Obsah (11)

§ 423§ 2§ 392§ 168§ 663§ 659§ 64§ 173§ 150§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 26. jaanuar 2026 Tsiviilasja number 2-21-3467 Tsiviilasi Mitt

) § 423 lg 1 p 10 kohaselt on kohtul alus jätta hagi läbivaatamata, kui hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk (või eesti keelt oskav esindaja). Hageja soovis

1. detsembri
2. a e-kirjas teada, mis ajaks ta peab endale tõlgi või esindaja leidma. Kohus selgitas
3. detsembri
4. a e-kirjas hagejale uuesti tõlgi leidmisega seonduvat. Hageja teatas
5. detsembril 2025, et pani Narva populaarseimale veebisaidile kuulutuse tõlgi leidmiseks, aga keegi pole veel helistanud. Hageja märkis, et ei saa aru, miks ta peab tõlgi leidma hiljemalt
6. detsembriks 2025, kui kohtuistung on määratud
7. märtsiks
8. Hageja märkis veel, et ta ei saa aru, mida ta peaks veel tegema, kui keegi tõlgi otsingukuulutusele ei vasta, ning miks tema tunnistaja kutsumise palvele pole vastust tulnud, kuigi eelmine asja menetlev kohtunik kiitis tunnistaja kutsumise heaks. Hageja esitas
9. detsembril 2025 kohtule taotluse, milles taotles tõlgi leidmise edasilükkamist ning kordas
10. detsembril 2025 esitatud põhjuseid. MAAKOHTU SEISUKOHT
11. Viru Maakohus jättis
12. detsembri
13. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 423

lg 1 p 10 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja.

§ 423

lg 1 sätestab absoluutsete aluste loetelu hagi läbi vaatamata jätmiseks, ehk tegemist on menetlemist välistatavate puudustega. Kohtusse ei ole

1. detsembriks 2025 saabunud hagejalt teavet, kas ja kes on tema tõlk. Seega on täitmata kohtu korraldus. Vene keeles menetlust ei toimu. Hageja pretensioon, et miks ta peab tõlgi teatama
2. detsembriks 2025, kui istung on alles märtsis, on asjakohatu. Hagejale on tõlgi leidmisega seonduvat selgitatud eelmise menetleja poolt juba
3. septembril 2021 ehk rohkem kui neli aastat tagasi ja korratud tänase menetleja poolt
4. oktoobri
5. a määruses. Hageja ei teinud sellele vaatamata midagi, et tagada endale tõlk ja see tingis
6. detsembri
7. a istungi edasilükkamise ehk menetluse venimise. Kohus märkis, et ei hinda siinjuures eelmise menetleja ajal toimunud menetluse kestust. Kohtul on õigus ja kohustus

§ 2

eesmärkide täitmiseks ja

§ 392

lg 2 tähenduses menetlus korraldada selliselt, et asja läbivaatamine oleks võimalik ühel istungil. Hageja tegevus takistas selle eesmärgi realiseerimist. Kuna hageja, kohtu

1. oktoobri
2. a määruses antud korraldust eirates ilmus
3. detsembril 2 2025 istungile ilma tõlgita ja see tingis istungi edasilükkamise, oli kohtul alus anda hageja uus tähtaeg, kuid seekord juba põhjendatult lühem. Kuna hagejal on olnud ülimalt pikka aega teada vajadus ja kohustus endale kohtumenetluse jaoks tõlgiga koostöösuhe luua, siis ei olnud mingit põhjust anda hagejale võimalus teatada tõlgist alles järgmisel istungil.

