Obsah (8)

§ 18§ 7§ 14§ 6§ 4§ 8§ 15§ 25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. jaanuar 2026 Tsiviilasja number 2-25-15740 Tsiviilasi Ge

§ 18lg 1).

1. Jätta menetluskulud Georgi Rusinovi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1, § 696 lg 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Georgi Rusinov (avaldaja) esitas
3. septembril 2025 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Avaldaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Avaldaja töötas MBT Invest OÜ-s (tööandja) autojuhina. Tööandaja sundis avaldajat rikkuma töö- ja puhkeaega. Avaldaja keeldus sellest. Tööandja ähvardas avaldajat, et ütleb avaldajaga sõlmitud töölepingu üles, ent ei esitanud ülesütlemisavaldust. Tööandja solvas ja ähvardas avaldajat. Avaldaja ütles sellest tulenevalt töölepingu erakorraliselt ise üles. Avaldaja soovib nõuda tööandajalt töötasu 2225 eurot, kompensatsiooni kasutamata jäänud puhkuse eest 1600 eurot ja hüvitist kuni kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 6600 eurot. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja töötu, varasemalt oli töötasu 2200 eurot kuus. Avaldajal ei ole hetkel sissetulekuid. Talle kuulub osa kahest kinnisasjast. Avaldajal ei ole muud vara. Avaldaja ja temaga kooselavate pereliikmete kulud on kokku 1836 eurot kuus. Lisaks on avaldajal laps, kellele ta tasub elatist 292 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
4. Maakohus jättis
5. novembri
6. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel tuleb kontrollida lisaks riigi õigusabi seaduse (

) §-s 6 sätestatule riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid

§ 7lg 1 järgi.

Kohus tuvastas, et avaldajale kuulub ½ kaasomandi osa korteriomandist XXXXXXXX. See on avaldaja elukoht. Samuti kuulub avaldajale 964/1000 kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga XXXXXXXX. See kinnisasi on koormatud hüpoteegiga 1 001 000 krooni Aktsiaselts Eesti Krediidipank kasuks. Avaldaja on seotud Agetra OÜ ja OSAÜHINGUGA LABEON. Avaldaja on äriühingute juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja. Avaldajal ei ole sõidukeid. Kinnisasi asukohaga XXXXX on hoonestamata. See ei saa seega olla elukoht. Avaldaja kinnitusel on hüpoteegiga tagatud laenujäägi suuruseks 23 577 eurot 68 senti ja kinnisasja väärtus 95 000 eurot. Kuna avaldaja omab eluaset X linnas, ei ole XXXXX kinnisasi

§ 14lg 2 mõttes avaldaja ega tema pereliikmete kasutuses olev vajalik vara.

Riigi õigusabi taotlus jääb

§ 7lg 1 p 3 alusel seega rahuldamata.

Kuna esineb

§ 7

lg 1 p-s 3 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei ole vaja hinnata, kas avaldaja majanduslik seisund võimaldab tal asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Samas avaldaja, kes on hetkel töötu, on tööealine ja töövõimeline isik, kellele kuulub kaks toimivat äriühingut. Avaldaja peaks suutma endale igakuise sissetuleku tagada. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. Avaldaja palub määruskaebuses riigi õigusabi taotluse rahuldada.

§ 6

lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Avaldajale kuuluvad äriühingud ei ole toimivad.

1. Maakohus edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avaldaja riigi õigusabi taotluse osaliselt ja annab avaldajale riigi õigusabi õigusnõustamise või muu esindamisena (

§ 4

lg 3 p 9) kohustusega osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (

§ 8p 3).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Avaldaja esitas maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja soovib riigi õigusabi enda ja tööandaja vahelisest töölepingust tulenevate nõuete esitamiseks.
2. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (

§ 6lg 1).

Riigi õigusabi taotluse lahendamisel hinnatakse esiteks taotleja sissetulekut ja muid asjaolusid

§ 7alusel.

Kui riigi õigusabi andmisest ei ole alust keelduda, hinnatakse taotleja majanduslikku olukorda

§ 14järgi.

8. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et avaldajale riigi õigusabi andmine on

§ 7

lg 1 p 3 alusel välistatud.

§ 7

lg 1 p 3 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud

§ 14lõikes 2 nimetatud vara.

Maakohtu määrusest ei nähtu, millistest asjaoludest tulenevalt on avaldajale kuuluv 964/1000 kaasomandi osa kinnisasjast asukohaga XXXXXXXX

§ 7

lg 1 p 3 mõttes suuremate raskusteta müüdav vara (mille arvel avaldajal oleks õigusabi vajamise ajal võimalik kanda õigusteenuse kulud). Tegemist on kaasomandi osaga hoonestamata elamumaast, mille pindala on 1198 m2 (dtl 14). Ainuüksi sellest, et XXXXX kinnisasja väärtus on avaldaja väitel 95 000 eurot ja kinnisasja koormava hüpoteegiga tagatud kohustuste jääk on 23 577 eurot 68 senti, ei saa järeldada, et avaldajal on võimalik enda kaasomandi osa XXXXX kinnisasjast suuremate raskusteta õigusabi vajamise ajal müüa ja kanda müügist saadud tulu arvel õigusteenuse kulud. Avaldajale kuulub lisaks ½ kaasomandi osa korteriomandist XXXXXXXX (dtl 12). Avalduse kohaselt on see avaldaja elukoht (dtl 3). Seda kaasomandi osa ei saa

