1-24-707 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. september 2024, Paide Kohtuasja number 1-24-707 (kohtueelses menetluses 22263000748) Kohtukoosseis Liisa R

§ 423

lg 1 järgi, üldmenetluses Süüdistatav Igor Kozlov (Eesti Vabariigi kodanik, isikukood: 37907164212; elukoht: XXX ; kõrgharidus; emakeel: vene keel, eesti keelest saab aru ja on võimeline end väljendama; töökoht: xxx; kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole) Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Pilv, kokkuleppel Kannatanud XX ja XX, esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk Tsiviilkostja Inges Kindlustus AS (registrikood: 10089395), seaduslik esindaja XX RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 310-313, § 315, § 180 lg 1 kohus otsustas: Pruus, kuulutamisel 1) Süüdi tunnistada Igor Kozlov

§ 423

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust täitmisele pööramata kui Igor Kozlov ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 03.09.2024.

1 1-24-707

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Igor Kozlovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 2) KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel Igor Kozlovilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha summas 1230 eurot ja § 175 lg 1 p 3 alusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud summas 875 eurot; asjatundjale KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel makstud tasu summas 200 eurot, kokku 2305 eurot. Tunnistajale XX tekkinud kulud summas 159,67 eurot jätta riigi kanda. Igor Kozlovi poolt valitud kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilvele makstud tasu summas 16 834,53 eurot jätta Igor Kozlovi kanda. Välja mõistetud menetluskulud 2305 eurot tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude mittetasumisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700023979 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-707“. 3) Rahuldada kannatanu XX tsiviilhagi ning mõista Igor Kozlovilt ja Inges Kindlustus AS-ilt solidaarselt välja XX kasuks 20 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras selle põhinõude tasumata osalt alates

1. maist 2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 4) Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 1 alusel Igor Kozlovilt ja tsiviilkostja Inges Kindlustus AS-ilt solidaarselt välja kannatanute XX ja XX kasuks menetluskulude katteks summas 9166,78 eurot. Välja mõista Igor Kozlovilt ja tsiviilkostja Inges Kindlustus AS-ilt kannatanute XX ja XX menetluskulude nõudelt summas 9166,78 eurot seadusest tulenev viivis, kohustades maksma kannatanu XX kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kannatanute kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitised kanda XX arveldusarvele. 5) Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel Transpordiametile ja riigi kanda jäetud menetluskulude osas Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
2. 2 1-24-707 peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. I Süüdistus Igor Kozlovi süüdistatakse selles, et tema 26.11.2022 kella 14:50 ajal, Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Jädivere külas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
3. km-l, juhtides Pärnu suunas sõiduautot Nissan Patrol registreerimismärgiga xxx, kaotas tee- ja ilmastikuoludele mittevastava sõidukiiruse, ilmastikuoludele mittevastava rehvivaliku tõttu ja ebaõigete juhtimisvõtete tõttu auto üle kontrolli, mille tagajärjel Nissan Patrol libises parem külg ees vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku XX juhitud sõiduautoga Audi A6 Avant, reg m xxx. Sõiduauto Audi A6 Avant registreerimismärgiga xxx tagaistmel istunud xxx suri saadud vigastustesse sündmuskohal ning Audit juhtinud XX ja juhi kõrvalistmel istunud XX said liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikke tervisekahjustusi paranemise kestvusega vähemalt 4 kuud. Kohtuarstliku ekspertiisiga on xxx surma põhjusena tuvastatud pea, kaela, kehatüve kinnine tömp trauma koos koljulae- ja koljupõhimikuluude murdude, lülisamba kaelaosa murru koos seljaaju läbilõikega, mõlemapoolselt roiete hulgimurdudega keha erinevatel anatoomilistel joontel ning siseorganite (kopsud, magu, peen- ja jämesool, soolekinnisti) vigastustega. Audit juhtinud XX-il on kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastatud järgmised tervisekahjustused: parema sääreluu lahtine ja pindluu nihkega murd alumises kolmandikus haavaga sääre alumises kolmandikus eespinnal, lülisamba
4. ja
5. nimmelüli lülikehade stabiilne murd ja nahamarrastus paremal pool kõhul, põhjustades tervisekahjustuse kestvusega vähemalt 4 kuud. Sääreluu lahtine murd on eluohtlik tervisekahjustus. Audi juhi kõrvalistmel sõitnud XX-il on kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastatud järgmised tervisekahjustused: lülisamba
6. nimmelüli ebastabiilne purustusmurd, murrujoon läbib lülikaart ja lülijalakesi ning lülisamba
7. nimmelüli parema ristijätke murd, vasakpoolse VI, VII, XI roide murd, mõlema kopsu põrutus koos minimaalse õhkrinnaga paremal pool rinnaõõnes, keskkõhul ulatuslik nahaaluse rasvkoe irdumine lihasfastsialt, aponeuroosi ja osaline kõhu sirglihase rebenemine vasakul pool; rasviku, peensoole, niudesoole ja umbsoole rebend, mille tagajärjel tekkis äge kõhukelmepõletik ja vedelikkõht, kõhukelmetaguse ruumi verevalum vasakul külgkanalis, põrutushaav näol ja alahuule limaskestal põhjustades tervisekahjustuse kestvusega vähemalt 4 kuud. Rasviku, peensoole, niudesoole ja umbsoole rebend on eluohtlikud tervisekahjustused. Seega rikkus liiklusnõudeid: Igor Kozlov mootorsõiduki juhina ettevaatamatusest alljärgnevaid Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 14 lg 1, 2 nõudeid, mis sätestab, et liiklus on parempoolne ja iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 nõudeid, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; 3 1-24-707 LS 45 lg 1 nõudeid, et sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piires; LS 45 lg 1 nõudeid, mis sätestab, et asulavälistel teedel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal; LS § 50 lg 3 p 1, 2 nõudeid, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, sõidukiiruse valikul peab arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ja muid liiklusolusid ning vajadusel vähendama kiirust ja vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega, rikkudes ettevaatamatusest eelnimetatud LS sätteid ning põhjustades sellega XXi surma ning XX-ile ja XX-ile eluohtlikud tervisekahjustused paranemise kestvusega vähemalt 4 kuud, pani Igor Kozlov toime

§ 423lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Menetluse käik 2.1. Pärnu Maakohtu 06.05.2024 määrusega anti süüdistatav Igor Kozlov süüdistuses

§ 423lg 1 järgi üldmenetluses kohtu alla.

Eelistungil 06.05.2024 kinnitas süüdistatav süüdistusest arusaamist, eitades teo toimepanemist selgitusega, et ei mäleta midagi. Kohtu alla andmise määrusega lahendati kaitseakti taotlused, menetluse korralduslikud küsimused ning võeti menetlusse kannatanu XX lepingulise esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk esitatud tsiviilhagi süüdistatava Igor Kozlovi ja tsiviilkostja Inges Kindlustus AS vastu. 2.

1. Kohtuliku arutamise avaistungil 19.06.2024 süüdistatav Igor Kozlov kinnitas jätkuvalt süüdistusest arusaamist, süüd ei tunnistanud, kaitsja toetas süüdistava positsiooni. Poolte avaldustest nähtus, et kriminaalasja arutamise üldmenetluses tingib pooltevaheline vaidlus kõige klassikalisemas võistleva menetluse küsimuses, s.o vaidluse all on süü küsimus. Kaitsja ja süüdistatav avaldasid, et kannatanu esindaja vahendusel esitatud tsiviilhagile vaidlevad täies ulatuses vastu. Vastuväited menetlusse võetud hagile oli kirjalikult esitanud ka tsiviilkostja Inges Kindlustus AS lepinguline esindaja. 2.
2. Kohtuliku arutamise järgselt taotles prokuratuur Igor Kozlovi süüdi tunnistamist

§ 423

lg 1 järgi ja tema karistamist 1 aasta ning 6 kuu pikkuse vangistusega, milline jätta

§ 73alustel tingimuslikult täitmisele pööramata, kui I.

Kozlov ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi palus prokurör rahuldada kohtu õiglasel äranägemisel. Prokurör esitas samuti oma ettepanekud menetluskulude osas. 2.4. Kaitsja taotles Igor Kozlovi õigeksmõistmist ning kannatanu XX tsiviilhagi läbivaatamata jätmist, õigeksmõistmisel menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmist. Alternatiivse taotlusena palus kaitsja I. Kozlovi süüdi tunnistamisel mõista talle mittevabaduskaotuslik karistus alla sanktsiooni keskmise määra, arvestades karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57

lg 1 p 3 ning süüteo tulemusel tekkinud tagajärgi

§ 57lg 2 alusel.

2.5. Kannatanute esindaja taotles Igor Kozlovi

§ 423

lg 1 alusel süüdi tunnistamist ning karistuse mõistmisel mitte vabastada süüdimõistetut täielikult vangistuse kandmisest, kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lisaks taotleti hagiavalduse rahuldamist ning Igor Kozlovilt ja Inges Kindlustuse AS-ilt solidaarselt kannatanu XX kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist VÕS § 134 lg 3 4 1-24-707 alusel tema ema surma ja abikaasa kannatuste nägemisega seotud üleelamiste eest kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulude osas taotles kannatanute esindaja kannatanutele tekkinud menetluskulude väljamõistmist solidaarselt Igor Kozlovilt ja Inges Kindlustuse AS-ilt, mõistes need välja XX kasuks ning kohustades Igor Kozlovi ja Inges Kindlustuse AS tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. 2.6. Tsiviilkostja on oma seisukohad avaldanud kirjalikus vastuses, milles palunud jätta hagi rahuldamata, kuid juhul, kui mingis osas hagi rahuldatakse, siis paluvad nad viivise arvestust pidada alates kohtulahendi jõustumisest, mitte hagi esitamisest. III Kohtuotsuse põhjendused 3.1. Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava selgitused, isikulised tõendid ning uurinud kohtuliku arutamise käigus kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on vaatamata süü eitamisele kohtuliku arutamise käigus tõendamist leidnud ja seda järgnevatel motiividel. 3.2.

§ 423

lg 1 näeb ette karistusõigusliku vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. 3.

