Obsah (5)

§ 175§ 407§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Priit Lember Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-116081 Tsiviila

§ 175lg 1 alusel.

1. Välja mõista A Jilt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et Elisa Eesti AS ja A J sõlmisid 28.12.2021 liitumislepingu nr xxx numbrile xxx ja 28.12.2021 liitumislepingu nr xxx numbrile xxx. 31.12.2022 sõlmiti osamaksetega vara müügileping nr xxx seadme Samsung Galaxy S22 Ultra 5G 256GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 1299,00 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamaksete suurus 36,083 eurot. 19.07.2023 sõlmiti osamaksetega vara müügileping nr xxx seadme Samsung Galaxy S23 Ultra 256GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 1249,00 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamaksete suurus 34,031 eurot. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingu(d) üles öelnud 24.05.2024. Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks kättetoimetamisportaali kaudu alates 17.10.2025. Kohus edastas kostjale materjalid 22.10.2025 e-postile aadressile xxx ja tähitult aadressile xxx. Täiendavalt toimetas kohus kohtu materjalid kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (26.12.2025) ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (273,50 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on 2 hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 189 eurot ( 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja 169 € hagiavalduse koostamine). Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 311,07 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 73,93 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 574 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik 3