Obsah (5)

§ 37§ 121§ 44§ 43§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-2893 6. jaanuar 2026 Karin Jõ

§ 37

lg 1 p 2) kahe nõudega: esiteks eksami uuesti sooritamise võimaldamiseks, teiseks eksamiks ettevalmistavate materjalide saamiseks. 4. Kohus tagastab kaebuse eksami uuesti sooritamise võimaldamiseks kohustamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Selle sätte alusel kaebuse tagastamiseks on kohtul diskretsiooniõigus eeldusel, et täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (Riigikohtu 10.10.2025.a määrus asjas 3-25-675 p 10 ja selles viidatud praktika). Kohtu hinnangul on praegu täidetud mõlemad tingimused.

1. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kaebuse eesmärgiks on sooritada eksam uuesti, et alustada õpinguid residentuuriõppes. Kaebus kaitseb eeskätt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 esimeses lõikes sätestatud õigust haridusele. Sellest siiski ei tulene et kaebaja õiguste riive on igal juhul intensiivne. Õiguskirjanduses on põhiseaduse § 37 toodud hariduspõhiõigusega seonduvalt selgitatud, et mida kõrgem on haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused.1 Sellest võib järeldada, et haridustaseme suurenemisega väheneb hariduspõhiõiguse riive intensiivsus nt juhtudel, kus isikut haridustaseme omandamiseks kooli vastu ei võeta. Ülikoolide puhul tuleb arvestada, et ülikoolide autonoomia põhimõttest (põhiseaduse § 38 lg 2) tulenevalt on kohtulik sekkumine ülikooli hindamisotsustustesse, sh sisseastumiseksamite tulemustesse piiratud (Riigikohtu 04.03.2013.a otsus asjas 3-3-1-68-12). Autonoomiapõhimõttest tulenevalt on ülikoolil ka avar otsustusruum, mis tingimustel ja korras üliõpilasi vastu võtta. Riive intensiivsus on täiendavalt vähenenud, kuna tegemist on residentuuriga, kuhu pürgijatel peab olema lõpetatud arsti- või hambaarstiõpingud ehk kandidaatidel juba on kõrgharidus (vt residentuuri eeskirja2 p 9). Ülikool ei ole kohustatud vastu võtma kõiki soovijaid ja riik ei ole kohustatud võimaldama lõputut hariduse omandamist.3
2. Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine eksami uuesti sooritamiseks kohustamise nõudes äärmiselt ebatõenäoline. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja varem korduvalt pöördunud kohtusse sarnaste kaebustega. - Haldusasjas 3-21-1963 vaidlustas kaebaja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna hematoloogia eriala transfusioloogia kõrvaleriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 25.08.2021.a otsust. - Haldusasjas 3-20-1285 vaidlustas kaebaja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 02.07.2020.a otsust. - Haldusasjas 3-19-1642 vaidlustas kaebaja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. https://pohiseadus.ee/sisu/3508/paragrahv_37 meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/2025-03/kehtib_alates_01_03_2025_Residentuuri_eeskiri.pdf 3 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. https://pohiseadus.ee/sisu/3508/paragrahv_37 2 2 sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 22.08.2019.a otsust. - Haldusasjas 3-18-1694 vaidlustas kaebaja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna hematoloogia eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 21.08.2018.a otsust. - Haldusasjas 3-16-2067 vaidlustas kaebaja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala koos allergoloogia kõrvalerialaga residentuuri vastuvõtukomisjoni 25.08.2016.a otsust. Kõikides viidatud kohtuasjades on jõustunud kas kohtuotsused või kohtuasja menetlust lõpetavad määrused. Kohtud ei ole üheski kaebaja ja Tartu Ülikooli vahelises vaidluses kaebaja nõuet rahuldanud.
3. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud praktiliselt mingeid sisulisi põhjendusi selle kohta, miks olid talle antud hindepunktid kaebaja arvates valed, kuigi kaebajale pidi varasematest kohtuasjadest olema arusaadav, et kaebajal tuleb kohtule esitatud nõuet põhjendada. Kaebusele ei ole lisatud dokumente eksami toimumise või kaebajale antud hinde kohta. Kohus selgitas kaebajale 30.11.2021.a määruses asjas 3-21-1963 p 10, et kaebeõiguse kuritarvitamisena saab käsitleda olukorda, kus ilma igasuguseid põhjendusi esitamata ja asjaolusid välja toomata on järjekordse kaebuse esitanud isik, kes varem on sellesarnaste kaebustega mitmeid kordi edutult kohtusse pöördunud. Kohtuasjas 3-21-1963 oli kaebus ja kaebaja seisukohad lakoonilised, kaebusele ei olnud lisatud ühtegi dokumenti eksami tegeliku toimumise kohta ning kaebuses ei olnud esitatud ühtegi