1. Kohtuliku arutamise ja uuritud tõendite kogumis hindamise pinnalt puudub vaidlus, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas juhtis Igor Kozlov mootorsõidukit Nissan Patrol riikliku registreerimismärgiga XXX – s.o. süüdistatav oli süüteokoosseisus ettenähtud subjekt. Üheselt on tõendatud, et Igor Kozlov juhtis 26.11.2022 kella 14:50 ajal Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
2. km juures mootorsõidukit Nissan Patrol riikliku registreerimismärgiga XXX, sõites sellega suunaga Tallinnas Pärnu poole. Kohtu veendumust Igor Kozlovi poolt süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimise kohta kinnitavad üheselt Igor Kozlovi 05.08.2023 istungil antud ütlused (II kd, tl 1016), mille kohaselt sõitis Igor Kozlov 26.11.2022 üksi aastast 2014 temale kuuluva mootorsõidukiga Nissan Patrol (riikliku registreerimismärgiga XXX; I kd, tl 146) Tallinnast Pärnu suunas. Juhtimistegu ning asjaolu, et liiklusõnnetuses olnud Nissan Patrolis oli ainsa isiku, juhina sõidukis Igor Kozlov, kinnitab ka liiklusõnnetuse akt (I kd, tl 61). Sõitmine süüdistuses nimetatud ajal ning kohas on tõendatud ka Jädivere Olerex turvakaamerate salvestistega, mida on vaadeldud 30.11.2022 vaatlusprotokollis (I kd, tl 66-70, 71) ja täiendavas vaatlusprotokollis 19.12.2023 (I kd, tl 72-84, 85). Salvestistelt nähtub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Jädivere külas Jädivere bensiinijaama Olerex kinnistu Pärnu poolne külg, väljasõidu suunaga Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 90 kilomeetrile. Vaadeldud on kaamerapilti alates liiklusõnnetusele vahetult eelnevast ajast kuni liiklusõnnetuse toimumise ja teiste liiklejate reageerimiseni juhtunule. Salvestiselt markeeringuga kell 14:50:34 on näha Igor Kozlovi poolt juhitud Nissan Patroli liikumine kaamera vaateväljas suunaga Pärnu poole. Juhtimistegu saab kohtu hinnangul jaatada ka liiklusõnnetuse toimumise järgsetest tõenditest, mille analüüs otsuses edaspidi. 5 1-24-707 3.
3. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud ka süüdistuses nimetatud kuriteokoosseisu objektiivne tagajärg. Vaidlust ei ole, et Igor Kozlovi poolt süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit Nissan Patrol riikliku registreerimismärgiga xxx juhtides toimus kokkupõrge mootorsõidukiga Audi A6 riikliku registreerimismärgiga xxx, mida juhtis XX , ning kus viibisid kaasreisijatena kõrvaistmel kannatanu XX ja kõrvalistuja taga istmel XX ema XXX. Kannatanute sõidukis paiknemise kohta on ütlusi andnud nii XX (I kd, tl 166-169) kui ka XX (I kd, tl 169-170), mõlema kannatanu ütlustest nähtub, et sõideti Pärnust Raplasse, XX juhtis, XX istus kõrvalistmel ning XXX istus XX taga istmel. XX sõitis 90 km/h kiirusel, kõigil autos viibinutel olid turvavööd peal. XX (II kd, tl 11-15) ütluste kohaselt oli Audi juhikohal meesterahvas, kõrvalistmel naisterahvas ning taga istus naisterahvas. Punase maasturi tumedatest klaasidest ning väljapaiskunud sisustusest ei olnud aru saada, kas selles autos keegi ka viibib. XX (II kd, tl 1517) ütlustes oli ühes sõidukis kolm inimest, eesistujad teadvusel, taga istuv teadvusetu. Teises autos viibijaid tuvastada ei õnnestunud. 26.11.2022 sündmuskoha vaatluse protokolli ning lisade (I kd, tl 51-59, 60, 61, 62) (toiming 26.11.2022 kell 15:35-20:29, päevavalguses, vahelduv lumesadu) kohaselt tuvastati Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 90 km juures nullpunktist (vaatluse lisa, I kd, tl 60) Pärnu suunas 101,5-102,6 m kaugusel, maantee servas olevalt pidevalt joonelt teepeenra poole 4,55-5,5 m kaugusel katusel mootorsõiduk Nissan Patrol, riikliku registreerimismärgiga XXX. Sõiduauto Audi A6 riikliku registreerimismärgiga XXX koordinaatidel nullpunktist Pärnu suunas 102,1-104 m ja teepeenra suunal 85 cm-105,8 m. Patrol paiknes kraavis katuse peal Tallinna suunas suunduval teepoolel, esiosaga Tallinna poole. Audi A6 asetses Tallinna suunalisel teepeenral, esiosa Pärnu suunas. Nimetatu kinnitab, et sündmuskoha vaatluse alguseks 26.11.2022 kell 15:35 oli Igor Kozlovi juhitud mootorsõiduk juba osalenud liiklusõnnetuses, süüdistuses nimetatud kohas. Liiklusõnnetuse akt (I kd, tl 60) kohaselt on sõidutee laius 12,5 m, sõidurada suunaga Pärnust Tallinna on 4,15 m, ülejäänud osa moodustab Tallinnast Pärnu suunas suunduv sõidurada ning sellest paremal asetsev kiirendusrada. Kannatanu XX ütluste (I kd, tl 166-169) kohaselt toimus liiklusõnnetus Olerexi tankla läheduses, kell 14:51 (kellaaeg tuletatud kokkupõrke tajuomaduse tulemil tehtud automaatkõne ajast). Vahetult enne liiklusõnnetust oli punane mahtuniversaal, külje asendis tema ees 20-30 meetrit pealt, märkas teda, mis lähenes nurga alt, tundus, et pöörleb. Viimane asi, mida kannatanu mäletas oli punane müür või sein. Kannatanu XX selgitas ülekuulamisel (I kd, tl 169-170), et ainus mälupilt õnnetusest on haiglas teadvusele tulles punase suure seina nägemine, mis liikus tema suunas. Tunnistaja XX 19.06.2024 ütlused (II kd, tl 11-15), mille kohaselt juhtis tema liiklusõnnetuse päeval väikebussi Peugeot Traveller Tallinnast Pärnu suunas. Tunnistaja omakäelise skeemi (I kd, tl 174) kohaselt on ta markeerinud kõrvalteelt sõitvat autot ning situatsiooni, mis kajastab juba toimunud liiklusõnnetust. Enne seda sõitsid autod ühtlaselt voos. Ühel hetkel tõmbas Nissan risti ette teele, niimoodi, et tunnistaja eeldas, et Nissan tahab järsku ära pöörata. Ainult hetk ja üks auto paiskus õhku. Kui kõrvalteelt tulev tume sõiduauto hakkas Tallinn-Pärnu maanteele jõudma, siis samal hetkel hüppas punane tume maastur sealt reast välja, oleks nagu järsku hüpanud. Ei olnud nagu sõitmine, hüppas külglibisemisse kohe ja oligi see pauk käes; kuhu kõrvalteelt tulnud tume sõiduk liikus, tunnistaja ei näinud. 6 1-24-707 Tunnistaja XX ütluste (II kd, tl 15-17) kohaselt juhtis tema liiklusõnnetuse päeval mootorsõidukit Honda CR-V, koos abikaasaga sõideti Tallinnast Pärnusse. Omakäeline skeem (I kd, tl 178) on koostatud mitmest momendist, kui on näha, et kõrvalteelt auto sõidab, ning momendist, kui autod on kraavis ja kraavi pervel. Ainult silmanurgast nägi, järsk auto risti pööramine, vasakule, tunnistaja arvas, et äkki seal mingi kõrvaltee, et nii järsku pöörab, mõtles, kus ta hull läheb. Järgmine hetk oli see, kui teine auto õhku paiskus. Tunnistaja XX (II kd, tl 47-49) sõitis elukaaslasega Tallinnast Pärnu suunas, tumeda sõiduki liikumise kohta kindlaid ütlusi anda ei oska, omakäelise skeemi on koostanud (II kd, tl 40) ja edastatud foto (II kd, tl 41-42). Audi sõitis Pärnu poolt, Nissani kohta ei tea. Liiklusõnnetuse mehhanismi ei näinud, pauk oli juba ära käinud ja tossupilv tuli üles. Liiklusõnnetuse toimumise aja määratlemisel nähtub 26.11.2022 tunnistaja XX-i Häirekeskusele tehtud kõnest ning seda vaatlusprotokollist (I kd, tl 91, 92), et 26.11.2022 kell 14:53 saabus Häirekeskusesse kõne, milles XX avaldas, et „Nägime ainult, et seal midagi juhtus, oli väga suur avarii.“ Teataja on Häirekeskusena liiklusõnnetuse koha nimetanud Enge Olerexi bensiinijaama juures. Kõne ajaks oli XX-i sõiduk liiklusõnnetuse kohast mööda sõitnud, mida kinnitavad nii XX-i enda (II kd, tl 28-30) kui ka tunnistaja XX XX-i ütlused (II kd, tl 26-28), millest mõlema puhul nähtub, et enne peatumist oli soov leida liiklusvoost väline turvaline koht peatumiseks ja seda tehti bussipeatuses. 26.11.2022 kell 14:51:09-14:54:08 salvestunud tunnistaja XX-i (I kd, tl 172-173) kasutuses olnud veoki Scania, riikliku registreerimismärgiga xxx pardakaamera salvestisest ja 03.10.2023 vaatlusest (I kd, tl 86-90,91) nähtub, et liiklusõnnetus oli pardakaamera salvestise ajaks juba aset leidnud ning on näha sündmuskoha vaatluses kajastatud olustik. Asjaolu, et liiklusõnnetus oli juba toimunud, kinnitavad ka avaldatud tunnistaja XX ütlused (I kd, tl 172173), mille kohaselt tema õnnetust otseselt pealt ei näinud, kuna oli kaugel. 19.09.2024 eksperdi Lembit Teesalu ütluste (II kd, tl 1-6) kohaselt nähtub libisemise jälgedest, et Nissan on teinud manöövri, läinud külglibisemisse ja vasakule. Nähtavad jäljed on juba tagajärg, enne on külglibisemine tekkinud, manööver pidi enne aset leidma. Lisaks nähtub liiklusõnnetuse toimumise kohast Tallinna suunal edasi liikudes salvestisel ajamarkeeringuga 14:51:42 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee sõiduradade vahelisel lumega kaetud alal neli paralleelset sõidukirehvi kulgemise jälge suunaga Olerexi tankla poolt suunaga liiklusõnnetuses osalenud sõidukite suunas. 3.5.

