad nõudsid. Poeg palus kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 16.01.2023.a – 15.01.2024.a eest 2723,31 eurot ja tütar sama perioodi eest 2837,91 eurot. Maakohus aga mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 15.01.2023.a – 15.01.2024.a eest summas 3017 eurot.

1. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 p-s 12 selgitanud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud.
2. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagejad tõendanud, et nad on nõudnud kostjalt

§ 101sätestatud ulatuses elatise maksmist varem kui 2023.a detsembris.

Hagejad on esitanud sõnumiväljavõtte, mille kohaselt nõuab hagejate isa kostjalt elatise tasumist seaduses sätestatud määras (dtl 18). Hagejate lepinguline esindaja selgitas ringkonnakohtu 10.03.2025.a istungil, et viidatud sõnum saadeti 2023.a detsembris. Maakohtu 30.04.2024 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohtunik istungil vestelnud kostjaga telefoni teel. Protokolli kohaselt on kostja selgitanud, et laste isa on kuskil viimasel aastal öelnud, et kostja maksab elatist vähe. Samuti on kostja protokolli kohaselt öelnud, et elatise jutud tekkisid vist umbes kaks aastat tagasi. Ringkonnakohtus toimunud istungil väitis kostja, et ta maksis elatist vastavalt oma võimalustele ning hagejad hakkasid suuremat elatist nõudma alles 2023.a lõpus. Ringkonnakohtu arvates ei selgu kostja seisukohtadest üheselt arusaadavalt, millal tema väitel hakkasid hagejad elatist nõudma. Maakohtu protokolli kohaselt on kostja avaldanud, et see toimus vist kaks aastat tagasi, aga ka seda, et kuskil viimasel aastal. 7 Arvestades ka asjaolu, et telefonivestlus kostjaga toimus 30.04.2024, ei nähtu protokollist selgelt, millal kostja väitel hakkasid hagejad elatist nõudma. Ringkonnakohtu istungil on kostja avaldanud, et hagejad hakkasid suuremat elatist nõudma alles 2023.a lõpus. Arvestades ülaltoodut on kolleegiumi hinnangul praegusel juhul põhjendatud lähtuda hagejate esitatud dokumentaalsest tõendist, s.o sõnumiväljavõttest, mis saadeti 2023.a detsembris. Arvestades, et

§ 101

sätestatud määras elatise nõudmine on tõendatud 2023.a detsembris ja hagi esitati 16.01.2024, siis on tõendamata, et hagejad nõudsid aasta jooksul enne hagi esitamist kostjalt

§ 101sätestatud määras elatise tasumist.

Kuna tõendatud on elatise nõudmine vahetult enne hagiavalduse esitamist ning kostja töötuse tõttu paneks tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja äärmiselt raskesse olukorda, siis tuleb hagejate tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.

1. Ülaltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, välja arvatud kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8