← Eesti

2-22-15461/244

Obsah (9)§ 701§ 477§ 230§ 659§ 662§ 238§ 5521§ 667§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-15461 Määruse kuupäev Tartu, 4. märts 2026. a Kohtukoosseis Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare Kohtuasi M

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  2. augusti
  3. a määrusega maakohtu määruse lastele eestkostja määramise osas ning tegi selles osas uue määruse, määrates avaldaja laste eestkostjaks isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse osas. Ülejäänud osas jäi maakohtu määrus muutmata. Määruse kohaselt on laste emal diagnoositud psüühikahäire, vanimal lapsel on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire ja pikaajaline depressioon ning noorematele lastele on koostatud rehabilitatsiooniplaanid. Ema viibis alates oktoobrist 2022 oma tervisliku seisundi tõttu psühhiaatriahaiglas, mistõttu elasid lapsed alates
  4. oktoobrist 2022 kriisihooldusperes. Alates
  5. oktoobrist 2022 on ema hooldusõigus esialgse õiguskaitse korras peatatud ning laste ajutiseks eestkostjaks määratud avaldaja. Lapsed viibivad alates
  6. novembrist 2022 asendushooldusteenusel perekodus, vanemad lapsed õpivad koolis ja noorim laps käib lasteaias. Lapsed on külastanud oma ema tema kodus alates
  7. jaanuarist
  8. Külastused toimuvad mitmel nädalavahetusel kuus, lisaks veedavad lapsed emaga koolivaheaja. Ainuüksi emal tuvastatud diagnoosid ei anna alust järeldada, et ta ei ole võimeline laste eest hoolitsema. Samas määrati lastele ajutine eestkostja põhjusel, et laste ema ei olnud võimeline oma tervise tõttu laste eest hoolitsema. Peres oli vanema rolli enesele võtnud kõige vanem laps ning nooremaid lapsi kasvatati vägivallaga. Ema ei suutnud sellist olukorda pidurdada, tegelikkuses valvas vanim laps ka ema üle. Samas oli kõige vanemal lapsel diagnoositud psüühikahäire ja ta vigastas ennast. Ajutise eestkostja määramise ajal olid laste omavahelised suhted ja suhted teistega olematud või probleemsed. Pere elukorraldus ei taganud laste eakohast arengut ja turvalist kasvukeskkonda. Menetluse ajal ei ole ema tervislik olukord taastunud määral, et lastele ei ole enam põhjendatud eestkostjat määrata. Ajal, mil lapsed asusid ajutise eestkoste all elama kriisihooldusperre ja seejärel SOS lastekülla, hakkas ema tegelema oma tervise parandamisega. Kuigi selle tulemusel ema tervislik olukord paranes, ei ole tõsist läbimurret toimunud, sest traumateraapia võtab mitu aastat aega. 4