§ 423

lg 1 sätestatud objektiivne tagajärg inimese surma põhjustamises on tõendamist leidnud liiklusõnnetuse järgselt mootorsõiduki Audi kõrval 26.11.2022 sündmuskoha vaatluses kajastatud teabega. Naisterahva surnukeha, mis on autost välja tõstetud (sündmuskoha vaatlus fotod 14-15; I kd,tl 54-55), nimetatu kinnitab kohtule, et kannatanu XXX surm saabus sündmuskohal. Kannatanu XX ütluste (I kd, tl 166-169) kohaselt ärkas tema autos paar hetke pärast kokkupõrget, sai aru, et auto ei olnud peatuda jõudnud. Naine toetus tema vastu, misjärel hüüdis nii naist kui ka ema: nad kõigepealt ei vastanud ja siis naine hakkas tegema sellist jubedat häält, see oli sihuke kõri nagu korin. Ema ei vastanud ning kannatanul endal ei olnud võimalik end liigutada, pööramise võimaldudes nägi, et ema oli veidralt kägaras, juuksed üle pea ettepoole, põrandal matt oli verega kaetud, verd täis. XX hüüdis, karjus, automaatkõnes häirekeskusega 112 operaator ütles, et kannatanu ei liigutaks abikaasat, mistõttu kannatanu pani oma käe armatuurlaua külge, et see oleks ees ja XX oleks stabiilne. Ühel hetkel märkas XX , et tema jalg on kahes tükis, kont paistab välja ja verd on igal pool. Kohalejõudnud uurisid 7 1-24-707 tema käest, kus on tema laps, andsid teada, et tema ja XX-iga saab kõik korda, ning keegi selgitas, et ema peab autost välja võtma, et ta ei hinga. Alguses XX ütles, et kiirabi tuleb ära oodata, kuid saades teada, et mees, kes oli kohale jõudnud, on arst, palus ta neil ema päästa. Keegi tegeles samal ajal ka XX-iga. Kui XX autost välja võeti, nägi ta, et ema on maas pikali ja arst teeb talle kunstlikku hingamist, ta jäeti üksi kiirabiautosse, kus selgitati, et teiste eest on vaja hoolitseda, ühel hetkel tuli üks naine, kes ütles, et ema ei jäänud ellu ja naine viiakse helikopteriga haiglasse. Autos olles ei mõelnud kannatanu, et nad elusalt autost välja saavad, haiglasse jõudes oli ainus, millest hoolis, et XX-iga kõik korda saaks. Tunnistaja XX 19.06.2024 ütlustest (II kd, tl 11-15) nähtub, et peatusid pärast liiklusõnnetuse toimumist sündmuskohal, seejärel küsis juhi käest, kus on laps, ja nägi, et kannatanul on luumurd, jalal oli luu ots väljas, püüdis saada kontakti ka XX-iga XX-iga. Teised inimesed hakkasid tegelema naisterahvaga tagaistmelt, kes oli teadvuseta ja keda hakati elustama. Tunnistaja XX ütluste (II kd, tl 15-17) kohaselt, kui jõuti kraavis olnud autode juurde, pargiti auto, kõigepealt vaatas juhi üle, kes oli teadvusel, kõrvalistuja oli teadvusel – häälitses, hingas –, taga naine ei hinganud ja tema tõmmati autost välja ning hakati elustama. Abikaasa ütles naise pead hoides, et kael on katki, elustati, aga elumärki ei olnud. Prooviti teisi abistada, seisundeid kindlaks teha. Teises autos olnud inimesega kontakti ei saadud, uksed olid kinni kiilunud. Surma saabumine on surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti 26.01.2023 22E-AOS0055/179 (I kd, tl 120-127) kohaselt tingitud elupuhustest vigastustest – pea, kaela ja kehatüve kinnine tömp trauma, koos koljulae- ja koljupõhimikuluude murdude, lülisamba kaelaosa murru koos seljaaju läbilõikega, mõlemapoolselt roiete hulgimurrud keha erinevatel anatoomilistel joontel ning siseorganite (kopsud, magu, peen- ja jämesool, soonekinnisti) vigastustega – mis on saadud tömbi trauma tagajärjel 26.11.2022 toimunud liiklusõnnetuse käigus. Seega on surm saabunud liiklusõnnetuse tagajärjel süüdistuses nimetatud ajal ja kohas. 3.6. Vaidlust puudub ka XX-ile ja XX-ile liiklusõnnetusega põhjustatud eluohtlikes vigastustes, mille tõendatus on kohtu hinnangul leidnud kinnitust nii kiirabikaartide kui ka ekspertiisiaktidega, samuti isikuliste tõendiallikate ütlustega. SA Regionaalhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest 26.11.2022 (I kd, tl 115), mille kohaselt 26.11.2020 kell 14.50 toimunud liiklusõnnetuses kannatada saanud XX-il tuvastati selgroo ebastabiilne murd, pneumothorax, kopsude kontusioon – raskusaste üliraske. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti 04.04.2023 nr 23E-AOI0100 (I kd, tl 139-143) kohaselt esinevad XX-il 26.11.2022 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tömbi vägivalla toimel saadud järgmised tervisekahjustused: lülisamba 2. nimmelüli ebastabiilne purustusmurd, murrujoon läbib lülikaart ja lülijalakesi ning lülisamba 3. nimmelüli parema ristjätke murd, vasakpoolses VI, VII ja XI roide murd, mõlema kopsu põrutus koos minimaalse õhkrinnaga paremal pool rinnaõõnes, kõskkõhul ulatuslik rasvkoe irdumine lihasfastsialt, aponeuroosi ja osaline kõhu sirglihase rebenemine vasakul pool; rasviku, peensoole, niudesoole ja umbsoole rebend, mille tagajärjel tekkis äge kõhukelmepõletik ja vedelikkõht (1200 ml), kõhukelmetaguse ruumi verevalum vasakul külkanalis, põrutushaav näol ja alahuule limaskestal.

§ 118

lg 1 p 1 tähenduses on eluohtlikud rasviku, peensoole, niudesoole ja umbsoole rebendid ning

§ 118

lg 1 p 2 tähenduses on liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud eelpool nimetatud tervisekahjustused, mis kestavad vähemalt neli kuud. 8 1-24-707 Kannatanu XX ütluste (I kd, tl 166-169) kohaselt PERHi saabudes selgitas peaarst talle, et XX selgroog on murtud ja ta võib jääda halvatuks kogu eluks ning et ta siseelundid ja kopsud olid katki, ta vajab palju abi ja et nende elud muutuvad. XX lubas arstile, et hoolitseb XX eest ükskõik, mis juhtub, nemad lihtsalt peavad ta päästma, seal haiglas oli nagu maraton. Kannatanu osundas ülekuulamise käigus saalis viibivale abikaasale: „Soovite näha ime päriselus?“ Selgitades veel täiendavalt, et ei ole lihtne mäletada igat lõhna, kõike, mida nägi ja kuulis, suutmata lõpetada selle taasnägemist. Kannatanu XX (I kd, tl 169-170) ütluste kohaselt mäletab tema haiglast vaid üksikuid hetki. Liiklusõnnetusele vahetult järgnevast ajast mälupildid puuduvad. Kohtule avaldades, et tema puhul on tegemist tugeva Eesti naisega, kes saab alati kõigega hakkama, kuid liiklusõnnetuse järgselt ei saanud mitte millegagi hakkama, ei suutnud endale võileibagi teha, mitte miski ei huvitanud, lihtsalt lebas. Vaimselt ei olnud enam tema ise. Vaimselt oli kohustatud sellest välja tulema laste pärast, kui kaks nädalat pärast liiklusõnnetust kodus oma lapsi nägi ja mõistis, et peab nende eest hoolitsema. Ilmselt tema õnneks, ta ise kunagi ei arvanud, et on suremas, aga seljakirurgi juures käies jõudis arsti väljaütlemise peale kohale, et need vigastused olid vägaväga tõsised, aga ta pidi saama terveks, et laste eest hoolitseda. Liiklusõnnetus on abikaasale mõju avaldanud, ta ei ole rõõmus nagu varem, on konfliktikoht, kuivõrd XX ei mäleta juhtunut, aga abikaasa mäletab valu või karjumist, valu käes, abikaasa ei saa edasi minna. Kannatanu avaldatu kohaselt on lapsed kaotanud ja saanud trauma, kui koju tagasi naasvate vanemate asemel said nad kõne, et ema-isa ei tule koju ja ei tea, millal nad tulevad. See, et ta ei näinud oma lapsi 2 nädalat ja siis, kui nad tulid koju ja kannatanu pidi neile ütlema, et palun istuge hästi vaikselt siin kõrval, jumala eest, et te siin diivanil ei hüppa, sest kannatanul on väga valus. Kui ta kolm kuud hiljem võttis poja sülle, kui rõõmus poeg oli, et ta ema sai ta lõpuks sülle võtta, et kõik see, et lapsed pidid selle kõik läbi elama ja et see aeg sai sellise asja peale nagu kulutatud, et sellest on kannatanul võib-olla kõige rohkem kahju. Kõik need füüsilised vigastused - saab kannatanu hinnangul hakkama, nad elavad üle, aga see, mida lapsed pidid üle elama, see on raske. SA Regionaalhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest 26.11.2022 (I kd, tl 116), mille kohaselt 26.11.2020 kell 14:58 toimunud liiklusõnnetuses kannatada saanud XX-il tuvastati selgroo hulgimurd, sääre luude lahtine hulgimurd, vigastused ülirasked. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti 29.03.2023 nr 23E-AOI0101 (I kd, tl 131-135) kohaselt on XX-il tömbi vägivalla toimel, 26.11.2022 liiklusõnnetuses saadud vigastused – parema sääreluu lahtine ja pindluu nihkega murd alumises kolmandikus haavaga sääre alumisel kolmandikus eespinnal, lülisamba 4. ja 5. nimmelüli lülikehade stabiilne murd ja nahamarrastus paremal pool kõhul – tervisekahjustused, mis kestavad vähemalt neli kuud, s.o

§ 118lg 1 p 2 sätestatu kohaselt rasked tervisekahjustused.

Liiklusõnnetusega XX-ile põhjustatud pika toruluu, sh sääreluu lahtine murd on eluohtlik, s.o

§ 118lg 1 p 1 sätestatu kohaselt raske tervisekahjustus.

