RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-26-8 5. märts 202
) §-le 62 tuginedes avalduse, kus tõi esile kuus puudust valimiste korralduses.
- Väidetavad puudused ilmnesid valimised.ee veebilehel
- jaanuaril 2026 avaldatud teatest „E-hääletamine on turvaline ning põhjalikult auditeeritud“
- jaanuaril 2026 Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni arutelu kohta. Sellel koosviibimisel tutvustas Tallinna Tehnikaülikooli teadlane Tarvo Treier oma teadustööd, mille alusel laiendab riigi valimisteenistus
- a valimisteks auditirakendust. RVT lükkas teates ümber tutvustuse järel kõlama jäänud väite, et
- a kohalike omavalitsuste volikogude valimistel tühistamisele kuulunud ca 8000 e-häälega oli võimalik manipuleerida. Kaebaja viidatud puudused seisnevad lühidalt järgmises. - T. Treier tuvastas teadustöös 37 siserünnet valimistulemuse võltsimiseks ja tegi neist osa läbi
- ja
- a valimistel kasutusel olnud tarkvaraga. RVT väidab, et rünnete abil ei olnud võimalik ligikaudu 8000 e-häält märkamatult ümber vahetada ega valimistulemust võltsida. Kui see on tõsi, siis on tööd auditirakenduse täiendamiseks ressursi raiskamine, millest tuleks valimiste korraldajal hoiduda. - KOV valimiste dokumentatsioonist ei nähtu, et T. Treieri dokumenteeritud ründeid oleks auditeerimisel kontrollitud ja RVT ei ole sellest valimiste turvalisuse olulisest puudusest Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) teavitanud. 5-26-8 - T. Treier demonstreeris ODIHR-i
- a vaatlusraportis kirjeldatud valimistulemust muutvat siserünnet eksperimentaalselt
- ja
- a valimistel tegelikult kasutusel olnud tarkvaraga. Kui RVT väidab, et valimistulemuse võltsimise risk nende endi siseründaja poolt oli valimistel välistatud või välistatakse tulevikus täpsustamata mitteavalike meetmetega, tuleks need viivitamata avalikustada. - RVT väidab, et töötlemisarvutisse paigaldatud tarkvara tuvastab sellised ründed, millega proovitakse pahavara abil manipuleerida e-häälte korduv- ja topelthäälte tühistamist. Avalikus dokumentatsioonis sellist tarkvara ei kirjeldata ning see ei ole leitav ka IVXV ametlikus lähtekoodi varamus. RVT pidi avaldama kasutatava tarkvara lähtekoodi enne KOV valimiste algust. Kui see jäi tegemata, tuleks see viivitamata avalikustada. - RVT väidab, et avalik lähtekood ja testandmed võimaldavad välistada häälte ebakorrektset kokkulugemist. Teaduste Akadeemia
- a riskianalüüsi kohaselt selles veendumiseks vajalikke kontrolle ei tehta ja protokoll ei võimaldagi vajalikke etappe auditeerida. Teaduslikult ebakorrektsed aluseeldused hääletussüsteemi arendamisel tuleks ümber vaadata. - RVT väidetavas teaduskoostöös TTÜ teadlastega tuleks selgelt määrata vastutus.
- RVT vastas kaebajale
- veebruaril 2026, et pöördumises esitatud seisukohad on võetud teadmiseks, kuid avaldus puuduste kohta ei ole esitatud tähtaegselt ja see jäetakse läbi vaatamata.
- Kaebaja esitas
- veebruaril 2026 VVK-le kaebuse, milles vaidlustas avaldusele sisuliselt vastamata jätmist. VVK koosolekul käsitleti ainult neljanda (töötlemisarvutisse paigaldatud tarkvara küsimus) puuduse tähtaegsust. VVK jättis seejuures tähelepanuta, et kaebaja peab silmas RVT
- jaanuari teavituses esmakordselt kirjeldatud tarkvara, mis jäeti avaldamata ja on siiani avaldamata. Kui seda tarkvara tegelikult ei eksisteeri, siis on tegemist erineva puudusega, kuid avaldus puuduse kohta oleks tulnud läbi vaadata. Teiste puuduste tekkimise aega ei ole VVK püüdnud tuvastada. Kaebaja jaoks avaldusid need
- jaanuari teavituses.
