lg 1 järgi süüditunnistamises ning
Lõpetada väärteomenetlus
lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Mõista I. K.le
Rahatrahv summas 160 eurot tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole: Swedbank AS – EE932200221023778606, SEB Pank AS – EE891010220034796011, Luminor Pank AS – EE701700017001577198, LHV Pank AS - EE
) § 73 lg 11, § 36 lg 4, § 33 lg 2 p 6 ja § 33 lg 11 p 4 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti
S § 63 lg 1 kohaselt
Otsusest nähtuvalt karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendava asjaoluna on välja toodud puhtsüdamlik kahetsus. I. K. esitas 27.10.2025 Viru Maakohtule kaebuse 18.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025006065. Kaebuse esitaja tunnistab lasterühma tunnusmärgi puudumise fakti. Kinnitab, et tegu ei olnud toime pandud tahtlikult ja leiab, et määratud rahatrahv ei vasta rikkumise raskusele. Lasterühma tunnusmärgid eemaldati ajutiselt väikebussi kasutamisega muul eesmärgil ning seda ei märgatud enne väljasõitu. Rõhutab, et rikkumine kõrvaldati koheselt ning nüüd on buss varustatud nõuetekohaste tunnusmärkidega nii ees kui taga. Lisaks soovib kaebuse esitaja rõhutada, et 2/8 väikebuss oli tehniliselt korras ja vastas kõigile muudele ohutusnõuetele, laste peale- ja mahavõtmisel kasutati ohutulesid ning lapsi saatis vastutav isik, rikkumine ei põhjustanud ohtu laste ega teiste liiklejate elule ja tervisele, varasemaid rikkumisi kaebuse esitaja ega organisatsiooni suhtes ei ole tuvastatud ning tema autojuhi palk ei vasta rahatrahvi suurusele ja tekitab tema peres olulisi raskusi. Etteheitega, et reisijad ei olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, kaebuse esitaja ei nõustu. Väikebussis viibis jalgpallimeeskond ning asjaolu, et kontrolli hetkel osa lastest (14-aastased poisid) olid turvavöö lahti teinud, ei tähenda, et sõidu ajal ei olnud turvavööd nõuetekohaselt kinnitatud. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja ei ole üldse rahatrahvi suuruse määramist põhjendanud ning on seisukohal, et ka väiksem rahatrahv täidab karistuse eesmärki, mistõttu palubki kohtul vähendada temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi. Võimaluse korral palub piirduda hoiatusega, kuna tal puuduvad varasemad rikkumised. Kaebuse esitaja taotleb, et kohus lahendaks kaebuse kirjalikus menetluses. 05.11.2025 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja otsusega heideti menetlusalusele isikule ette kahte rikkumist – lasterühma tunnusmärgi puudumist ning reisijate, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, sõidutamist. Menetlusalune isik taotleb rahatrahvi vähendamist, kuna on seisukohal, et rahatrahv ei vasta teo raskusele. Kohtuväline menetleja sellega ei nõustu ning leiab, et isiku tegu ja määratud karistus on kooskõlas isikule etteheidetud teo raskusele. Lisaks on kiirmenetluse koostaja arvestanud kõikide asjaoludega ning karistuse määramisel on juhindunud Riigikohtu lahendist (RK lahend 3-11-59-15). Menetlusalune isik on kaebuses nõustunud, et sõidukil puudusid nõuetekohased laste rühma tunnusmärgid ja selgitanud rikkumist asjaoluga, et eelnevalt oli bussiga tehtud muud vedu kus märke vaja ei olnud ning need eemaldati. Menetleja on seisukohal, et juht teadis millist liiki reisijatevedu ta teostama läheb ja oli kohustatud enne sõidu alustamist ka vastavad märgid sõidukile paigaldama. Teise rikkumise osas märgib menetleja, et kiirmenetluse otsuse kohaselt ei ole menetlusalune isik andnud sellekohaseid ütluseid ega pole ka muid tõendeid, mis kinnitaksid antud rikkumist. Menetleja ei pea vajalikuks pidada selles osas kohtuistungit, mille raames võiks antud olukorrale selgust anda nii kiirmenetluse koostaja kui ka tunnistajana märgitud I. H.. Seega on menetleja seisukohal, et
Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et
lg 1 rikkumine ei omanud kiirmenetluse koostamisel ja karistuse määramisel ülekaalukat tähtsust.