§ 168lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Maakohus on otsustanud ebaõigesti jätta hagi läbi vaatamata ja menetluse lõpetada. Maakohus määras hagejale tähtaja tõlgi leidmiseks
2. detsembrini
3. Hageja esitas
4. detsembril 2025 (s.o tähtaegselt) kohtule taotluse kohtu määratud menetlustähtaja (s.o tõlgi leidmise tähtaja) pikendamiseks, arvestades asjaolu, et uus kohtuistung, kus tõlgi osavõtt oleks olnud vajalik, oli määratud toimuma alles
5. märtsil
6. Hageja oli taotluses esitanud põhjendused, miks ei olnud tal võimalik kohtu määratud tähtajaks tõlki leida. Maakohus ei ole hageja taotlust menetlustähtaja pikendamiseks lahendanud. Selle asemel, et lahendada taotlus menetlustähtaja pikendamiseks, on kohus hagejale üllatuslikult otsustanud jätta hagi läbi vaatamata. Kuna kohtuistung oli määratud
7. märtsiks 2026, siis hagi läbi vaatamata jätmine ainuüksi seetõttu, et hagejal ei olnud võimalik kohtule teatada tõlgi nime
8. detsembril 2025, on põhjendamatu ja õigusvastane, arvestades asjaolu, et hageja oli tähtaegselt esitanud taotluse menetlustähtaja pikendamiseks.
9. Kostjad palusid jätta määruskaebuse läbi vaatamata ja maakohtu määruse muutmata. Hageja jättis korduvalt täitmata kohtunõude haginõuete täpsustamiseks ja endale tõlgi leidmiseks.
10. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks (

§ 659, § 657 lg 1 p 3).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 7. Maakohus jättis hagi

§ 423

lg 1 p 10 alusel läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei täitnud kohtu nõuet leida endale tõlk. Asja materjalidest nähtub, et hageja ilmus

1. detsembril 2025 toimunud kohtuistungile ilma tõlgi või eesti keelt oskava esindajata. Maakohus andis hagejale korralduse teatada enda tõlgi nimi
2. detsembriks
3. Maakohus määras uueks kohtuistungi ajaks
4. märts
5. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määruskaebuse väide, et maakohus ei ole lahendanud hageja taotlust tähtaja pikendamiseks. Maakohus on vaidlustatud määruses käsitlenud hageja
6. detsembril 2025 esitatud pretensiooni (dtl 374–377). Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks arvestanud hageja
7. detsembril 2025 esitatud taotlust, milles hageja palus tõlgi leidmiseks määratud tähtaja pikendamist (dtl 378–380). Hageja selgitas neis mõlemas, et tal ei ole õnnestunud kohtu määratud tähtpäevaks tõlki leida ja märkis, et ta ei saa aru, miks ta peab tõlgi leidma
8. detsembriks 2025, kui kohtuistung on määratud
9. märtsiks
10. 3

§ 64

lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Hagejale tõlgi leidmiseks määratud tähtaeg on kohtu määratud menetlustähtaeg, mida kohus saab

§ 64lg 1 kohaselt pikendada.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus määranud hagejale tõlgi leidmiseks põhjendamatult lühikese tähtaja, arvestades asjaolu, et maakohus määras uue kohtuistungi toimumise ajaks 2. märtsi 2026. Maakohus on

§ 64

lg-t 1 rikkudes jätnud lahendamata ka hageja taotluse endale tõlgi leidmiseks määratud tähtaja pikendamiseks. Asjaolu, et hagejal ei olnud õnnestunud leida endale tõlki, võib praegusel juhul pidada

§ 64lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks.

Seda olenemata sellest, et hagejale oli teada vajadus leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja juba enne

1. detsembri
2. a istungit. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks planeerinud enne
3. märtsi 2026 menetlustoimingute tegemist, mis oleks eeldanud tõlgi osalemist. Seega ei oleks hagejale tõlgi leidmiseks antud tähtaja pikendamine toonud praegusel juhul kaasa menetluse lahendamise viibimist. Sellises olukorras hagi läbivaatamata jätmist ei saa pidada põhjendatuks ja see ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Asja edasisel menetlemisel tuleb hagejale enne kohtuistungi toimumist võimaldada täiendav mõistlik aeg tõlgi või eesti keelt oskava esindaja leidmiseks. Hageja teatas kohtule, et on pannud veebisaidile kuulutuse tõlgi leidmiseks, aga keegi ei ole veel temaga ühendust võtnud. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et hageja peab tõlgi leidmiseks pöörduma ise tõlgi teenust pakkuvate isikute poole. 8.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 9. Kuigi määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei lahenda ringkonnakohus hageja taotlust määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 1 p 5 alusel kuulub kaebuse rahuldamisel määruskaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele üksnes juhul, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuivõrd menetluses osaleb teisi menetlusosalisi ja menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel, siis sõltub menetluskulude jaotusest ka riigilõivu tagastamise võimalikkus.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega hagi jäeti läbi vaatamata, ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, siis ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust Riigikohtule (vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385/204, p 13). /allkirjastatud digitaalselt/ 4