KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-25-17070 Määruse tegemise aeg ja koht 03. märts 2026, Pärnu Tsiviilasi Tsiviilasja hind S. K. ja J. K. hagi T. R.-i vastu varal

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled 2-25-17070 kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg-d 1 ja 3).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on S. K. ja J. K.
2. oktoobril 2025 esitatud hagi T. R.-i vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja
3. märtsil 2023 kella 18.22-19.30 paiku Pärnu linnas XXX kortermaja juures sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavatele hagejatele, põhjustades hagejatele terviserikked. Hagejad taotlevad välja mõista kostja T. R.-ilt varalise kahju hüvitis hageja S. K. kasuks 372,20 eurot ja J. K. kasuks 660 eurot ning kummalegi hagejale mittevaralise kahju hüvitis 22 000 eurot. Hagejad paluvad kostjalt hagejate kasuks välja mõista ka seadusjärgses määras viivise kahjuhüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest.
4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei eita liiklusõnnetuse põhjustamist. Kostjale määras Pärnu Politsei- ja Piirivalveamet
5. aprillil 2023 väärteoasjas nr XXX karistuseks 70 trahviühikut (280 eurot) liiklusseadus § 223 lg 1 alusel, mis võimaldab trahvida kuni 300 trahviühiku (1200 euro) ulatuses. Kostja olnuks kohe valmis kompenseerima liiklusõnnetuses kannatada saanud hagejate ülerõivaste kulu mõistlikus osas, hagejad enne hagi esitamist varaliste ega mittevaraliste kahjunõuetega kostja poole pöördunud ei ole. Pärast 2023.a kevadel toimunud õnnetust loobus kostja vabatahtlikult sõiduauto juhtimisest ja kinkis õnnetuse ajal kasutatud sõiduauto oma pojatütrele. Tänaseks 91-aastane kostja tunnetab, et tema suhtes 2 aastat ja 9 kuud pärast õnnetusjuhtumit esitatud hagi mittevaralised nõuded on alusetud, ülepaisutatud ning psüühilist ärevust tekitavad. Kostja leiab, et hagejate väidetav tervisekahju ja selle põhjuslik seos liiklusõnnetusega on tõendamata.
6. märtsil 2023 Pärnu Haiglas toimunud läbivaatusel diagnoositi S. K.-l kerge rindkere ja parema õla põrutus ning ta suunati ravile koju; J. K.-l diagnoositi rindkere ja parema õla põrutus, ajuvapustus ning ta suunati ravile koju. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt on kostjatel olnud varasemast mitmed terviseprobleemid ning J. K.-l diagnoositi südamepuudulikkus, mis ei ole seotud liiklusõnnetusega. Seetõttu ei ole kostja nõus mittevaralise kahju nõudega.
8. märtsil 2026 eelistungil pooled jäid oma seisukohtade juurde, kuid läbirääkimiste ja arutelu tulemusel jõudsid kompromissile kostja poolt hagejatele kahju hüvitamises. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: kostja tasub hagejatele kahju hüvitamiseks kokku 1500 eurot igakuiste maksetena, 125 eurot kuus, ühe aasta jooksul, maksed tasutakse iga kuu

1. kuupäevaks S. K. arvelduskontole, esimene makse
2. märtsil
3. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale edasikaebamise õigusest. 4.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168lg-st 3 tulenevalt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda.

Hüvitatavaid kulusid tekkinud ei ole, seega puudub vajadus

§ 174lg 1 kohaselt kulude suuruse kindlaksmääramiseks.

1. Hagejad taotlevad poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus
2. oktoobril 2025 hagejate eest riigilõivu 1400 eurot Õigusbüroo Jelena Smorodina. Hagejad taotlevad tagastatava riigilõivu kandmist samale 2

§ 150

lg 2 p-st 1 ja lg-st 4 tulenevalt juhul, kui pooled sõlmivad kompromissi, tagastatakse hageja taotlusel pool menetluses tasutud riigilõivust hagejale või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejatele 700 eurot, mis kantakse vastavalt hagejate taotlusele Õigusbüroo Jelena Smorodina pangakontole. 7.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466lg-te 1 ja 3 kohaselt jõustub täitedokumendiks olev määrus selle pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3