Obsah (5)

§ 175§ 2§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasi V.B kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-19-6145 Men

§ 175

lg 7 alusel V.B kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 28.05.2019 määrusega välja V.B pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. Kohus lõpetas 23.03.2020 määrusega (jõustus 14.04.2020) V.B pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jättis usaldusisiku nimetamata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 05.10.2022 kohtumäärusega vabastati V.B usaldusisiku kohustuste täitmisest ja nimetati uueks usaldusisikuks Q.U. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas –
2. novembril ja
3. mail ning tegema väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas,
4. aprillil. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 15 030,09 eurot (II rahuldamisjärgu nõuded).
5. Võlgnik esitas kohtule aruanded 27.12.2020, 05.07.2021, 14.12.2021, 18.02.2022, 14.11.2022, 22.06.2023, 22.12.2023, 17.06.2024, 10.01.2025 ja lõpparuande 10.09.
6. Lõpparuandega koos esitas võlgnik taotluse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini. 4.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 5.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

7.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud registreeritud Töötukassas, osalenud Töötukassa vahendatud kaitstud tööl, lühiajaliselt töötanud ettevõttes Osaühing EUROAPTEEK ning õppinud erinevates koolides püüdes omandada põhiharidust. Võlgnikul on kogu menetluse kestel olnud osaline töövõime ning tervislikust seisundist tulenevalt on ta viibinud ka pikaaegsel haiglaravil. Kohus leiab, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 8.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 2/4 Võlgnik usaldusisiku ülesannetes on esitanud kohtule aruandeid viivitusega. Kohus märgib, et aruande esitamine ei ole võlgniku kohustus

§ 173

järgi, mille süüline rikkumine annaks alust lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, jättes võlgnik kohustustest vabastamata. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud kohut oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu. Võlgnik ei ole rikkunud

§-s 173 lg 2 sätestatud kohustust. 9.

§ 173lg 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks menetluse kestel olnud töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, peretoetus, lähedaste rahaline abi, töötasu ja ajutise töövõimetuse hüvitis. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud ühekordse väljamakse võlausaldajatele kogusummas 257,82 eurot. Võlgnikul vara puudub. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust, tehes võlausaldajatele väljamakse enda mittearestitava sissetuleku arvel.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. Usaldusisiku aruande esitamine ei ole võlgniku kohustus

§ 173

järgi, mille süüline rikkumine annaks alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus, jättes võlgnik kohustustest vabastamata. Kohtule esitatud dokumentidest ilmnes, et võlgnikul oli olnud aruannete esitamine kohtule erinevatel põhjustel raskendatud, mistõttu määrati uus usaldusisik. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvel. Võlgnik on asunud õppima heas usus ja lootuses saada tulevikus tasuvamat tööd ning kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, millest nähtuks, et võlgnik on asunud õppima eesmärgiga põhiharidust mitte omandada. Kohus leiab, et V.B tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 12.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Võlgnik on osalise töövõimega isik, kes oma tervislikust seisundist tulenevalt pole omanud menetluse kestel sissetulekut, mis võimaldaks võlausaldajate nõudeid suuremal määral tasuda. Võlgnikule on määratud osaline töövõime tähtajaga 14.07.2026 ning võttes arvesse võlgniku madalat haridustaset, puudub kohtul alus arvata, et menetluse pikendamisel oleks võlgnik võimeline lähiajal asuma tööle ning nõudeid suuremal määral rahuldama. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et V.B tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 3/4 13.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 14.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud V.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus V.B pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 15.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohtule on aruanne esitatud 10.09.2025 ja kohus loeb

§ 172lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks.

Kuna kohus lõpetab V.B kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Q.U vabastada ka usaldusisiku kohustustest V.B kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4