← Eesti

1-25-7255/15

Obsah (7)§ 180§ 175§ 245§ 248§ 339§ 318§ 326

1-25-7255 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2026, Tallinn Kriminaalasja number Kohtunik 1-25-7255 Pavel Gontšarov Kriminaalasi Hendrik Lõo süüdistuses

§ 180lg 1 alusel mõisteti H.

Lõolt välja menetluskuludena riigituludesse

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot ning

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 357,12 eurot, kokku 1686,12 eurot.

§ 180lg 3 alusel võimaldati H.

Lõolt väljamõistetud menetluskulu tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades H. Lõod tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 140,51 eurot kuni nõude tasumiseni.

  1. 29.01.2026 laekus Tallinna Ringkonnakohtule H. Lõo kaebus, milles ta toob välja, et peab kandma kuus kuud vangistust ja seejärel vabanedes leidma töökoha, et tasuda oma võlgnevus. Seega ei ole tema hinnangul reaalne, et ta suudaks temalt väljamõistetud menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul. Vangistuses ei ole sellise raha teenimine võimalik. Kaebaja palub, et tal võimaldataks menetluskulude tasumist alustada alates 01.06.2026 ja määrata talle maksegraafiku pikkuseks üks aasta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et H. Lõo esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  3. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
  4. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises.

5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1.

Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKK 3-1-1-7-16).

6. Kriminaalasjas on H. Lõo, tema kaitsja ja prokuröri vahel 17.12.2025 sõlmitud kokkulepe (Kd I lk 230-233), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. H. Lõo kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga. Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. H. Lõo 2

(4)1-25-7255 nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning nende tasumisega 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 15.01.2026 kohtuistungil, kus süüdistatav H. Lõo kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, et ta on selles kokkulepituga nõus. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega ja isiku poolt avaldatuga. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda

§ 318lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26.09.2005 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta

§ 326

lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3, 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. 8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 318lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus H. Lõo kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.