Kannatanu XX ütluste (I kd,

1. tl)kohaselt oli tema jalg murtud, selgroog purustatud, ta ei saanud 4 kuud kõndida ja 7 kuud oli jalas lahtine haav. Eelpool nimetatud tõenditest nähtub, et Igor Kozlovi juhitud sõiduki Nissan Patrol riikliku registreerimismärgiga xxx ja XX juhitud mootorsõiduki Sõiduauto Audi A6 riikliku registreerimismärgiga xxx, milles olid kaasreisijatena XX ja XX, vahel toimus 26.11.2022 liiklusõnnetus, mille tagajärjeks oli XX surm ning XX ja XX elu ohustavad vigastused. 9 1-24-707 3.7. Vaidlus puudub asjaolus, mis omab samas süüdistuse tõendamise aspektist tähtsust, s.o liiklusõnnetuse ajal esinenud ilma- ning teeoludes. See kajastub sündmuskoha vaatluse protokollis, ning lisades – Scania pardakaameras, turvakaamera salvestistes –, aga ka tunnistajate ütlustes. XX ütluste (II kd, tl 11-15) järgi tee oli libe, roolis oli libedus tuntav. Tallinnas olid paremad teeolud, aga nii 5-10 km enne liiklusõnnetust teeolud järjest halvenesid tuduvalt, täielik kiilasjää, tundus nagu oleks sadanud jäävihma või midagi sellist. XX ütluste (II kd, tl 15-17) kohaselt oli ilm suhteliselt halb, lörtsi sadas, teeolud ei olnud head, Tallinnas vist veel ei olnud, aga piirkonnas, kus avarii toimus, seal oli lörtsisadu. Tunnistaja XX XX ütluste (II kd, tl 26-28) järgi teeolud olid väga halvad, täpselt ei mäleta, kas oli mingit lörtsi või sadas, aga tee oli väga libe. Tunnistaja XX on ütlustes (II kd, tl 47-49) avaldanud, et sõitis koos elukaaslasega Tallinnast Pärnu poole, teeolud olid väga-väga libedad, autol võeti sellepärast hoog maha, et see hakkas libisema. Said aru, et all on kiilasjää ja samal ajal sadas ka veel, korra hakkas auto võbelema, mille tõttu elukaaslane võttis hoo maha, mis hirmutas, kuna liiklus oli ka väga tihe. Tunnistaja XX on ütlustes (II kd, tl 45-47) kirjeldanud ilmastikuolusid teekonnal Tallinnast Pärnu poole liiklusõnnetuse päeval: ilm oli halb, sadas lund, halb oli sõita, lobjakas oli tee peal, nimetatud ütluste osas loeb kohus XX ütlused usaldusväärseks, kuivõrd teeolude kirjeldus haakub teiste isikuliste tõendite ning salvestistelt nähtava teabega. Ulatuses, milles XX selgitab mälupilti liiklusõnnetuse toimumise mehhanismi kohta, jätab kohus ütlused tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed, kuivõrd vahetult toimunud kajastavalt salvestiselt tunnistaja ütlustes nähtuvad rekkat ja võimalikku möödasõitu sellest ei nähtu. Sündmuskoha vaatluse kohaselt tee tingimused – sõidutee on libe, lumesadu, sirge tee, millel lubatud suurim sõidukiirus 90km/h, lumelörts, soolalumine segu. Kiirendusraja teeolud nähtuvad fotolt IMG_2929, lähedane koht kajastatud täiendavas sündmuskoha vaatluses (I kd, tl 63-65) fotol 7. Lumesadu on nähtav ka p-de 3.4. ja 3.8. analüüsitud turvakaamera salvestiselt. 3.8. Keskne vaidlusküsimus puudutas ühelt poolt liiklusõnnetuse põhjust, sh kas ja millised Igor Kozlovi poolt realiseeritud liiklus- või käitusnõuete rikkumised on põhjuslikus seoses xxx surma ning XX ja XX-ile liiklusõnnetuse tagajärjel saabunud raskete tervisekahjustustega. Põhjusliku seose tuvastamisel on kohtu hinnangul vajalik hinnata seost kahel tasandil, esmalt hinnates, kas ja millised välised, Igor Kozlovist sõltumatud tingimused põhjusliku seose jada käivitasid, ning teisalt, kas kokkupõrkega on seoses need liiklusnõuete rikkumised, mida süüdistuses Igor Kozlovile ette heidetakse (ilmastikuoludele mittevastav rehvivalik, sõidukiirus, juhtimisvõtted). Asjaolu, et liiklusõnnetus ning sellele vahetult eelnenu on kajastatud uuritud turvakaamera salvestisel, ei ole kohtuliku uurimise käigus vaidluse all olnud. Jädivere Olerex turvakaamerate salvestiste 30.11.2022 vaatlusprotokolli kohaselt (I kd, tl 6670, 71) nähtub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Jädivere külas Jädivere bensiinijaama Olerex kinnistu Pärnu poolne külg, väljasõidu suunaga Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 90 kilomeetrile liiklusõnnetusele eelneval ajavahemikul. Salvestiste ning turvakaamerate täiendava vaatlusprotokolli 19.12.2023 kohaselt (I kd, tl 72-84, 85) jääb kaamera vaatevälja 26.11.2022 kell 14:50:27 tume sõiduk, mis tõendite kogumis analüüsil on tuvastatav XX-i juhitud Ford Rangerina, riikliku registreerimismärgiga xxx, suundumas tanklast väljasõidule. Sõidab risti Tallinn-Pärnu-Ikla maantee suunast vaadates paremalt ristuvalt teelt. Enne põhimaanteega ristumist on liiklusmärk „Anna teed“ (vt ka sündmuskoha vaatlus 04.08.2023 10 1-24-707 foto nr 5). Ford Rangeri juht, kellena on tuvastatud XX aeglustab liikumiskiirust enne „Anna teed“ märki, süttivate piduritulede kohaselt pidurdab ning lülitab sisse parema suunatule hiljemalt 14:50:29. Maanteele pööramise ajal kell 14:50:31 läheneb Tallinna suunast tume sõiduauto, mis möödub Ford Rangerist. Ford Rangeri suunatuli on töös kogu parempöörde manöövri vältel, kuni kella 14:50:33ni, kui Ford Ranger pöörab tankla territooriumilt välja, tee kulgu jälgides paremale tanklaalalt välja viivale sõidureale suunaga Pärnu poole (vt ka sündmuskoha vaatlus 04.08.2023 foto nr 6). Ford Rangeri juht jälgib manöövrieelselt liikluseeskirju, andes suunatulega eesootavast manöövrist märku, seejuures arvesse võtmata asjaolu, et tema järel teisi sõidukeid liikumas ei ole. Täiendava sündmuskoha vaatluse kohaselt on tegemist kiirendusrajaga, kus tankla alalt väljasõidujärgselt on pideva joone märgistus. Turvakaamera salvestisest nähtub, et vaateväljas olev kiirendusraja osa – parempööre kiirendusrajale on tehtud, takistusi teel ei nähtu. Kaamera vaatevälja Tallinna suunast tulevana ilmub Nissan Patrol kell 14:50:34. Ford Ranger jätkab otse liikumist, vajutades hetkeks pidureid 14:50:35. Kaamerapildist nähtub, et Nissan Patroli sõidukiirus on Ford Rangeri kiirusest suurem, kuivõrd Tallinna suunast Pärnu poole liikuv Igor Kozlovi juhitud mootorsõiduk läheneb kiirendusrajal olevale Ford Rangerile, mis liigub ühtlasel kiirusel otse, s.t reastumist põhimaanteele ei nähtu, samuti ei nähtu reastumiseelselt märguannet. Kell 14:50:39 sõidukite kohakuti jõudes on Igor Kozlovi juhitud sõiduk tagaosaga kaamera suunas, s.t maantee kulgemist arvesse võttes risti teel. Otse Pärnu suunal liikumisest kaldus sõiduk vasakule kell 14:50:39, enne Ford Rangeri tagaosaga kohakuti jõudmist. Kaamerapildist nähtub Ford Rangeri vasakpoolse tule vilkumine, kui Igor Kozlovi sõiduk oli juba vasakule kaldunud ning kell 14:50:41 on lumepilvest ja sellele järgnevalt nähtavatest sõiduki tagatuledest näha, et liiklusõnnetus leidis aset. Enne Igor Kozlovi juhitud Nissani vasakule kaldumist turvakaamera salvestiselt piduritulede süttimist ei nähtu. Ford Rangeri suunatuli süttib hiljem, kui Nissan kaotab juhitavuse. Tallinna poolt ühtlasel kiirusel liikuvad sõidukid pidurdavad, peatuvad kolonnis. Ford Ranger on jätkanud liikumist Pärnu suunas, kaamera vaateväljast välja. XX-i juhitud Ford Rangeris kõrvalistujana olnud XX XX-i 26.06.2024 ütlustes (II kd, tl 26-28) olid nad elukaaslase juhitud autoga teel Tallinnast Pärnusse, peatusid Olerexi tanklas, kus elukaaslane käis tualetis, misjärel jätkati sõitu. Bensiinijaamast väljasõidul sõitis tunnistaja mälu järgi neist hästi lähedalt mööda üks sõiduauto, mis libises teise autoga kokku. Nemad sõitsid väga paremal kraavi ääres. Nad sõitsid kiirendusrajal, kui ees diagonaalis olevas suunas oli liiklusõnnetus, mis kinnitab kohtule, et rivistumine toimus pärast liiklusõnnetust. Tunnistaja nägi õnnetust juhipoolsest aknast. Nemad kiirendusrajalt väljumas ei olnud, võtsid alles kiirust. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kiirendusrajal nende sõidukiirus 60-70km/h. Tunnistaja XX ütluste (II kd, tl 28-30) kohaselt juhtis tema liiklusõnnetuse päeval sõidukit Ford Ranger, millega sõideti Tallinnast Pärnu suunas. Sõideti koos elukaaslase XX-iga . Peatuse järgselt Olerexi tanklas jälgis juhina tanklast väljasõidul teisi sõidukeid ning kiirendusrajale jõudes jälgis, et saaks teha korraliku manöövri, et tee oleks vaba. Kiirendusrajal kiiruseks 60-80km. Liiklusõnnetust nägi seljataga, kuna vaatas ka kiirendusrajal tahavaatepeeglisse. Kiirendusrajale sõites kuulis hirmsaid raginaid ja pauku, kui toimus liiklusõnnetus. XX kinnitas kohtus ütlusi andes, et elukaaslasega sellest omavahel rääkinud ei ole, aga ta olevat öelnud, et ta nägi nende ees, et punane auto oli tulnud Tallinna poolt ja hall või mingisugune tume auto oli tulnud sealt kuskilt teiselt poolt, et üks auto oli natukene juba külg ees olnud, aga ta ei tea, kumb auto. Eeltoodu kinnitab nii XX XX-i ütluste usaldusväärsust, aga ilmestab kohtule ka seda, et XX, keskendudes rivistumiseelselt tahavaatepeeglisse vaatamisele, koges juhtunut vahetult teisiti ning märkas liiklusõnnetust 11 1-24-707 alles sellest möödudes. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka väljaöeldu, et kiirus ei olnud veel rivistumiseks vastav, mis nähtub ka turvakaamera salvestiselt Nissani liikumiskiiruse ja Ford Rangeri kiiruse võrdluses, arvesse võttes, kuidas Nissan Ford Rangerile läheneb ning kõrvale jõuab. Vasakule kaldumine on tõendatud ka veoki Scania, riikliku registreerimismärgiga 167TJS pardakaamera salvestise ja 03.10.2023 vaatlusega (I kd, tl 86-90,91), mille kuvatõmmistel 6-8 nähtuvad rehvide kulgemise jäljed lumel. Nimetatud salvestisest, vaadeldes osaliselt lumist kiirendusrada, ei nähtu, et kiirendusrajalt, kuhu on salvestise ajaks küll juba teised sõidukid liikunud, oleks jälgede kohaselt peamaanteele manöövreid tehtud sõidutee keskel paiknevatest jälgedest varem. Liiklusekspert XX 19.06.2024 ütluste kohaselt ei viita veoauto Scania pardakaameralt tuvastatud jäljed, et Nissan oleks iseeneslikult libisenud, järsk liikumissuuna muutus viitab ohule reageerimisel. Täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll (I kd, tl 63-65) (toiming 04.08.2023), millelt nähtub, et teekattemärgistus on loetav, teelõigul lubatud suurim kiirus 90 km/h. Olerex tankla alalt väljasõidul Pärnu suunas ei ole liiklusmärke, mis reguleeriks sõiduradasid või näitaks, kas tegemist on kiirendusrajaga. Äärmine parempoolne sõidurada on 330 m pikk, ulatub järgmise ristmikuni, sõiduraja laius 3,6 m. Kaarjad vasakule suunaga nooled 85 m ja 115 m, mis suunavad põhimaanteele. Fotolt 6 nähtub, et tanklaalalt väljasõidu järgselt on teekattemärgistusena pidev joon, mille pikkust ei ole sündmuskoha vaatluses fikseeritud, fotodelt nähtuva kohaselt lõpeb enne esimest noolt (85
2. m)ning algab uuesti pärast teist noolt

