2-22-6312/75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht Tartu,

1. jaanuar 2026 Tsiviilasja number 2-22-6312 Tsiviilasi Raivo Vološtšuki hagi Jana Heikineni võlgnevuse nõudes Menetluskulude kindlaksmääramine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jana Heikineni määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad Kirjalik menetlus Kostja (määruskaebuse esitaja) Jana Heikinen (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Hageja Raivo Vološtšuk XXXXXXXXXXXX), lepinguline vandeadvokaat Andrus Lillo vastu (isikukood esindaja RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. juuli
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-6312 osaliselt p-de 2–4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis Jana Heikinenilt Raivo Vološtšuki kasuks välja Raivo Vološtšuki menetluskulud suuremas summas kui 3566 eurot 40 senti (ehk 70 euro 20 sendi osas) ja mõistis välja viivise 3566 eurot 40 senti ületavalt summalt. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks Raivo Vološtšuki menetluskulud 3566 eurot 40 senti ning mõista Jana Heikinenilt Raivo Vološtšuki kasuks välja menetluskulud 3566 eurot 40 senti ja viivise menetluskuludelt (3566 eurolt 40 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7. Jätta muus osas Viru Maakohtu
8. juuli
9. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-6312 muutmata.
10. Rahuldada Jana Heikineni määruskaebus osaliselt.
11. Jätta määruskaebuse menetlusega kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda ja neid ei hüvitata.
12. Kohtumääruse kehtiv resolutsioon on järgmine: 5.
13. Rahuldada Raivo Vološtšuki avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 5.
14. Määrata Raivo Vološtšukile hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 3566 eurot 40 senti. 5.
15. Välja mõista Jana Heikinenilt Raivo Vološtšuki kasuks menetluskulude hüvitis 3566 eurot 40 senti. 5.
16. Välja mõista Jana Heikinenilt Raivo Vološtšuki kasuks viivis menetluskulude hüvitiselt (3566 eurolt 40 sendilt) käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5.
17. Kohtumääruse täitmiseks võib Jana Heikinen tasuda määruse resolutsiooni punktides 5.3 ja 5.4 märgitud summa Raivo Vološtšuki pangakontole EE924204278603050405 (Coop Pank), selgitusega „tsiviilasja nr 2-22-6312 menetluskulud“. 5.
18. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. 5.
19. Jätta määruskaebuse menetlusega kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda ja neid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 178 lg 2). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
20. Viru Maakohtu menetlus oli Raivo Vološtšuki (hageja) hagi Jana Heikineni (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Maakohus lõpetas
21. augusti
22. a otsusega menetluse seoses loobumisega hageja nõude osas
23. aastal sissenõutavaks muutunud võla 644 euro 85 sendi saamiseks. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 13 871 eurot 43 senti, sh põhisumma 11 115 eurot 2 senti ja kuni
24. juulini 2024 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivise 2756 eurot 41 senti. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates
25. juulist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks korduva kohustusena välja 155 eurot 99 senti kuus alates
26. juulist 2024 kuni laenulepingust tulenevate kõikide kohustuste kostja poolt hagejale hüvitamiseni, samuti viivise korduvalt kohustuselt (115 eurot 99 senti) alates
27. juulist 2024 kuni korduva kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas
28. jaanuari
29. a otsusega osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja põhinõude 11 020 eurot 16 senti ületavas ulatuses ning mõistis välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise (796 eurot 62 senti). Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hageja nõuded vastavas ulatuses rahuldamata. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni, sh maakohtus kantud menetluskulude jaotuse, muutmata, täpsustades resolutsiooni p-de 5 ja 6 sõnastust. Ringkonnakohus muutis osaliselt ka maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Ringkonnakohtu
30. jaanuari
31. a otsus jõustus edasikaebamiseta
32. märtsil
34. Hageja
35. juuli 2024 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud kohtukuludest (riigilõiv) 980 eurot ja õigusabikuludest 6661 eurot 20 senti (sisaldab käibemaksu), kokku 7641 eurot 20 senti. Hagejale on osutatud õigusabi 42 tundi hinnaga 130 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb ta menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist. Hageja palub määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle lahendi täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
36. Kostja ei nõustu hageja menetluskulude suurusega. Kulutused õigusabile peavad olema seotud teatud menetlustoimingutega. Kostja hinnangul ei ületa hagejale osutatud õigusabi maht 13,5 tundi. Kostja vastuväidete kohaselt hageja