§ 7

lg 1 p 3 ja § 14 lg 2 järgi avaldajale riigi õigusabi andmise üle otsustamisel arvestada. Avaldajale kuuluvad lisaks osalused Agetra OÜ-s ja OSAÜHINGUS LABEON (dtl 16). Agetra OÜ

1. a majandusaasta aruande kohaselt oli Agetra OÜ
2. ja
3. aastal kahjumis ning äriühingul ei ole olulisi varasid. OSAÜHINGU LABEON
4. majandusaasta aruande kohaselt puudus äriühingul
5. aastal müügitulu ning äriühingul ei ole olulisi varasid. Avaldaja osalused Agetra OÜ-s ja OSAÜHINGUS LABEON ei ole seega samuti varaks, mida avaldaja saaks suuremate raskusteta müüa, et tasuda õigusabi vajamise ajal õigusabiteenuse eest. Avaldajal ei ole mootorsõidukeid (dtl 17) ega muud vara. Avaldaja pangakontodel ei ole sääste (dtl 42, 54–58, 67). Avaldajale riigi õigusabi andmine ei ole

§ 7lg 1 p 3 alusel seega välistatud.

9. Samuti ei ole riigi õigusabi andmine avaldajale välistatud

§ 7

lg 1 p 4 alusel.

§ 7

lg 1 p 4 järgi ei anta riigi õigusabi, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. 3 Taotluse kohaselt on avaldaja töötu. Tema sissetulek oli 2200 eurot, ent hetkel ta ei saa sissetulekut (dtl 46). Avaldaja Coop Pank AS pangakonto väljavõtte kohaselt sai avaldaja juunist kuni septembrini 2025 töötasu MBT INVEST OÜ-lt kokku 8775 eurot, keskmine sissetulek 2193 eurot 75 senti (dtl 24 jj). Töötamise registri andmetel lõppes avaldaja töösuhe MBT INVEST OÜ-ga 9. oktoobril 2025 (dtl 74). Avaldaja AS SEB Pank pangakonto väljavõtte kohaselt laekus avaldaja pangakontole juunist kuni oktoobrini 2025 üürimakse 350 eurot kuus (dtl 56 jj). Avaldaja keskmine sissetulek oli juunist kuni septembrini 2025 seega 2543 eurot 75 senti (2193,75 + 350). Avaldaja kulud, mille saab avaldaja sissetulekust

§ 7

lg 1 p 4 järgi maha arvestada, on järgmised: ülalpidamiskohustuse täitmisega seotud kulud 362 (292 + 70) eurot, eluasemekulud 266 (180 + 86) eurot ja transpordikulud 100 eurot, kokku 728 eurot (dtl 47). Avaldaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on

§ 7p 4 mõttes seega 3631 eurot 50 senti [(2543,75 – 728) × 2].

Arvestades avaldaja probleemi keerukust ja sarnastes tsiviilasjades tasumisele kuuluvat lepingulise esindaja keskmist tunnitasu, ei ole avaldaja eeldatavad kulud õigusabiteenusele väiksemad kui ülalviidatud sissetulek. 10. Arvestades, et avaldaja on töötu, avaldaja sissetulekute suurust ja säästude puudumist ning avaldaja püsikulusid, ei ole avaldaja võimeline tasuma õigusabi vajamise ajal asjatundliku õigusteenuse eest nii, et see ei halvendaks oluliselt avaldaja majanduslikku toimetulekut. Avaldajale riigi õigusabi andmine

§ 6lg 1 alusel on seega põhjendatud.

Arvestades, et avaldajale kuulub kaasomandi osa XXXXXXX kinnisasjast, mis ei ole avaldaja elukoht, on avaldaja siiski võimeline hüvitama riigile riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena. Avaldajale tuleb järelikult anda riigi õigusabi kohustusega osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus määrab

§ 15lg 5 ja § 16 lgte 2 ja 4 alusel kindlaks avaldaja hüvitamiskohustuse.

Arvestades avaldaja majanduslikku seisu, tuleb avaldajal hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kümne võrdse igakuise osamaksega kümne kuu jooksul. Selliselt saab avaldaja valida, kas ta hüvitab riigi õigusabi tasu ja kulud sissetuleku arvel või võõrandab selleks enda osa XXXXXX kinnisasjast. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus TsMS § 190 lg 3 järgi hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hageja (avaldaja) hüvitamiskohustuse täpse suuruse ja hüvitamise üksikasjaliku korra, arvestades käesolevas määruses märgitut, määrab kohus kindlaks pärast avaldajale õigusteenuse osutamise lõpetamist (

§ 25lg-d 1 ja 2).

Avaldaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral võib kohus avaldaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel muuta käesolevas määruses kindlaksmääratud avaldaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda (

§ 25lg 3). 11. Menetluskulud jäävad Ts

MS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata (TsMS § 191 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4