(8)2-22-15461 Maakohus tuvastas selgelt, et kui lapsed jäävad ema hooldada, ei ole nende huvide kaitse tagatud. Maakohus luges tõendatuks, et ema ei ole suutnud hoolimata menetluse pikast ajast täita oma kohustust tagada lastele nende arengut soodustav ja turvaline kasvukeskkond. Maakohus on põhjendatult vaaginud potentsiaalse ohu võimalikkust lastele juhul, kui nad elaksid pidevalt ema juures. Olukorras, kus laste ema tervise parandamine vajab jätkuvalt ema täit tähelepanu, enne maakohtu lahendi tegemist käitus ema ebastabiilselt ja eiras laste arenguvajadusi, pidi maakohus piirama ema isikuhooldusõigust ja võtma varahooldusõiguse ära. Avaldaja on ema aidanud ja toetanud, sh nõustanud teda pikka aega. Hooldusõigus tuleks PKS § 135 lg 1 alusel täielikult ära võtta ainult juhul, mil on alust arvata, et vanem ei ole ka kunagi tulevikus võimeline hooldusõigust ise teostama. Kui vanema tegevus ohustab last, kuid ta võib tulevikus siiski olla võimeline last kasvatama, võib osutuda piisavaks piirata vanema hooldusõigust lapse elukoha määramisel. Praeguses asjas paluski avaldaja laste suhtes isikuhooldusõigust piirata. See viitab sellele, et avaldaja arvates võib olla tõenäoline, et ema võime lapsi kasvatada võib paraneda. Selleks tuleb emal siiski teha koostööd lastekaitsetöötajate ja lapsi vahetult kasvatavate isikutega. Senise menetluse põhjal ei ole see olnud sujuv. Lapsele võib määrata eestkostja mh juhul, kui vanema hooldusõigust on PKS § 134 alusel piiratud. Avaldaja on lastele sobiv eestkostja. Laste sotsiaalsed oskused on märgatavalt paranenud ajal, kui avaldaja on olnud laste ajutine eestkostja. Asenduskoduteenusel viibimise ajal on ajutine eestkostja tegelenud laste terviseprobleemidega ning lapsed on jõudnud edasi hariduses, sh huvitegevuses. Laste ema juures viibimise ajal ei ole ema olnud võimeline lapsi juhendama ega nende heaolu tagama eelkõige põhjusel, et ta ei suuda rakendada vanemlikku autoriteeti ja lapsed teevad ema juures olles seda, mida soovivad, nt kasutades iga päev tundide kaupa telefoni ja jättes hügieenitoimingud tegemata. Märkimisväärses ulatuses jätkub pere elukorralduses ema juures olles sama muster nagu enne avalduse esitamist. Laste huvide tagamiseks ei ole võimalik rakendada muid abinõusid, kui piirata laste ema isikuhooldusõigust, võtta varahooldusõigus emalt ära ja seada laste üle eestkoste. Kuna maakohus piiras laste ema isikuhooldusõigust elu- ja viibimiskohta, haridust, tervist ning varahooldust puudutavas osas, ei ole emal õigust lapsi esindada üksnes eeltoodud osas. Seetõttu saab määrata lastele eestkostja üksnes samas osas. Rahuldamata jääb laste ema taotlus kuulata üle tema arst, tugiisik ja teised isikud, koguda tõendeid psühhiaatriakliinikult ning kaasata menetlusse ema elukohajärgne kohalik omavalitsus. Arst on asjatundjana juba ära kuulatud. Tugiisikut ei ole vaja ära kuulata, sest arst on eriteadmistega isikuna juba ära kuulatud. Teiste isikute avaldatu on asja materjalide juurde lisatud. Ema elukohajärgset kohalikku omavalitsust ei ole vaja kaasata, sest menetluses on laste elukohajärgne kohalik omavalitsus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 13. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses ega kuulanud enne lahendi tegemist ära lapsi ja laste ema. Lapsed on piisavalt vanad, et arvamust avaldada. Asjaolud on ligi ühe aasta ja seitsme kuu jooksul oluliselt muutunud. Ema on saanud järjepidevat ravi ning laste heaolu ei ole tema juures elades ohus. Ringkonnakohus oleks pidanud üle kuulama ka tunnistajad, sh ema arsti ja tugiisiku. Arst andis viimati ütlusi üks aasta ja seitse kuud 5
(8)2-22-15461 tagasi. Ravi tulemusel on olukord muutunud. Kohtud ei ole esitanud PKS § 135 lg 1 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid. Kohtute seisukohad, et ema ei kehtesta ennast, ei sea lastele piire ega paku neile tervislikku toitu, ei ole kontrollitavad. Kui perekodus on laste elu paremaks läinud, on arusaamatu, miks on vanim laps koolist palju põhjuseta puudunud ning hakanud alkoholi tarvitama ja suitsetama. Ringkonnakohus ei kaasanud menetlusse ega küsinud arvamust ema elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, kes oleks saanud vaadelda lapsi ema juures viibimise ajal.
  1. Laste esindaja palub jätta laste ema määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja vastab laste huvidele. Laste ema on teinud menetluse jooksul pingutusi enda tervise tasakaalus hoidmisega, tegelenud ravi ja nõustamisega, kuid ta ei teadvusta enda puudusi laste kasvatamisel. Praegu ei ole võimalik tagada laste heaolu ja arengut vähem piiravate abinõudega. Laste emal on õigus lastega suhelda, seda aega on järjest pikendatud ja see tagab ema ja laste lähedaste suhete säilimise.
  2. Avaldaja palub jätta laste ema määruskaebuse rahuldamata või saata asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, kui jättis laste ema taotlused rahuldamata. Kuigi ringkonnakohus ei kuulanud lapsi ära, on selge, et laste tahe viibida ema juures ei ole nende parimates huvides. Avaldaja kirjeldas ringkonnakohtule esitatud seisukohas, kuidas lapsed naasid jaanuaris 2025 ema juurest. Kirjeldatud probleemid ilmnevad ka praegu, kui lapsed saabuvad ema juurest SOS lastekülla. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 alusel tühistada ning asi saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