§ 18

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest ehk ettevaatamatuse nõrgemas vormis, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 17 1-24-707 Käesoleval juhul viitavad tõendid, ulatuses, milles oli neid võimalik koguda, arvesse võttes, et Igor Kozlov juhtunut ei mäleta, asjaolule, et Igor Kozlov panustas enda kui kogenud juhi enesekindlusele ning liikluses osalemisel vaid tema enda poolt olukorra kontrollimisele. Ütlustes avaldas ta selgelt, et kuigi rehvid reageerivad suurel kiirusel teisiti, siis tema selliseid võtteid ei rakenda. Arvesse võttes eelpool analüüsitud ilmastiku- ja teeolusid, millest tulenevat liikluses osalemise keerukust on tunnistajad kinnitanud, peab kohus piisavalt võimalikuks, et keerulised olud takistasid Igor Kozlovil liiklusolukorra detailset teadvustamist, mis tingis ebaõige reaktsiooni kiirendusrajal liikunud liiklejale ning see omakorda viis Igor Kozlovi juhitud sõiduki külglibisemisse. Kohus peab tõenäoliseks, et jättes süüdistuses etteheidetud LS reeglid täitmata, ei mõelnud Igor Kozlov üldse võimalikele tagajärgedele, vaid oli lihtsalt hajameelne. Hajameelsus suurema ohu allikat juhtides ehk autoroolis tähendab aga hooletust. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Igor Kozlov pidanud ohtu ette nägema, kui ta oleks täpselt järginud LS §-de 14, 16, 45 ja 50 nõudeid. Samuti oleks ta pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema seda, et kui ta ei järgi liikluses osaledes LS §-de 14, 16, 45 ja 50 nõudeid ning kaldub maanteel sõidukiga vastassuunavööndisse, võib see lõppeda teistele liiklejatele fataalselt või raskete tervisekahjustustega. Maanteel toimub liiklus mõlemas suunas, nii et kokkupõrge, kui kalduda sõidukiga vastassuunda, on tõenäoline. Kohtu hinnangul kinnitab käesoleva otsuse punktis 3.7. analüüsitu, et tähelepaneliku, kohusetundliku ja liikluseeskirju järgiva suhtumise korral oleks Igor Kozlov pidanud olema võimeline eesolevaid takistusi (ka olukorras, kui tegelikult sõidusuunas neid ei esine, aga esineb kahtlus nende liikumise/ettetulemise kohta) ette nägema. Eeskätt kinnitab nimetatut see, et tunnistajate ütluste kohaselt liiguti kolonnis, mis nähtub ka kaamerasalvestisest. Liiklusõnnetuse toimumise järgselt, s.t olukorras, kui teele oli päriselt takistus tekkinud, saavad kolonnis olevad sõidukid, kus on järgitud liiklus-, teeolusid ja sõidukiirust ning kohaseid sõiduvõtteid, kolonnis vähendatud oma kiirused peatumiseni. Liiklusõnnetusest tingitud takistus teel ei põhjusta teiste sõidukite jaoks liiklusohtlikku olukorda, juhid jõuavad reageerida ning seejärel asuvad kannatanuid abistama. Tegemist on sama kohaga, mis kinnitab kohtule seeläbi, et õnnetus oleks olnud ka Igor Kozlovi jaoks välditav, kui oleks jälgitud liikluseeskirjade kohaseid sõiduvõtteid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisast (I kd, tl 60-61), Igor Kozlovi kohta tehtud liiklusregistri väljatrükist nähtub (I kd, 147), et Igor Kozlovil oli sündmuse ajal kehtiv juhiluba. LS § 100 kohaselt antakse mootorsõiduki juhtimisõigus isikule, kes on mh omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni. Nimetatud kvalifikatsiooni saamise eelduseks on mh kehtestatud korras liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamine. Seega tuli mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks Igor Kozlovil mh läbida liiklusteooria eksam. Seega pidi Igor Kozlovil juhtimisõigust omava isikuna, kes on läbinud mh liiklusteooria eksami, olema teadlik kõikidest liiklusseaduse nõuetest, sh neist, mille ta käesoleval juhul tähelepanuta jättis. Igor Kozlov pidanuks kogenud juhina teadma, et halbades sõidutingimustes tuleb valida vastav sõidukiirus, et vajadusel pidama saada. See, kas sõidukijuht näeb midagi või mitte, sõltub reeglina sõidukijuhi enda tegevusest. Kohus ei tea, mida Igor Kozlov kiirendusrajal sõidukit nähes mõtles või tegi, aga sõltumata sellest, mida ta parasjagu tegi, oli see tema enda valik. Selle valiku tulemusena suri tema hooletusest inimene ning kaks inimest said eluohtlikud tervisekahjustused. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Analüüsitud tõendid kogumis kinnitavad Igor Kozlovi poolt

§ 181-24-707 423 lg-s 1 nimetatud teo toimepanemist.

Süüdistatav rikkus mootorsõiduki juhina ettevaatamatusest liiklusnõudeid ning põhjustas sellega inimese surma ja kahele inimesele rasked tervisekahjustused. Süüdistatav rikkus sõidukijuhina hoolsusvastase teoga talle LS nõuetest tulenevat objektiivset hoolsuskohustust ning sellega põhjustatud tagajärg oli objektiivselt ettenähtav. Kui ta oleks järginud hoolsalt käitudes liiklusseaduse nõudeid, ei oleks XX sündmuskohal surnud ning XX ja XX eluohtlikke tervisekahjustusi saanud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Igor Kozlov on

§ 32lg 1 mõttes süüdiv.

Vastupidiseid argumente ei ole menetluses ka esitatud. IV Karistus 4.1

§ 423

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, karistust kergendavate asjaolude ja karistust raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, aga ka süüteo toimepanemise aega suhtes karistuse mõistmise ajaga. Süüdistatav oli kuriteo toimepanemise ajal varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Prokurör kohtuvaidlustes rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust ei hinnanud. Kohus leiab, et rahaline karistus ei vasta Igor Kozlovi süüle. Rahalisest karistusest paremini vastab Igor Kozlovi süüle vangistus, mis mõjutaks Igor Kozlovi veenvamalt ka tulevikus süütegude toimepanemisest hoiduma. Kuriteo tagajärjel saabus inimese surm – seega on tegemist antud süüteokoosseisus ettenähtud raskeima tagajärjega. Raskeid tagajärgi põhjustati eluohtlike tervisekahjustuste näol veel kahele inimesele, mis tagajärje ulatuslikku tähenduses ilmestab süü suurust. Igor Kozlov on kogenud juht, kes sõidab talvistes oludes vähemalt kahel päeval nädalas, mistõttu, kuigi ta pani teo toime hooletusest, ei saa olla tema puhul kahtlust, et liikluseeskirjade kohase käitumise korral oleks ta pidanud traagilise tagajärge ära hoidma. Süüdistatava poolt teo normaliseerimine (ütlused vastava liiklusõnnetuse olukorra kui tavapärase kohta) koostoimes eelpool analüüsituga tingib, et käesolevas asjas mõistetav karistus minimeeriks Igor Kozlovist lähtuva ohu nullini. Seega tuleb karistuse mõistmisel pöörata erilist rõhku eripreventiivsele faktorile. Karistusregistri andmetel (I kd, tl 147) on Igor Kozlov karistamata isik. Käesolevas asjas ei ilmne Igor Kozlovi käitumises siiski karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Ka ei õnnestunud kohtul tuvastada süüdistatava puhul puhtsüdamlikku kahetsust, kahju vabatahtlikku hüvitamist, abi andmist kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist ega leppimist kannatanuga. Nimetatud alused ei avaldunud ka kohtuistungil pärast seda, kui kannatanu ülekuulamisel, pöördudes süüdistatava poole, avaldas, et on talle andestanud. Igor Kozlov ei võtnud süüd omaks, vaidles sellele aktiivselt vastu. Seetõttu, isegi kui ta väljendas kaastunnet (mis on loomulik ja arusaadav pärast kellegi surma põhjustamist), ei saa seda pidada puhtsüdamlikuks kahetsuseks kuriteo toimepanemise pärast. Karistust kergendava asjaoluna on kohus tuvastanud aga § 57 lg 2 tähenduses süüdistatavale inkrimineeritud süüteo tagajärjel tekkinud raskeid tagajärgi, tervisekahjustusi. SA Regionaalhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest 26.11.2022 (I kd, tl 117), mille kohaselt saabus 26.11.2022 kell 14:58 liiklusõnnetuses osalenud Igor Kozlov 19 1-24-707 haiglasse, kus tal tuvastati parema reieluu murd, peavalud ning ajutrauma, vigastuste raskusaste, üliraske. Kaitsja on kohtule esitanud mitmeid erinevaid meditsiinilisi dokumente, mis kajastavad Igor Kozlovile liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud tervisekahjustusi. Regionaalhaigla väljavõtted 26.11.2022-13.12.2022 (I kd, tl 179-227) kajastavad ravivajadust, kohaldamist ja kulgu. Väljatrükid terviseportaalist (II kd, tl 20-25) kajastavad operatsiooni, eriarsti vastuvõtu ning haiguslehtede andmeid. Arusaadavalt on üks õigusemõistmise põhiprintsiipe see, et keegi ei pea aitama oma süüd aktiivselt tõendada ja süü tõendamine on riigi ülesanne. Paratamatult peab aga kohus, otsustamaks, milline karistus mõjutab isikut kõige tõhusamalt sarnastest kuritegudest hoiduma, hindama seda, kuidas isik oma teosse suhtub. Selle eelduseks, et inimene tulevikus hoiduks ebaõigetest tegudest ja ei normaliseeriks liiklusohtlikke olukordi, on esmalt see, et ta mõistaks, milline tema tegevus on vale ja kuritegelikult ohtlik. Igor Kozlov ei ole kohtu hinnangul aru saanud, mis on sõidukijuhi vastutus ja kohustused. Selle asemel otsib argumente, et minimeerida sõidukijuhile kuuluvat vastutust „lihtsalt tavapäraseks liiklusolukorraks“, mis omakorda näitab kohtule, et isik pisendab tema tegevuse tagajärjel tekkinud tagajärgi ega saa nende raskusest, ohtlikkusest ja pöördumatusest täiel määral aru. Sellise hoiakuga inimese mõjutamiseks tuleb rakendada karmimaid meetmeid. Kohtu hinnangul on selliseks kohaseks meetmeks vangistus. Kohus arvestab sedagi, et süüdistataval tuleb tasuda menetluskulud ning hüvitada tsiviilhagi. Sellega sobib vangistus kui karistusliik, mis ei tekita täiendavat finantskoormist. Ka on vangistus ühtlasi inimese surmaga lõppenud kuriteo puhul kohaseim karistusliik, arvestades õiguskorra kaitsmise huve ja üldpreventiivseid taotlusi. Viimast tõdedes arvestab kohus võimaluse piires ka kannatanute seisukohadega. Kohus mõistab karistuse