näeb ette karistuseks kuni 100 trahviühikut ehk kuni 800 euro suuruse rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja esindaja määras isikule rahatrahviks kokku 320 eurot, mis on alla sanktsiooni keskmise määra, ning menetleja arvestas karistuse määramisel kõikide seadustest tulenevate asjaoludega. Siinhulgas ka puhtsüdamliku kahetsusega. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 2 palub kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas jätta muutmata ja kaebus rahuldada osaliselt. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, 3/8 kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile saatnud kaebuse koopia ja selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas. Kohtumenetluse pooled on taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse § 238 järgi kvalifitseeritav väärtegu Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt heidetakse menetlusalusele isikule esiteks ette
järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest. Tegemist on blanketse õigusnormiga, mis tuleb sisustada, näidates ära õigusnormi, mille nõudeid on menetlusalune isik rikkunud. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus I. K. 18.10.2025 lapsi vedades reisijateveo nõudeid, kuivõrd tema poolt juhitud mootorsõidukil (bussil) Mercedes-Benz Sprinter 315CDI registreerimismärgiga nr XXX puudus nii ees kui ka taga nähtaval kohal lasterühma tunnusmärk.
lg 4 kohaselt sõitjateveol, mille eesmärgiks on laste vedu, kasutataval bussil peab esi- ja tagaosas olema lasterühma tunnusmärk ning peatuse ajal peavad põlema ohutuled. Bussijuht ja laste saatja peavad tagama laste bussi sisenemise ja bussist väljumise ning sõidutee ületamise ohutuse. Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele ning nõuded nende varustusele on
lg 11 kohaselt kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Kõnealuse määruse nr 42 lisa nr 1 alapunkti „Lasterühma tunnusmärk” (grupp 1, kood 114) kohaselt peab alates 01.01.2020 lasterühma tunnusmärk olema vähemalt 400 mm küljepikkusega musta äärisega kollane valgustpeegeldav ruut, milles on liiklusmärgi 173a kujund. Äärise laius on 1/12 ruudu külje pikkusest. Lasterühma tunnusmärk ei tohi asetseda mõõdetuna teepinnast madalamal kui 500 mm ja kõrgemal kui 1500 mm ning asuma sõiduki esiküljel parempoolses servas ja tagaküljel vasakpoolses servas. Märk ei tohi olla varjatud aga võib asetseda klaasi taga, mille läbipaistvus on vähemalt 70 %. Eeltoodut kontrollitakse vaatluse ja mõõtevahendiga. Kohtuvälise menetleja poolt Mercedes-Benz Sprinter 315CDI registreerimismärgiga nr XXX esi- ja tagaosast tehtud fotodest selgub, et I. K. poolt juhitud bussi tagaosas lasterühma tunnusmärk puudus. Sõiduki esiosast tehtud fotolt nähtub, et bussi kõrvalistuja koha juures asetseb armatuurlaual lasterühma tunnusmärk, kuid viimane on osaliselt varjatud, sest ei asetsenud klaasi taga ning foto järgi on äärmiselt kaheldav seegi, et kõnealune märk on vähemalt 400 mm küljepikkusega (kohtule ei ole armatuurlaual asuva tunnusmärgi mõõtmed teada, kuid foto järgi pigem tundub 200-300 mm) ehk märk ei ole nõuetekohane. Menetleja ei korraldanud märki mõõtmist, mis on taunitav. Kõnealuste fotodega on tõendatud, et I. K. poolt juhitud mootorsõidukil puudusid nii ees- kui ka 4/8 taga nähtaval kohal nõuetekohased lasterühma tunnusmärgid. Bussiga laste vedamist ja nõuetekohaste lasterühma tunnusmärkide puudumist tunnistas ka menetlusalune isik ise andes kohtuvälises menetluses väärteo kohta ütlusi, et bussis ei olnud ees ega taga lasterühma tunnusmärki. Selgitas, et vedas jalgpallimeeskonna lapsi, ees oli silt, aga viimane ei vastanud nõuetele. Kohtule esitatud kaebuses tunnistas samuti tunnusmärgi puudumise fakti (märgid eemaldati seoses väikebussi kasutamisega muul eesmärgil ning seda ei märgatud enne väljasõitu). Eeltooduga on seega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg-s 4 ja § 73 lg-s 11 sätestatud nõudeid ja pani sellega toime