37. а märtsis menetlustoiminguid ei teinud, hagi on esitatud
38. aprillil 2022 ning selle maht oli 3,5 lk. Kostja ei ole kohustatud hüvitama puuduste kõrvaldamise kulutusi, mis on tekkinud hageja süül. Mais
39. а ei ole hageja kohtule menetlusdokumente esitanud. Hageja esitas kohtule vastuse
40. juunil 2022, mille maht oli 3,5 lk. Kostja hinnangul ei ole infovahetus menetlustoiming. Märtsis
41. а toimus vaid kohtuistung (
42. märtsil 2024) kestvusega 30 minutit. Aprillis
43. а esitas hageja kohtule vaid taotluse, mille maht 0,5 lk. MAAKOHTU LAHEND
44. Maakohus rahuldas
45. juuli
46. a määrusega hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 3636 eurot 60 senti ja viivise menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 665 eurot ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 70 eurot, kokku 735 eurot. Maakohus selgitas, et arvestab menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Maakohtu menetluses esitas hageja lepinguline esindaja kohtule perioodil
47. aprill 2022 kuni
48. juuli 2024 kirjalikke dokumente (sisuline osa) kokku 16,5 lehekülge. Hageja esindaja osales ka
49. märtsi
50. a kohtuistungil – 0,5 tundi. Maakohus luges eelnimetatud perioodil tehtud hageja esindaja õigusabi toimingud põhjendatuks. Maakohus leidis, et kuna tegemist oli keskmise keerukusega vaidlusega, tuleb menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamiseks pidada põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ühte tundi. Seega pidas maakohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtule menetlusdokumentide esitamisel kokku 16,5 tundi (16,5 lk x 1 tund). Sellele lisandub kohtuistungist osavõtu aeg 0,5 tundi ja istungiks ettevalmistamise aeg 1 tund (1 kohtuistung*1 tund). Seega hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtule menetlusdokumentide esitamisel, istungiks ettevalmistamisel ja kohtuistungil osalemisel on kokku 18 tundi (16,5+1+0,5). Hageja esindaja tunnitasu 130 eurot on mõistliku suurusega, põhjendatud ega ületa kohtupraktika kohaselt sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda. Maakohus leidis, et kohaldada tuleb menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendi tegemise ajal kehtivat käibemaksumäära, sõltumata sellest, milline käibemaksumäär on märgitud menetlusosalise taotluses. Kuna alates
51. juulist 2025 on käibemaksumäär 24%, siis tuleb õigusabikulude summale lisada käibemaks määraga 24%, mitte 22%, nagu hageja taotluses oli märgitud. Kokku määras maakohus hagejale hüvitatavateks menetluskuludeks 3636 eurot 60 senti (õigusabikulud 2901 eurot 60 senti koos käibemaksuga ning riigilõiv hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel 735 eurot). Maakohus rahuldas kindlaksmääratud menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotluse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
52. Kostja esitas
53. juulil 2025 (täiendatud
54. novembril 2025) määruskaebuse, milles taotleb maakohtu
55. juuli
56. a määruse tühistamist ja palub teha uus kohtumäärus, millega jätta hageja menetluskulud hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus lahendi tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme ja tsiviilkohtumenetluse olulisi printsiipe menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kostja leiab, et võttes arvesse temale pandud rahaliste kohustuste suurust, millistest osa tuleb täita kuni
57. juunini 2038, on selgelt ebaõiglane kostjale pandud kohustus hüvitada hageja menetluskulud. Kostja hinnangul kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Määruskaebuse täienduses lisas kostja, et on hageja menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabi ajakulu kohta üksikasjalikud ja põhjalikud vastuväited
58. juulil 2024, mille kohaselt saab hageja esindaja põhjendatud ajakuluks õigusteenuse osutamisel lugeda 13,5 tundi. Maakohus luges vaatamata kostja vastuväidetele põhjendatuks 18 tundi.
59. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et menetluskulude jaotust ei ole enam võimalik vaidlustada, kuna ringkonnakohtu vastav lahend on jõustunud. Kostja viidatud TsMS § 162 lg 4 reguleerib menetluskulude jaotust, mitte nende kindlaksmääramist. Määruskaebuses puuduvad mistahes põhjendused, miks kostja leiab, et hageja õigusabikulud ei ole maakohtu määrusega kostjalt välja mõistetud ulatuses põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
60. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada p 2–4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud suuremas summas kui 3566 eurot 40 senti (ehk 70 euro 20 sendi osas) ning viivise suuremalt summalt kui 3566 eurot 40 senti. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud 3566 eurot 40 senti ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3566 eurot 40 senti ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis sellelt summalt. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
61. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659) määruse tervikresolutsiooni kehtivas sõnastuses.