§ 423

lg 1 sätestatus keskmises määras, kuna teo tagajärjeks oli ühe inimese surm ja kahe inimese rasked tervisekahjustused. Teisalt arvestab kohus karistuse mõistmisel, et tegu pandi toime hooletusest, mis on ettevaatamatuse nõrgim vorm. Seega mõistab kohus süüdistatavale Igor Kozlovile karistuseks 1 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Süüdistatavate isikuandmetest nähtuvalt süüdistatavatel kehtivaid karistusi ei ole, mistõttu võiks asuda seisukohale, et süüdistatavate isikuandmed ei nõua nende suhtes kohaldatava karistuse täitmisele pööramist. Kannatanute esindaja asus seisukohale, et süüdistatav peaks ära kandma vähemalt osa karistusest, leides, et sellega on võimalik saavutada eripreventiivset eesmärki, andes isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine ei ole teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise karistusega tõsine hoiatus. Kannatanu esindaja seisukoha kohaselt ei ole süüdistatava teo keelatusest aru saanud, mistõttu tuleks talle anda ühene selge signaal, et kohtuliku arutamise esemeks olev ebaseaduslik tegevus on üheselt lubamatu ning isiku süü on suur. Kohus leiab, et üldjuhul oleks kohus taolise seisukohaga nõustunud ning pidanud ka vajalikuks osa mõistetava karistuse reaalset ärakandmist. Käesoleval juhul on aga tekkinud olukord, et Igor Kozlovile inkrimineeritud teo toimepanemisest on möödunud ligi kaks aastat ning puudub vaidlus, et süüdistatav tõesti ei mäleta juhtunut, mis võib tingida ka tema avaldatud suhtumise teosse. Kohtu arvates peaks kohane karistus järgnema toimepandud teole võimalikult lühikese aja jooksul ning mida suurem see ajavahemik on, seda väiksem on võimalus saavutada preventiivseid eesmärke. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus tuleb siiski 20 1-24-707 jätta täies ulatuses täitmisele pööramata ning kuivõrd süüdistataval ei ole kehtivaid karistusi, ei vaja süüdistatav kohtu arvates ka kõrvalise isiku järelevalvet kriminaalhoolduse mõttes ning süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada

§ 73sätteid.

Kuivõrd omaksvõetud kohtupraktika kohaselt ei saa määratav katseaeg olla lühem mõistetud karistuse tähtajast, peab kohus vajalikuks määrata katseaja, mis ületab mõistetava karistuse tähtaega – 2 aastat. Tingimuslik karistus võimaldab Igor Kozlovil tegeleda ka kahju hüvitamisega. Vangistuse reaalne kohene kandmine ei ole ka hädavajalik. Erinevalt karistuse mõistmisest, mille alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo nr 3-1-1-40-04 p 8).

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada süüdimõistetule lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Prokurör ei taotlenud lisakaristuse mõistmist. Kannatanu esindaja taotles lisakaristuse kohaldamist. Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Arvestades, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise peamine eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb lisakaristuse määramisel hinnata isikut iseloomustavaid asjaolusid ja tema süüd. Kõiki neid asjaolusid (sh et tegu pandi toime madalaimas ettevaatamatuse vormis – hooletusest, aga ka Igor Kozlovi ütlustes avaldatud suhtumist ning liiklusohtlike olukordade normaliseerimist) arvestades leiab kohus, et

§ 50lg 1 p 1 sätestatud lisakaristust tuleb kohaldada 6 kuuks.

V Tsiviilhagi 5.

1. Kannatanu XX esitas süüdistatava Igor Kozlovi ja tsiviilkostja Inges Kindlustuse AS vastu tsiviilhagi solidaarses varalise kahju nõudes summas 7598,84 eurot ning mittevaralise kahju nõudes XX enda tervisekahjustustega seotud üleelamiste eest kohtu õiglasel äranägemisel ja kannatanu ema surma ja abikaasa kannatuste nägemisega seotud üleelamiste eest kohtu õiglasel äranägemisel. Kannatanu taotleb lisaks VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmist nõude menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni, viivisenõue on samuti esitatud menetluskulude osas, kuni kulude tasumiseni. Kannatanu XX esitas süüdistatava Igor Kozlovi ja tsiviilkostja Inges Kindlustuse AS vastu esitanud tsiviilhagi solidaarses varalise kahju nõudes summas 1749,07 eurot ning mittevaralise kahju nõudes XX enda tervisekahjustustega seotud üleelamist eest kohtu õiglasel äranägemisel. Kannatanu taotleb lisaks VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmist nõude menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni, viivisenõue on samuti esitatud menetluskulude osas, kuni kulude tasumiseni. Esitatud tsiviilhagide menetlusse võtmisele kaitsja kaitseaktis vastuväiteid ei esitanud, viidates vaid kohtu kohustusele üldmenetluses hinnata hagide põhjendatust ning põhjuslikku seost süüdistatava teoga. Kaitsja hinnangul on seejuures mittevaralise kahju nõuete puhul võimalik põhjendatust hinnata pärast kõikide tõendite ning asjaolude hindamist. Kaitsja toob kaitseaktis välja ka süüdistatavale kaasnenud liiklusõnnetuse tagajärjed, milliste arvesse 21 1-24-707 võtmine on kaitsja hinnangul tähendusrikas süüdimõistmise korral mittevaralise kahju ulatuse määratlemisel. 02.05.2024 edastas tsiviilkostja kohtule kirjalikus taotluses, et pooled on enamike nõuete osas jõudnud kokkuleppele. Eelistungi päeval registreeriti Pärnu Maakohtus kannatanute taotlused, mille kohaselt kannatanud XX ja XX on jõudnud kokkuleppele tsiviilkostja Inges Kindlustus AS-iga kogu varalise kahju ja olulises osas mittevaralise kahju hüvitamises, mistõttu kokkuleppele jõutud osas ei soovinud kannatanud enam esitada hagi süüdistatava vastu, võttes TsMS § 424 lg 1 alusel osaliselt tagasi 11.12.2023 esitatud hagiavaldused. 5.
2. Kokkuvõttes võtsid mõlemad kannatanud tagasi nõuded liiklusõnnetusega tekkinud varalise kahju hüvitamiseks ning XX-ile ja XX-ile nende tervisekahjustustest tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kannatanu XX ei võtnud tagasi temale VÕS § 134 lg 3 alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, mis jääb antud kriminaalasjas ka ainsaks põhinõudeks – ehk XX lepingulise esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju osas süüdistatava Igor Kozlovi ja tsiviilkostja Inges Kindlustus AS vastu, mis on seotud kannatanu XX ema surma ja abikaasa kannatuste nägemisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel, lisaks viivisenõudele alates hagiavalduse kohtu menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni. 5.
3. Tsiviilhagis on kannatanu esindaja toonud välja, et liiklusõnnetuse tagajärjel on XX elu muutunud kardinaalselt: enne liiklusõnnetust oli ta täiesti terve, kehaliselt aktiivne ning tegeles füüsilist vastupidavust ja liikuvust nõudvate hobidega, kuid käesoleval ajal on järgmised vaevused – posttraumaatiline stressihäire, krooniline seljavalu, krooniline valu põlves, krooniline valu paremas sääres, nõrgenenud immuunsüsteem, raskused stressiga toimetulekul, krooniline suhtestress perekonnas, rahutus Eestis viibimisel, usalduse puudumine Eesti autojuhtide vastu, suur ärevus ja mure üldise turvalisuse ja heaolu pärast, süütunne ema surma pärast. Arvestades senist kohtupraktikat ning kannatanu elukvaliteedi langust ilmselt kogu tema eluajaks hindab kannatanu talle liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustusest tuleneva valu ja kannatuste mittevaralise kahju suuruseks 30 000 eurot ning seoses ema surma ja abikaasa kannatuste nägemisega varasema kohtupraktika alusel 25 000 kuni 30 000 eurot. Hukkunud XX oli XX ema, lisaks ema surmale on tekkinud mittevaraline kahju ka abikaasa XX kannatuste nägemisest nii sündmuskohal kui ka haiglas. Lähedase hukkumisest tingitud mittevaralise kahju hüvitamise aluseks olevad erandlikud asjaolud on kannatanu esindaja hinnangul samas ohutsoonis ehk liiklusõnnetuses viibimine mõlema lähedasega, ema elustamise ja abikaasa kannatuste nägemine sündmuskohal, süütunne ema surma pärast, kuna ema oli tulnud temale külla, abikaasa kannatuste nägemine haiglas ja hiljem kodus. Tsiviilhagis tuuakse välja, et XX oli oma emaga lähedane ning vaatamata sellele, et elati teineteisest kümnete tuhandete kilomeetri kaugusel, siis suheldi tihedalt ja külastati teineteist. Ka liiklusõnnetuse ajal oli XX ema XX tulnud spetsiaalselt oma pojale külla, et kohtuda oma poja pere ja oma lapselastega. XX tunneb suurt moraalset süütunnet, et tema ema hukkus justkui XX tõttu, sest tuli just temale külla. 5.
4. Kannatanud on 02.05.2024 taotluses ning kohtuvaidlustes avaldanud, et kannatanud ja tsiviilkostja Inges Kindlustuse AS on pidanud läbirääkimisi kannatanu nõuete osas. 5.
5. Tsiviilkostja Inges Kindlustus seadusliku esindaja XX kaudu on 02.06.2024 esitatud seisukohtades ja taotluses palunud jätta hagi rahuldamata, kuid juhul, kui mingis osas hagi rahuldatakse, siis paluvad nad viivise arvestust pidada alates kohtulahendi jõustumisest, mitte hagi esitamisest. Kostja toob seisukohtadena välja, et kuigi Riigikohtu poolt antud suunise alusel võiks põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitiseks pidada 3000 eurot, on kostja on valmis hüvitama mittevaralise kahjuna 6000 eurot, mille näol on tegemist kaks korda kõrgema määraga kui Riigikohtu suunises esitatud. Seejuures on kostja hüvitise maksmisel arvestanud 22 1-24-707 nii vahetult surma pealt nägemisega kui ka lähedase tervisekahjustuste pealtnägemisega. Samuti palub kostja edastada hageja arveldusarve number, millele nimetatud hüvitis summas 6000 (kuus tuhat) eurot üle kanda. Kostjale ei ole hageja arveldusarve numbrit esitatud, mistõttu pole kostjal olnud võimalik 6000 eurot hageja kontole kanda, ehk kui hageja edastab konto numbri ning kostja teostab 6000 eurose makse, siis palub kostja hagi rahuldamata jätta, kuna õiglane hüvitis on hagejale tasutud. Viivise osas leiab kostja, et mittevaralise kahju korral on kahju hüvitamine kohtu äranägemisel on igati õiglane ja mõistlik, kuid kohtu õiglase äranägemise järgi on võimalik kahju hüvitada üksnes pärast vastavasisulise otsuse teadasaamist ja jõustumist, mistõttu saab põhjendatuks pidada viivise arvestust alates kohtuotsusest, arvestades lisaks ka seda, et kostjale pole esitatud hageja arveldusarve numbrit, millele kohane hüvitis üle kanda, s.t viivise arvestus ei tohiks alata hageja arveldusarve numbri esitamisest varem. 5.
6. Kostja viide hageja hagiavalduse punktile 5.5, kus Riigikohus on lahendis nr 1-21-3082 leidnud, et hukkunu lähedasele tuleb mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks pidada 3000 eurot: nimetatud lahendis küll hukkunu lähedased õnnetust ise pealt ei näinud, kuid kohtu hinnangul peeti oluliseks äratuntavaks ning eriliseks asjaoluks surma saabumise ebatavaliselt ränk viis. Lähedased olid hukkunuga väga lähedastes suhetes ja teadmine hukkunu piinarikkast surmast põhjustas kannatanutele sügava emotsionaalse šoki ning hingelise trauma. Lähedased nägid sündmuskohal vigastatud surnukeha ning pidid elama teadmisega, et surm saabus raskelt ja piinarikkalt. Lähedastel tekkisid surma tõttu stressihäired, mistõttu olid nad sunnitud võtma antidepressante ja käima kliinilise psühholoogi vastuvõtul. See viide on tsiviilkostja hinnangul õige ja asjakohane, viidates, et arvestades ülal viidatud riigikohtu lahendit, selles kirjeldatud lähedaste üleelamisi, siis ei ole praegusel juhul hageja üleelamised oluliselt raskemad, s.t praegusel juhul ei saabunud surm nii rängal viisil, kui ülal viidatud Riigikohtu lahendis on kirjeldatud – pigem vastupidi. Tsiviilkostja viitab ka, et hagiavalduse punktides 5.3-5.4 esiletoodud lahendid ei ole praeguse juhtumiga võrreldavad ega asjakohased, kuna nimetatud lahendites on hüvitised välja mõistetud välja teistel alustel mitme erineva kahjuliigi eest (nt nii kannatanu enese tervisekahjustuse kui ka lähedase hukkumise eest), kuid neid ei ole võimalik aluseks võtta. Samuti ei ole tsiviilkostja hinnangul kohane tugineda lahenditele, kus põhjustaja on hagi ise õigeks võtnud, s.t lahendile, kus kohus pole andnud oma nägemust õiglase hüvitise osas. Tsiviilkostja nõustub, et lähedase kaotus on valulik, delikaatne teema ning sellega kaasnevad rohkemal või vähemal määral hingetraumad ega soovi kuidagi hagejaga vaielda ega diskuteerida läbielatu emotsionaalse kahju üle, kuid leiab, et teisalt on tegemist elulise riski realiseerumisega – iga elu lõpeb ükskord surmaga, millega kaasneb lähedaste kaotusevalu. Tsiviilkostja toob välja, arvestades elulise riski realiseerumise võimalust oli hukkunu ka ise vahetult enne pikka reisi Ameerikast Eestisse koostanud testamendi, milles oli muuhulgas andnud täpseid juhiseid, kuidas tema matuseid korraldada, hukkunu oli ettenägelikult sõlminud ka elukindlustuslepingu ning kahjuks tuleb tõdeda, et kindlustatud risk realiseeruski ja matmisjuhiseid oli vaja ellu viia. Tsiviilkostja viitab lisaks ka sellele, et hageja ja hukkunu elasid eraldi: hageja Eestis, hukkunu Ameerika Ühendriikides. Eelnev tähendab, et igapäevast vahetut kokkupuudet neil ei saanud olla. Kümned tuhanded kilomeetrid eraldasid neid teineteisest ning ajavööndi erinevuse tõttu võis olla keeruline ka telefonvestluste pidamine, mistõttu võib arvata, et kokkusaamised olid pigem harvad. 5.
7. Kohtuvaidlustes kaitsja, mõistes kannatanute, eriti XX , valusaid ja sügavaid hingelisi üleelamisi oma ema traagilisest hukkumisest, jättis detailselt analüüsimata liiklusõnnetuse sündmuskohal avaldunud erandlikke asjaolusid, mööndes, et erandlikud asjaolud VÕS §134 lg 3 tähenduses esinesid. Kaitsja leidis, et kahju ulatuse hindamisel peab lähtuma siseriiklikust regulatsioonist ning kohtupraktikast, viidates varasematele lahenditele eri astmete kohtutes. 23 1-24-707 Kaitsja toetas tsiviilkostja positsiooni, leides, et asjakohane ja põhjendatud mittevaralise kahju hüvitis on 6000 eurot, lisades, et I. Kozlov järgis lubatud sõidukiirust, ei teinud ühtegi liiklusohtlikku manöövrit, oli eelnevalt järginud sõiduki tehnokontrolli nõudeid ja I. Kozlov sai ka ise raskeid tervisekahjustusi. Kannatanu esindaja leiab, et õiglane hüvitis oleks suurusjärgus 25 000 kuni 30 000 eurot, kuid jääb selle juurde, et kohus mõistaks välja õiglase hüvitise. Prokurör nõustus kannatanu esindajaga. 5.
8. Riigikohtu praktikast1 tulenevalt, on kohtul kohustus lahendada kannatanu nõue, kui on põhjendatud alus arvata, et väljaspool kriminaalmenetlust jääksid kannatanu seadusest tulenevad õigused ja huvid tõhusa kaitseta. Kohtu volitus mittevaralise kahju hüvitamise ulatuse määratlemiseks tuleneb VÕS § 127 lg-st 6, sama seaduse § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaralise kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, mis sama seaduse § 135 lg 2 kohaselt seab isikuõiguste rikkumise, sh tervise kahjustamisest tuleneval juhul, mittevaralise kahju väljamõistmise sõltuvusse hüvitiseks makstava mõistliku rahasummaga. VÕS § 134 lg 5 kohaselt peab arvesse võtma rikkumise raskust, ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 5.
9. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Seejuures tuleb Riigikohtu2 praktika kohaselt järgida põhimõtet, et mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. 5.
10. Riigikohtu praktikas on korduvalt avaldatud, et mittevaralise kahju hüvitamist, sh ulatust, iseloomustab tema objektiivne mittemõõdetavus. Nimetatust tulenevalt puudub skaala, milline konkreetne hüvitise ulatus peaks isikule põhjustatud hingelist valu leevendama. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning mille suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele, olema kooskõlas kohtupraktikaga, püüdes kannatanul mingilgi määral saada leevendust kuriteoga põhjustatud negatiivsetele tagajärgedele ning korvates kuriteoga kaasnevat ühiskonna õiglustunde riivet. 5.
11. Kohtupraktika, sh selle analüüsi3, kohaselt

