3-25-3906/8

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

1. veebruar 2026, Tartu 3-25-3906 X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses talle pesemiseks sobimatu vahendi väljastamisega X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Vanglas kinni peetav isik X.X. esitas
7. novembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 5000 eurot väljamõistmiseks, kuna vangla väljastas kaebajale pesemiseks sobimatu vahendi. Vangla antud pesemisvahend oli mingi kemikaal, mitte dušigeel ja tekitas kaebaja nahale kipituse ja põletikulised laigud (lööbe). Vangla kahjustas kaebaja tervist, langetas tema elukvaliteeti, põhjustas talle füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Vangla ei pidanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisel kinni menetlustähtajast. Kaebaja palub vanglale esitatud nõue menetlusse võtta ja lahendada sisuliselt. Kaebaja taotleb tähtaja ennistamist ja riigi õigusabi korras esindaja määramist.
8. Tartu Halduskohus jättis
9. novembri
10. a määrusega X.X.-i taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 1), lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni punkt 2) ja jättis X.X.-i riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 3). 2.
11. Halduskohus selgitas, et tuginedes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-le 2, mis on eriregulatsioon halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 3 esimese lause ees, oleks kaebaja pidanud kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse
12. mail 2024 ning selle lahendamise kahekuuline tähtaeg möödus
13. juulil
14. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule
15. novembril 2025, s.t hilinenult. 2.
16. Tartu Vangla lahendas
17. oktoobri
18. a otsusega nr 1-9/2-25/326-3 kaebaja
19. mail
20. a esitatud kahju hüvitamise taotluse olulise hilinemisega. Arvestades kaebaja isikut ja kõiki asjaolusid, ei ole vastustaja vastuse ootamine mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel. Kaebaja ei ületanud kaebetähtaega lühiajaliselt, vaid ligikaudu aasta ja neli kuud, esitades kaebuse halduskohtule nii RVastS § 18 lg-s 2 kui ka HKMS § 47 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tähtaegu ületades. Kaebajal on märkimisväärne halduskohtumenetluses osalemise kogemus, mistõttu ta pidi mõistma tähtaegade järgimise vajadust ning tähtaja rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja
21. aastal Tartu Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluses.
22. aastal on kaebaja algatanud Tartu Halduskohtus ligi 130 kohtuasja. Kuna kaebaja on esitanud suures osas hüvitamiskaebusi, võib eeldada, et ta on kahjunõuete menetlemise korrast teadlik. Kohus on kaebajale varasemalt ka selgitanud, et olukorras, kus vangla ei ole tema kaebuse asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt lahendanud, tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda läbituks ning kaebuse tähtaegsuse hindamisel juhinduda RVastS § 18 lg-st
23. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kaebaja hoolsuskohustust kaebetähtaegade järgimise üle ei vähenda asjaolu, et ta on algatanud ülemääraselt palju vaidlusi. Kaebaja ei ole olnud kaebetähtaja järgimisel piisavalt hoolikas. Kohus jätab kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. 2.
24. Eeltoodust tulenevalt kohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. 2.
25. Kohus jättis kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna ulatusliku halduskohtusse pöördumise kogemuse kaudu on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ei vaja advokaadi abi. Kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.
26. X.X. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
27. novembri
28. a määruse peale. Kaebaja leiab, et tema kaebeõigust üritatakse välja suretada. Kaebaja jääb enda kaebuse juurde ja palub kohtul see sisuliselt lahendada. Esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebus tuleb võtta menetlusse ja kui rahalist hüvitist ei pea kohus põhjendatuks, siis tuleb asjas tuvastada õigusvastasus. Asjas peab saabuma õigusselgus ja riivet ei saa pidada väheintensiivseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes asja materjalide ja kaebaja määruskaebusega, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu
30. novembri
31. a määruse resolutsiooni punkte 1 ja 2, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et halduskohus jättis tema taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
32. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul jättis Tartu Halduskohus kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks õiguspäraselt rahuldamata. Halduskohus põhjendas ja selgitas piisavalt, mis asjaoludel ja kuidas ta sellise otsustuseni jõudis. Kaebaja ei ole määruskaebuses välja toonud argumente, miks ta hilines kaebuse esitamisega halduskohtule. Halduskohus viitas õigesti RVastS § 18 lg-le 2 ja HKMS § 47 lg-le 3, mida tuleb järgida kui haldusorgan ei 2 lahenda tähtaegselt kahju hüvitamise taotlust. Kuna antud juhul vangla kaebaja kahju hüvitamise taotlust õigeaegselt ei lahendanud ega teavitanud ka kaebajat otsuse tegemise viivitusest, siis tuli kaebus esitada halduskohtule 30 päeva jooksul pärast kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaja möödumist. Kaebaja nimetatud tähtaega ei järginud ja esitas kaebuse halduskohtule arvestatava hilinemisega. Määruskaebus ei sisalda kaebuse esitamise tähtaja ennistamise aluseks olevaid asjaolusid ja nende põhistust. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik järeldada, et kaebajal esinenuks mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja järgimata jätmiseks. Ka ringkonnakohtule endale ei nähtu selliseid põhjuseid, mille esinemisel oleks alust kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Arvestades asjaolu, et kaebaja on kohtutele esitanud hulgaliselt kaebusi ning seetõttu omab piisavat kogemust halduskohtumenetluses osalemiseks, ei saanud kaebuse esitamisele sätestatud tähtajad olla teadmata ega üllatuslikud. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmisel lõpetas halduskohus haldusasja menetluse õigesti HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
33. Eeltoodu alusel ei anna määruskaebuses esitatud väited alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
34. novembri
35. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3