  1. PKS § 134 lg 1 alusel lapse vanemast eraldamise ja vanemalt hooldusõiguse täielikult äravõtmise või piiramise otsustamiseks peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse huvide kaitseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Kohus peab pidama silmas, et eelkõige on vanemal õigus oma last ise kasvatada ning temalt lapse isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede. Seetõttu tuleb abinõude kohaldamiseks tuvastada, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades ning milliste abinõudega on võimalik seda ohtu ära hoida. Seejuures tuleb täpselt tuvastada, milline oht ähvardab iga üksikut last peres kasvamise korral, ning selgitada, millised oleksid vanema hooldusõigust kõige vähem piiravad abinõud, millega on võimalik iga lapse puhul oht tema heaolule ja varale kõrvaldada. Ainuüksi asjaolu, et vanem ei tule iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja laste arendamisega, ei anna veel alust last vanemast eraldada ega vanemalt hooldusõigust ära võtta või seda piirata. Ka ainuüksi see, et vanemal on psüühikahäire, mis võib raskendada hooldusõiguse teostamist, ei anna alust vanema hooldusõigust piirata. Olukorras, kus vanem ei saa oma tervise tõttu või muul põhjusel iseseisvalt hakkama laste elu korraldamise ja laste arendamisega, on üldjuhul põhjendatud osutada vanemale abi ja juhendada teda laste kasvatamisel. Hooldusõigust piirates või ära võttes tuleb hinnata, kas asjas on võimalik rakendada leebemaid abinõusid, sh põhjendada, miks ei piisa vanema toetamiseks sotsiaalteenustest (vt ka nt RKTKm 30.04.2019, 2-18-3628/62, p 19 ja RKTKm 10.12.2025, 2-24-8787/168, p-d 15-16 ja p 18.2).
  2. Lapse vanemast eraldamise ja vanemalt hooldusõiguse äravõtmise või piiramise menetlus on hagita menetlus, kus kohus ei ole

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab

§ 477

lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (

§ 230lg 3). Need põhimõtted kehtivad hooldusõiguse asja lahendamisel nii maa- kui ka 6

(8)2-22-15461 ringkonnakohtu menetluses, viimasel on lisaks kohustus hinnata ka uusi asjaolusid ja tõendeid (

§ 659, § 639 lg 1, § 662 lg 3 ja § 667 lg 3 teine lause).

Hooldusõiguse võib ära võtta või seda piirata üksnes juhul, kui selle eeldused on täidetud võimalikult kohtulahendi tegemisele lähedase aja seisuga. Seega olukorras, kus kohtumenetlus on kestnud pikemat aega, peavad kohtud hindama, kas menetluse ajal on asjaolud võrreldes avalduse esitamise ajaga muutunud (vt ka nt RKTKm 10.12.2025, 2-24-8787/168, p-d 17-18). 19. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis rahuldamata laste ema määruskaebuses esitatud tunnistajate ülekuulamise taotlused. Kuna määruskaebuses võib

§ 662

lg 3 kohaselt esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, sai ringkonnakohus määruskaebust lahendades keelduda tõendite kogumisest üksnes siis, kui need olid asjakohatud. 19.

  1. Laste ema taotles maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses enda raviarsti ülekuulamist selle kohta, milline on ema vaimne seisund. Ringkonnakohus keeldus sellest, kuna maakohus oli raviarsti juba üle kuulanud. Iseenesest ei ole sama tunnistaja korduva ülekuulamise taotlus üldjuhul põhjendatud. Praeguses asjas soovis laste ema aga tunnistaja ülekuulamist sündmuste kohta, mis toimusid pärast raviarsti eelmist ülekuulamist, st ema vaimse seisundi muutumise kohta pärast eelmist ülekuulamist. Raviarst kuulati maakohtus üle
  2. jaanuaril 2024, s.o ligi üks aasta enne ema määruskaebuse esitamist ning enam kui üks aasta ja seitse kuud enne ringkonnakohtu määruse tegemist. Maakohus on raviarsti ütluste põhjal leidnud, et emale vajalik ravi võib kesta 2-5 aastat. Seejuures nähtub maakohtu määrusest, et raviarsti ülekuulamise ajaks oli ravi kestnud juba aasta aega ning selle ajaga oli tehtud edusamme. Seega on võimalik, et arvestades ravi algusest ja raviarsti eelmisest ülekuulamisest möödunud aega ning raviarsti ütlusi ravi prognoosi kohta, võis laste ema seisund olla ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks paremaks muutunud. Arvestades vajadust hinnata hooldusõiguse äravõtmise aluseid võimalikult kohtulahendi tegemise seisuga, oli raviarsti ülekuulamine seega asja lahendamiseks asjakohane tõend, mistõttu pidanuks ringkonnakohus taotluse rahuldama. 19.
  3. Laste ema esitas taotluse kuulata üle kaks SOS lasteküla töötajat, kelle kokkuvõtted laste kohta olid maakohtus kirjalikult esitatud. Laste ema soovis nende ülekuulamisega täpsustada kirjalikes kokkuvõtetes toodut. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et olukorras, kus isiku kirjalik arvamus on kohtule esitatud, ei ole alust teda täiendavalt tunnistajana üle kuulata. Kohus võib sel juhul tunnistaja täiendavast ülekuulamisest keelduda üksnes