§ 423

asjades suurim hüvitis oli 15 000 eurot ja väikseim 500 eurot, keskmine hüvitis oli 6443 eurot ja mediaan 5500 eurot. Sama analüüsi kohaselt kui liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus kannatanu, siis kohtud rahuldasid kahel korral lähedase isiku mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuid kahel juhul jätsid rahuldamata, leides, et puuduvad erandlikud asjaolud. Kahe rahuldatud nõude keskmine hüvitis ja mediaan olid 9 500 eurot. Suurim hüvitis oli 15 000 eurot ja väikseim 4 000 eurot. Olukorras, kus kannatanule tekitati raske, sh eluohtlik tervisekahjustus, rahuldasid kohtud 12 mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, mille keskmine hüvitis oli 5 933 eurot ja mediaan 5 500 eurot. Hüvitised jäid vahemikku 500 eurot kuni 15 000 eurot. 15 000 eurot mõisteti asjas, kus süüdistatav tunnistati süüdi

§ 423

lõike 1 järgi selles, et ta põhjustas liiklusõnnetuse, millega sai raskeid tervisekahjustusi sõiduki tagaistmel olnud kannatanu. Kohus luges 1 Riigikohtu 23.02.2011 lahend 3-1-1-105-10 Riigikohtu 11.11.2021 lahend 1-20-3535 3 „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–