§ 37lõikes 2 nimetatud nõuet.

Kohus tõi välja, et sarnased on olnud kaebaja kaebused ka varasemalt ning neid on erinevates kohtuastmetes jäetud korduvalt käiguta nõuete ja asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite kogumiseks. Kaebaja on samal viisil toiminud käesolevas kohtuasjas. Määruse punktis 6 toodust nähtub, et kaebaja on vähemalt viiel korral ebaõnnestunud residentuuri sisseastumiseksami sooritamisel. Praegusel juhul sai kaebaja eksami kirjalikus osas 3 punkti 10-st ja suulises osas 0 punkti 20-st. Eeltoodu viitab pigem kaebaja puudulikele teadmistele kui vastustaja õigusvastasele tegevusele. Kohus märgib lisaks, et vastavalt residentuuri eeskirjale ei ole sisseastumisel korduseksamit ette nähtud (residentuuri eeskirja p 14 jj). 8. Kaebuse tagastamisel

§ 121lg 2 sätestatud alustel on kohtul kaalutlusõigus.

Praegusel juhul on kohtu hinnangul selge, et kaebuse sisulisele läbivaatamisele kuluva ressursi ja võimaliku kasu vahekord on asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Seetõttu tagastab kohus

§ 121lg 2 p 21 alusel kaebuse uue eksami sooritamise võimaldamise nõudes.

9. Kaebaja on esitanud ka nõude võimaldada talle juurdepääs eestikeelsetele materjalidele, millest pärinevad eksamiküsimuste vastused. Kohus tagastab kaebuse selles nõudes

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44lg 1 alusel on kaebeõiguse eelduseks isikule kuuluva subjektiivse õiguse riive.

Ühestki õigusaktist ei tulene vastustajale kohustust edastada kaebajale materjalid, milles on ära toodud eksamiküsimuste vastused. Kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtluseta (Riigikohtu 13.10.2025.a määrus asjas 3-25-2024, p 9). Kaebaja peab residentuuri kandideerimiseks olema lõpetanud arsti- või hambaarstiõppe. On 3 mõistetav, et mida hiljutisem on arstiõppe läbimine, seda ajakohasemad on teadmised ja seda parem ka ettevalmistus residentuuri vastuvõtueksamiks. Vastustajal ega riigil ei lasu siiski kohustust hoida kaebaja teadmisi ajakohastena ka pärast ülikooli lõpetamist. Kui kaebaja soovib astuda residentuuri, tuleb vastavad teadmised omandada iseseisvalt ja ise pingutada selle nimel, et sisseastumisel edukalt konkureerida. Residentuuri vastuvõtueksami kordamisküsimused erialade kaupa on Tartu Ülikooli kodulehel kättesaadavad4. Sarnased nõuded on kaebaja varem esitanud kohtuasjades 3-21-1963, 3-19-1642, 3-18-1694 ja 3-16-2067, kuid ei ole edu saavutanud. 10. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.

§ 43

lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda võimaldab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja ei esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja kohtute infosüsteemist riigilõivu tasumist ei nähtu. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul kaebuse tagastamise korral vajadus täpsustada riigilõivu küsimust.
2. Kohus selgitab kaebajale, et käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 2, § 175 lg 3–5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4 Residentuuri vastuvõtueksamite kordamisküsimused | Tartu Ülikool 4