§ 238

lg 1 p 2 alusel, st juhul kui ta loeb tunnistaja ülekuulamist taotlenud menetlusosalise väited, mida ta tunnistaja ütlustega soovib tõendada, tõendatuks juba muude esitatud tõenditega (vt RKTKm 26.04.2023, 2-20-18894/30, p-d 10-10.4). Seega olukorras, kus laste ema soovis lükata tunnistajate ütlustega ümber tunnistajate koostatud kirjalikes kokkuvõtetes toodud seisukohti, et laste ema ei saa laste kasvatamisega hakkama, oleks ringkonnakohus saanud tunnistajate ülekuulamisest keelduda üksnes juhul, kui ta oleks emaga nõustunud. Tegu ei olnud ka asjakohatu tõendiga, kuivõrd ringkonnakohus tugines lahendit tehes mh SOS lasteküla kirjalikele kokkuvõtetele, milles toodu ümberlükkamiseks laste ema tunnistajate ülekuulamist taotles. 19.3. Kolmandaks esitas laste ema enda tugiisiku ärakuulamise taotluse. Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata põhjendusega, et sama asjaolu kohta on juba ütlusi andnud ema raviarst. See ringkonnakohtu seisukoht oli ekslik samadel põhjustel nagu SOS lasteküla töötajate üle kuulamata jätmine. Ringkonnakohus võis tugiisiku tunnistajana ülekuulamisest keelduda üksnes siis, kui ta oleks emaga nõustunud (vt p 19.2). Kolleegium märgib, et tugiisiku ülekuulamine ei pruugi olla asjakohane, kui tema ütlustega soovitaks tõendada meditsiinilisi eriteadmisi nõudvaid asjaolusid, nt mis on laste ema diagnoos ja kuidas teda ravida. Küll aga võib tugiisik anda ütlusi selle kohta, kuidas laste ema 7

(8)2-22-15461 saab hakkama nii enda elukorraldusega kui ka lastega koos olles ning kas ja millised muutused on selles osas ajas toimunud. 20. Kooskõlas eeltooduga peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel võtma põhjendatud seisukoha laste emalt hooldusõiguse äravõtmise või piiramise kohta. Ema tervisliku seisundi kindlakstegemiseks kohtulahendi tegemisele lähedase aja seisuga tuleb ringkonnakohtul koguda tõendeid, mh küsida laste ema raviarsti ja tugiisiku arvamust või kuulata nad üle. Samuti tuleb uurida, kuidas saab ema hakkama laste eest hoolitsemisega ajal, mil lapsed on temaga, küsides nt praegu iga päev laste eest hoolitsevate isikute arvamusi või kuulates nad üle või küsides arvamust ema elukohajärgselt omavalitsuselt. Menetluse pikka kestust arvestades võib olla põhjendatud kuulata vanemad lapsed uuesti ära, samuti kuulata ära noorim laps (

§ 5521lg-d 1 ja 3).

Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtul uuesti hinnata ka seda, kas asja saab lahendada kohtuistungit pidamata (

§ 667lg 3).

21. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

  1. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Suvorova esitas Riigikohtule riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise taotluse, milles palub mõista lastele Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest välja koos käibemaksuga 323 eurot 64 senti. Taotluse kohaselt oli osutatud riigi õigusabi seotud laste ema määruskaebuse ja selle menetlusse võtmise määrusega tutvumise ning vastuse koostamisega kokku 145 minutit. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dest 22 ja 23 ning justiitsministri
  2. juuli
  3. a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (kord).
  4. Laste emale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht esitas Riigikohtule riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise taotluse, milles palub mõista emale Riigikohtu menetluses osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest välja koos käibemaksuga 163 eurot 68 senti. Taotluse kohaselt osutas esindaja laste emale riigi õigusabi, tutvudes avaldaja seisukohtadega ja koostades ema seisukohad, s.o kokku 110 minutit. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS §-dest 22 ja 23 ning korra § 2 lg-st 1 ja § 10 lg-st 3 lähtudes rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.