Kohus leiab, et subjektiivses mõttes on menetlusalune isik I. K. antud väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Menetlusalune isik oli teadlik, et sõidutab väikebussiga lapsi ning teadlik oli ta ka
lg-s 4 nimetatud lapse ohutust tagavatest lisanõuetest, kuivõrd rõhutas kaebuses, et laste peale- ja mahavõtmisel kasutati ohutulesid ning lapsi saatis vastutav isik, samuti ka sellest, et sõidutamisel on kohustuslik lasterühma märk. Käesolevalt on menetlusalune isik lasterühma tunnusmärkide puudumist põhjendanud kohtule sellega, et tunnusmärgid eemaldati ajutiselt seoses väikebussi kasutamisega muul eesmärgil ning seda ei märgatud enne väljasõitu. Viimane väide ei ole professionaalsele juhile kohane. Faktilises mõttes on oluline, et esiklaasi taga oli asetatud nõuetele mittevastav märk, osutab sellele, et nõuetekohase märgi puudumist püüti nö kamufleerida, asetades esiklaasi taga kas mingitki sarnast märki. Olles teadlik, et antud tunnusmärk nõuetele ei vasta, suhtus ta asjaolusse ükskõikselt ja mööniski seega koosseisule vastava asjaolu saabumist ehk soostus seda, et ta juhib sõidukit, mille puuduvad vastavad nõuetekohased lasterühma märgid, kuni oli ta peatatud politsei poole. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud. Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt heidetakse menetlusalusele isikule ette ka
lg 2 p 6 ja § 33 lg 11 p 4 nõuete rikkumist ja sellega
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub
§-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Täpsemalt heidetakse menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsusega ette, et ta sõidutas 18.10.2025 kell 15.36 Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 27. kilomeetril liikudes Jõhvi suunas reisijaid, kes ei olnud sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kohus, tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo etteheite osas tuleb väärteomenetlus VTMS § 2, § 29 lg 1 p 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301 alusel lõpetada. Kaebuse esitaja ei nõustunud 27.10.2025 kohtule esitatud kaebuses kohtuvälise menetleja seisukohaga, et reisijad ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kaebusest nähtuvalt olid 5/8 kontrolli ajal osa lastest (14-aastased poisid) turvavöö lahti teinud, mis aga ei tähenda, et sõidu ajal neil turvavööd nõuetekohaselt kinnitatud ei olnud. Kohtuväline menetleja tõdes 20.11.2025 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas, et menetlusalune isik kõnealuse rikkumise kohta kiirmenetluse otsuses ütluseid ei andnud ning puuduvad ka muud tõendid, mis antud rikkumist kinnitaksid. Kohtuväline menetleja ei pea vajalikuks selle küsimuse osas kohtuistungit pidama hakata, mis võiks antud olukorrale küll selgust anda. Eeltoodust tulenevalt kohtuväline menetleja leiab, et
Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja 20.11.2025 seisukohast nähtub ühemõtteliselt, et kohtuväline on menetleja loobunud menetlusalusele isikule
Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes VTMS §-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada (vt näiteks RKKKo 3-1-1-21-16, p 7; RKKKo 3-1-1-50-08, p 7; RKKKo 3-1-1-38-14, p 6; RKKKo 3-1-1-94-07, p 8). Seega juhindudes VTMS §-st 2 ja § 29 lg 1 p-st 1 ja KrMS §-st 301 kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.10.2025 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244025006065 osaliselt, s.o I. K.