62. Kostja on vaidlustanud maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määrust põhjendusel, et arvestades sisulise otsusega temale pandud rahalise kohustuse suurust, on ebaõiglane panna talle kohustus hüvitada ka hageja menetluskulud. Sisuliselt vaidlustab kostja sellise väitega menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus otsustas
63. jaanuari
64. a otsusega jätta maakohtu määratud menetluskulude jaotuse muutmata, st maakohtus kantud hageja menetluskulud jäid kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Ringkonnakohtu
65. jaanuari
66. a otsusega kindlaks määratud menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud ja otsus jõustus
67. märtsil
69. Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda kostja määruskaebus vastuväiteid, millest nähtuks, millega on maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel eksinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppejäreldus hageja esindaja õigusabile kulunud põhjendatud ja vajaliku aja osas on põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Seega kostja viide TsMS § 162 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole asjakohane. Asjaolu, et maakohus luges vaatamata kostja esitatud vastuväidetele hageja lepingulise esindaja kulud vajalikuks ja põhjendatuks suuremas ulatuses, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Määruskaebuses viidatud maakohtule
70. juulil 2024 esitatud vastuväidetes tugines kostja hageja esindaja kulude põhjendatuse hindamise alustena tehtud menetlustoimingutele ja nende mahtudele. Samas ei ole viidatud menetlusdokumendis esitatud kostja vastuväidetest selgelt aru saada, kuidas kujuneb kostja hinnangul hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 13,5 tundi. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 32-1-4-15, p 14). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastaspoolelt kuuluvad väljamõistmisele eelkõige need lepingulise esindaja toimingud, mille väljundiks on konkreetne menetlusdokument. Siiski menetlusdokumentide lehekülgede arvu ja ajakulu sidumine ei ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Samas, võttes arvesse tsiviilasja olemust ja keerukust ning hageja esindaja asjas tehtud toiminguid ja mahtu, võib pidada ringkonnakohtu hinnangul põhjendatuks hageja esindaja toimingute ajakulu (sh ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine) kokku 18 tundi, nagu leidis maakohus. Ka esindaja tunnitasu 130 eurot (lisandub käibemaks) võib pidada põhjendatuks, arvestades lepingulise esindaja kvalifikatsiooni. Samuti on lähtuvalt hagihinnast arvutatud riigilõivu suurus (665 eurot) ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv (70 eurot) põhjendatud menetluskulud.
71. Osaliselt tuleb maakohtu lahend siiski tühistada menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas, sest maakohus on põhjendamatult kohaldanud hageja lepingulise esindaja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel määruse tegemise ajal kehtinud käibemaksumäära. Hageja esindaja tegi
72. juulil 2024 esitatud menetluskulude nimekirja järgi menetlustoiminguid märtsist 2022 kuni juulini
73. Kuni
74. detsembrini 2023 kehtis käibemaksumäär 20% ja alates
75. jaanuarist 2024 kuni
76. juunini 2025 kehtis käibemaksumäär 22%. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kõik menetluskulud kantud. Seega on kostjalt hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel põhjendamatu kohaldada käibemaksumäära, mis kehtis määruse tegemise ajal (s.o 24%). Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus sisaldab ringkonnakohtu arvutuste järgi 22%-list käibemaksumäära. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kohaldada perioodil kuni
77. detsembrini 2023 tehtud toimingutele käibemaksumäära 20% ja perioodil
78. jaanuar 2024 kuni juuli 2024 tehtud toimingutele käibemaksumäära 22%. Hageja ei ole põhjendanud, miks tuleb kohaldada kõigile toimingutele käibemaksumäära 22%. Ringkonnakohus leiab, et vajalik ja põhjendatud ajakulu 18 tundi jaotub selliselt, et 9 tunni osas tuleb kohaldada käibemaksumäära 20% ja ülejäänud 9 tunni puhul 22%. Sellest tulenevalt on hageja õigusabile kulunud vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 2831 eurot 40 senti (130x9x20% + 130x9x22%).
79. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud põhjendatud 3566 eurot 40 senti, sh lepingulise esindaja õigusabikulud 2831 eurot 40 senti (sisaldab käibemaksu) ja riigilõiv 735 eurot. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud suuremas summas kui 3566 eurot 40 senti (ehk 70 euro 20 sendi osas) ning viivise suuremalt summalt kui 3566 eurot 40 senti.
80. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)