- VVK jättis
- veebruari
- a otsusega nr 94 kaebuse rahuldamata, nõustudes RVT-ga, et avaldus ei olnud esitatud tähtaegselt ning selle sisuliseks läbivaatamiseks puudus alus.
§ 62
kohase avalduse eesmärk on võimaldada puuduse viivitamatut kõrvaldamist ning avalduse esitamise kiirus on selle menetlusliigi põhiolemus. Avalduse esitamise tähtaeg hakkab kulgema rikkumisest, mitte sellest teada saamisest (RKPJKo 11.09.2025, 5-25-24/4, p-d 26–27).
- Riigikohtule esitatud kaebuses palub kaebaja tunnistada VVK otsuse õigusvastaseks ning soovib, et puuduste avaldus vaadataks läbi seaduse kohaselt. RVT
- jaanuari
- a teavituses võivad väljenduda puudused RVT plaanides selle kohta, kuidas või mis põhimõtetest lähtuvalt elektroonilist hääletust peaks arendama. Kuna kaebajal puudub võimalus hinnata, millal RVT
- jaanuaril kirjeldatud plaanide peale tuli või millal need koostas või kas need on üldse päriselt plaanid, tõi ta avalduses välja kuus puudust
- jaanuari teavituses kirjeldatud plaanides.
- VVK vaidleb kaebusele vastu, jääb otsuses ja protokollis kajastatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kaebus tuleb jätta rahuldamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lg 1 p 2 alusel. 2
(3)5-26-8 9.
§ 62
lg 2 järgi tuleb avaldus puuduse kohta valimiste korralduses esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolmandal päeval asjassepuutuvast rikkumisest arvates. Riigikohus on selgitanud, et nimetatud avalduse esitamine sobib eelkõige selleks, et juhtida tähelepanu konkreetsetele seadusrikkumistele, mille riigi valimisteenistus saaks kiirelt kõrvaldada.
§ 62
lg 1 eesmärk ei ole võimaldada esitada üldisi ettepanekuid valimiste korralduse kohta, mh analüüside, uuringute vms tegemiseks (RKPJKo 11.09.2025, 5-25-24/4, p-d 26–27).
- Kaebaja ei ole näidanud, milles seisneb seadusrikkumine, mis seostub RVT
- jaanuaril 2026 kirjeldatud plaanidega. Muud
- a kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ajal toimunud väidetavad rikkumised (siseründed ja nende avastamine auditeerimise käigus, tarkvara kasutamine, häälte kokkulugemine) ei saa olla toimunud
- jaanuaril
- Eeltoodust nähtub, et mitte iga valimistega seostuv pöördumine ei pruugi olla käsitatav
§ 62tähenduses avaldusena.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg-d 1 ja 2 näevad ette võimaluse teha märgukirja adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks ning taotleda selgitustaotlusega selle adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Avaliku teabe seadus näeb ette võimaluse esitada teabenõue. Kui pöördumine vastab pigem märgukirja, selgitustaotluse või teabenõude iseloomule, tuleb saadava vastusega mittenõustumise korral pöörduda halduskohtusse. 12. Seda, kui isik esitab
§ 62
järgi avalduse teadvalt valel alusel selleks, et tema edasised kaebused oleksid käsitatavad valimiskaebustena valimisseaduste ja PSJKS mõttes, võib pidada kaebeõiguse kuritarvitamiseks. Kaebeõigust kuritarvitades esitatud kaebuse võib jätta ka läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)