K. suhtes väärteomenetluse selles osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. KARISTUS Kaebusest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik nõus temale määratud rahatrahvi suurusega ning palub kohtul vähendada temale kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi või siis piirduda hoiatusega, kuna menetlusalusel isikul puuduvad varasemad rikkumised. KarS § 56 lg 1 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, mistõttu on
sätestatud väärteo toimepanemise eest määratava rahatrahvi keskmine määr 50 trahviühikut. 6/8 Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud bussil puudus lasterühma tunnusmärk mitte ainult taga, vaid ka ees. Väikebussi esiosas armatuurlaual asetses küll lasterühma tunnusmärk, kuid antud tunnusmärk ei vastanud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa nr 1 alapunktis „Lasterühma tunnusmärk” (grupp 1, kood 114) toodud nõuetele. Samas arvestab kohus, et rohkem etteheiteid kohtuvälisel menetlejal menetlusalusele isikule käesolevalt ei ole (kohtuväline menetleja loobus menetlusalusele isikule
Tegemist on ühe teoga, millele vastab üks väärteokoosseis ning antud rikkumise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ega kellelegi kahju ei tekitatud. Seega antud teole ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Kohus võtab arvesse ka väärteo subjektiivset külge, s.o väärteo toimepanemist vähemalt kaudse tahtlusega. Lasterühma märgi nõude sisu seisneb selles, et juht annab teistele liiklejatele märgi kaudu signaali, et sõidukis on lapsed, ja signaliseerib sellega , et tuleb olla veelgi tähelepanelikum liikluses. Ehk olles ise usaldusväärne juht, võtab isik siiski selle teoga lastest teatud ohutuse garantii osa ära. Muud laste veole esitatavad nõuded olid täidetud. Seega kõiki eelnevalt loetletud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et I. K. süü suurust saab hinnata keskmisest väiksemaks. Menetlusaluse isiku karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtuväline menetleja on karistust kergendavate asjaoludena arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust, millega kohus nõustub. Kohus märgib, et menetlusaluse isiku poolt väärteo kohta antud ütlustest nähtuvalt tunnistas ta end kõnealuses rikkumises süüdi ning kõnealuse väärteo toimepanemist tunnistas menetlusalune isik ka kohtule esitatud kaebuses. Karistust kergendavaid asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süü suurus seega keskmisest veelgi väiksem. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Lapse ohutust tagavad lisanõuded on kehtestatud kindla eesmärgiga, sest lapse areng ei võimalda veel liiklusolusid terviklikult hinnata. Lasterühma tunnusmärkide kasutamine on vajalik seega selleks, et teised juhid teaksid olla laste läheduses tähelepanelikud ja sõidaksid kiirusega, mis võimaldaksid igasuguseid ohtusid vältida. Käesoleval juhul keegi kahju küll ei saanud, kuid just rikkumisele järgneva karistuse kaudu saab anda ühiskonnaliikmetele signaali, et õigusaktidega kehtestatud kord eeldab järgimist ning kehtestatud reeglite eiramisele võib järgneda karistus. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et menetlusalust isikut oleks varasemalt karistatud. Ka I. K. ise avaldab kohtule esitatud kaebuses, et tal puuduvad autojuhina varasemad rikkumised. Eelnevast on võimalik järeldada, et tema senine käitumine liikluses on olnud laitmatu. Kuigi menetlusalune isik tunnistab oma süüd ning on tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, leiab kohus, et isikut tuleb siiski mõjutada karistuslikult, andmaks talle signaali, et lapse ohutust tagavatesse lisanõuetesse ei saa suhtuda liiga kergekäeliselt. Kohtu hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurus, s.o 40 trahviühikut ehk 320 eurot, põhjendatud. Seda ennekõike võttes arvesse I. K. süü suurust (keskmisest väiksem süü, sh fakti, et ette heidetakse käesolevalt vaid ühte väärtegu), karistust kergendava asjaolu esinemist ning 7/8 karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kohus leiab, et rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 160 eurot, sanktsioonivahemiku esimese neljandiku ulatuses, on piisav mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoiduma samalaadsete süütegude toimepanemisest ning sellega oleks ühtlasi tagatud ka õiguskorra kaitsmise huvid. Määratav karistus on kohtu hinnangul sobiv distsiplineerimaks juhti olema liikluses, eriti vedades lapsi, hoolikam ning pöörama edaspidi suuremat tähelepanu nõuetest kinnipidamisele. Seonduvalt kaebuse esitaja väitesse, et autojuhi palk ei vasta rahatrahvi suurusele ja tekitab tema peres olulisi raskusi, märgib kohus järgmist. Kohus rõhutab, et määratav karistus ei peagi vastama isiku sissetulekule, sest karistuse mõistmisel lähtutakse teistest kriteeriumidest (nt süü suurus, karistust kergendavad/raskendavad asjaolud). Kohus märgib, et isikule on kohtu polt mõistetud rahatrahv 20 trahviühikut summas 160 eurot. Sellises summas mõistetav rahalist laadi karistus ei tekita keskmisele isikule olulisi majanduslikke kitsendusi ega piira tema toimetulekut ebaproportsionaalselt. Isegi ajutiselt töötule, toetuse arvelt elavale isikule on 160 eurot akumuleerimine ja trahvi tasumine jõukohane tegu. KOHTU MEETMED I. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.10.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025006065 tuleb rahuldada ning nimetatud otsus tuleb osaliselt tühistada, nimelt
lg 1 järgi süüditunnistamises ning
Kohus lõpetab väärteomenetluse
lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos isiku teos väärteotunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning mõistab I. K.le
järgi karistuseks rahatrahvi 20 trahviühikut summas 160 eurot ja määrab, et rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.