1. aastal“ – kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf 2 24 1-24-707 tõendatuks, et kannatanul tekkis tervisekahjustus, mille tagajärjel halvenes tema elukvaliteet märgatavalt. Kannatanu ei saanud enam tööl käia, vajas igapäevaselt teiste abi, pidi käima taastusravis ja vigastused tegid talle haiget. Kohus leidis, viidates Riigikohtu varasemale analüüsile, et kannatanu 15 000 euro suurune nõue on mõistlik ja tuleb täielikult rahuldada. Praegusel juhul on tsiviilkostja soov kokkuleppele mittevaralise kahju hüvitamises 6000 euro ulatuses, mis kohtu hinnangul ei ole kogu kannatusi ja traumat analüüsides mõistlik kogusumma mittevaralise kahju osas, arvestades lisaks Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmeid
2. ja
3. aastate kohta, teisi sarnaste asjaoludega kohtulahendeid ja ühiskonna heaolu üldist taset (XX hagiavaldus lk 3-9). 5.
4. Riigikohus on märkinud, et kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ja olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ning kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Seda seisukohta ei tule aga mõista nii, et varasem kohtupraktika seab mittevaralise kahju hüvitisele jäiga ülem- või alampiiri, millest kohus ei tohi kohtuasja asjaoludest ja enda siseveendumusest lähtuvalt üle astuda. Nagu maakohus menetletavas asjas põhjendatult leidis, ei saakski kohtupraktika sellisel juhul edasi areneda. Mittevaralise kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga, samuti arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Seega on varem mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused küll üks tegur, mida kohus peab koos kõigi teiste asjakohaste kaalutlustega arvestama, kuid sellel ei ole esimust teiste kaalutluste ees. Lisaks nähtub eespool osutatud Riigikohtu praktikast, et mittevaralise kahju hüvitis saab olla võrreldav üksnes selliste varasemate hüvitistega, mis on välja mõistetud sarnastel asjaoludel. Seega tulevad konkreetses kohtuasjas hüvitise määramisel võrdlusbaasina arvesse juhtumid, mis on mittevaralise kahju hüvitist mõjutavate asjaolude poolest lahendatava kohtuasjaga olulisel määral sarnased. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel on n-ö võrreldavusargument seda kaalukam, mida rohkem on kohtud varem sarnastel asjaoludel hüvitisi välja mõistnud ja mida ühtlasem ning värskem on võrdluseks kasutatav kohtupraktika. Kui varasem praktika põhineb üksnes väikesel arvul juhtumitel, võib selle põhjal välja arvutatud kahjuhüvitise keskmine või mediaan oleneda liiga palju mõnest eripärasest üksikjuhtumist ega pruugi peegeldada adekvaatselt kohtute kujundatud üldist suundumust. Tuginedes mittevaralise kahju suuruse määramisel varasematele kohtulahenditele, tuleb arvestada sedagi, kui palju aega on nende lahendite tegemisest möödunud.4 Antud asjas leiti, et kuigi tsiviilkostja tasus kannatanule vabatahtlikult liiklusõnnetuses saadud raske tervisekahjustuse eest mittevaralise kahju hüvitiseks 13 500 eurot, siis on mõistlik süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt kannatanu kasuks veel täiendavalt välja mõista 16 500 eurot, s.o kannatanule kogu mõistlik mittevaralise kahju hüvitis on 30 000 eurot. Käesolevas asjas on aga kannatanu XX lisaks enda rasketele tervisekahjustustele, läbi elanud kannatusi seoses samas õnnetuses hukkunud ema surmaga ja abikaasa tekitatud raskete tervisekahjustuste pealtnägemisega, mille mõju on kaitsja kohtuvaidluse punktis 99 kohaselt mõistnud. 5.
5. Ka siinkohal sekundeerib maakohus eelnevaga, kuna mittevaralise kahju hüvitise suurused peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele, on mõistetav, et väljamõistetud hüvitis ületab mõnevõrra kohtute osutatud aastatetaguse kohtupraktika analüüsis märgitut. 5 Kohus viitab siinkohal hagiavalduses väljatoodule (XX hagiavaldus lk 3), mille järgi 4 5 Riigikohtu 22.04.2024 otsus nr 1-22-5835, p-d 32-
6. Riigikohtu 13.10.2017 otsus nr 1-16-5540p
7. 25 1-24-707 ühiskonna heaolu üldine tase on paranenud võrreldes
8. aastaga (
9. aasta analüüsis käsitleti
10. aasta lahendeid) oluliselt – näiteks keskmine palk on tõusnud 1146 eurot 1448 eurole ehk 26%. Maakohus toob välja, et Statistikaameti andmetel on
11. aasta
12. kvartalis Eesti keskmine brutokuupalk 2007 eurot.6 Analüüsi käsitletavas osas vaadeldud kohtulahendid tehti oktoobrist 2018 kuni augustini 2020, maakohus teeb otsuse aga septembris
13. Statistikaameti andmetel suurenes tarbijahinnaindeks
14. aasta oktoobrist ehk
15. aasta
16. kvartalist kuni
17. aasta
18. kvartalini 42,1% ning
19. aasta augustist ehk
20. aasta
21. kvartalist
22. aasta
23. kvartalini 40,7%. 7 Keskmine brutokuupalk kasvas 44,58% aastatel 2018-2024 ning 37,25% aastatel 2020-
24. 5.
25. VÕS § 134 lg 3 tingimusena toodud erandlike asjaolude kohta ei leidu käesolevast kohtupraktikast lähtudes ammendavat loetelu. Riigikohus on leidnud, et lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 järgi võib esmajoones õigustada näiteks ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine, n-ö samas ohutsoonis viibimine või hukkunud lähedase inimese vigastuste nägemisest saadud hilisemaid üleelamisi või kahju tekitamise asjaolusid. Samuti pole mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise seisukohalt ainumäärav see, kas ja kui ruttu saab või tuleb inimene sündmuskohale, kus tema lähedane hukkus.8 Riigikohus leidis eelnevas lahendis, et ehkki aastatel 2016-2018/2020 tõusis Eestis nii elatus- kui ka hinnatase, kohtute määratud mittevaralise kahju hüvitised liikluses saadud tervisekahjustuste eest hoopis vähenesid – ja seda lausa mitu korda. Kolleegiumi hinnangul osutab eelmärgitu asjaolule, et ringkonnakohtu kasutatud analüüsis kajastatud kohtupraktika võib olla suuresti mõjutatud üksikjuhtumitest ja selle põhjal arvestatud keskmise hüvitise (ega mediaanhüvitise) suurus pole kuigivõrd esinduslik näitaja.9 Seega, et siinkohal jaatada VÕS § 134 lg 3 erandlike asjaolude tingimust, tuleks kõigepealt kontrollida, kas hageja XX oli ruumilises läheduses hukkunuga ning kas ta nägi kannatanu hukkumist. Liiklusõnnetuse ja sellele järgnevate sündmuste asjaoludest saab välja tuua selle, et XX juhtis sõiduautot, mille tagaistmel istus kannatanu, s.o tema ema XX, kes õnnetuses saadud vigastuste tõttu suri. Seetõttu saab jaatada hageja ruumilist lähedust hukkunule kahju tekkimise ajal. Samuti nägi XX vahetult pealt liiklusõnnetuse tagajärgi ja hukkunu vigastusi ning oma abikaasa läbielamisi (ämma surm, abikaasa ja XX enda tervisekahjustused). XX nägi auto tagaistmel asetsevat hukkunut, kes ei liigutanud ega ei reageerinud hüüetele tema suunas, vereloik põrandal. Samuti nägi kannatanu, kuidas sündmuskohale saabunud esimesed abipakkujad üritasid kannatanut elustada ning kuidas hoolimata pingutustest kannatanu elustamine soovitud tulemuseni ei viinud. Samuti tuleks siinkohal esile tuua need üleelamised, mida kannatanu XX on pidanud pärast lähedase hukkumist läbi elama – eelkõige süüdistab XX ennast selles, mis tema emaga juhtus, kuna ema tuli talle Eestisse külla. Samuti ei saa jätta siinkohal ka tähelepanuta väga lähedassi suhted kannatanu XX ja tema ema, hukkunu XXvahel, mistõttu elas kannatanu hukkunu surma väga raskelt üle. Kannatanu XX ütlustest (vt ka otsuse punkt 3.5; I kd, tl 166-169) nähtub, et XXoli tiigriema, kes oli alati olemas ja võitles tema eest, oleks tahtnud igapäevaselt mitu korda suhelda, aga suheldi 3-4 korda nädalas. Kannatanu usaldas oma ema kogu elu ning on veetnud 19 kuud 6 Eesti Statistika. Keskmine brutokuupalk. – https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-jatoojoukulu/keskmine-brutokuupalk. 7 Eesti Statistika. Tarbijahinnaindeks. – https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/ tarbijahinnaindeks. 8 Riigikohtu otsus nr 3-2-1-19-
26. 9 Riigikohtu 22.04.2024 otsus nr 1-22-5835, p
27. 26 1-24-707 selleks, et saada jälle funktsioneerivaks inimeseks. Jala murdmine, selgroo purustamine ja asjaolu, et 4 kuud ei saanud kõndida ja 7 kuud oli jalas lahtine haav, ei ole võrreldavgi sellega, mida põhjustas ema kaotus ta perekonnale. Ema suri samal hetkel, kui ta püüdis oma naise elu päästa. Jätkuvalt esinevad mälupildid, kuidas auto seest välja nägi, püüdes aru saada, mis emaga juhtus, kuidas ta suri. On ema auks teinud Unetõstja auhinna (Dream Lifter Prize), toetamaks superemasid. Liiklusõnnetus on kõige hullem asi, mis temaga on kunagi juhtunud, mistõttu on koostatud ka päevik üleelamistest (I kd, tl 143-159). Kannatanu XX ütluste (I kd, tl 169-170) kohaselt on liiklusõnnetus põhjustanud XX-ile trauma, kuna ta oli seal kohal, roolis ning ta elab juhtunut jätkuvalt läbi. Kohus leiab, et siinkohal saab jaatada erandlike asjaolude olemasolu. Samuti tuleb VÕS § 134 lg 3 sätestatud erandlike asjaolude esinemist hinnata ka hagiavalduse teise aluse puhul – abikaasa XX kannatuste nägemisest nii sündmuskohal kui ka haiglas, tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisel. Kohus leiab, et ka siinkohal saab jaatada ruumilise läheduse esinemist kannatanuga kahju tekkimise ajal, kuna liiklusõnnetuse ajal oli XX sõiduauto juht ja kannatanu XX istus juhi kõrvalistmel. XX nägi, milliseid vigastusi oli kannatanu XX liiklusõnnetuse tagajärjel saanud, püüdis neid fikseerida, kuulis valjukarjeid ning XX elas läbi koos XX-iga kannatusi, mis olid seotud XX surma pealtnägemisega. Pärast liiklusõnnetustest saadud vigastusi oli XX taastumisperiood pikk. Samuti on siinkohal oluline välja tuua ka see asjaolu, et kannatanu XX näol oli tegemist kannatanu XX abikaasa ja laste emaga ning tema kannatuste ja pika taastumisperioodi nägemine suurendas XX üleelamisi ja kannatusi. XX oli XX taastumisperioodi ajal igapäevaselt kannatanuga koos ning elas koos kannatanuga juhtunut ja tema kannatusi raskelt üle. Seetõttu saab ka siinkohal jaatada erandlike asjaolude olemasolu. Erandliku asjaoluna esineb siinkohal nii hukkunu kui ka kannatanu kannatuste nägemise osas ka XX heaolu oluline langus – tal on pärast õnnetust posttraumaatiline stressihäire, raskused stressiga toimetulekul, krooniline suhtestress perekonnas, rahutus Eestis viibimisel, usalduse puudumine Eesti autojuhtide vastu, suur ärevus ja mure üldise turvalisuse ja heaolu pärast ning ka juba eelnevalt mainitud süütunne ema surma pärast. Kõik eelnevalt mainitud asjaolud on suuresti mõjutanud kannatanu heaolu liiklusõnnetusele järgnenud ajal – heaolu oluliselt langetanud ning nende asjaolude esinemise või nende raskuse suurenemise üheks põhjuseks saab kahtlemata pidada neid üleelamisi, mida hageja pidi kannatama seoses ema surmaga ja abikaasa kannatuste nägemisega nii sündmuskohal kui ka haiglas. 5.
28. Järgnevalt hindab kohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude suurust. XX esindaja on hagiavalduses toonud välja, et hukkunud kannatanu lähedasena ja teise kannatanu abikaasana võiks mittevaralise kahju hüvitis olla suurusjärgus 25 000 kuni 30 000 eurot. Selline nõue on märgatavalt suurem, kui kohtu poolt rahuldatud nõuetes. Maakohtu lahendis 1-18-3788 määras Viru Maakohus ettevaatamatusest sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitumisnõuete rikkumise puhul liiklusõnnetuses hukkunu lähedase isiku mittevaralise kahju nõude rahuldatuks ja isikule määrati 4 000 eurot hüvitist. Seal olukorras luges kohus erandlikuks asjaoluks kannatanu ja lähedase isiku 60 aastat kestnud kooselu ja lähedase isiku heaolu olulist langust. Maakohtu lahendis 1-18-4653 otsustas Harju Maakohus hukkunud isiku isale määrata 15 000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks, erandlike asjaoludena tuvastas kohus selle, et isa käis iga päev oma poega haiglas vaatamas, süda seiskus isa juuresolekul ning isa andis loa elutoetavate seadmete väljalülitamiseks. 27 1-24-707 5.
29. XX-il tekkisid ema surma tõttu psühhiaatrilised probleemid, mistõttu saab eeldada, et kannatanul on esinenud üleelamised ja VÕS § 134 lg 3 on kohaldatav. 10 I. Kozlovi poolt liiklusnõuete rikkumise tagajärjel kaotas oma elu üks inimene ning raskelt kannatada said kaks inimest. Lähedase surm on fakt, mis tekitab hingelise trauma ja kahjustab lähedaste, eriti väga lähedaste nagu laste psüühikat kogu eluks. Hingeline rahulolu ja tasakaal, millele peaks olema õigus igal inimesel, olenemata vanusest, on kannatanul häiritud, eriti olukorras, kus surma on saanud ema. Ilmselgelt kõige raskem kui pigem võimatu on saada üle oma ema, kes ilmale tõi ja kasvatas, surmast. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi (või ka nt lepingu rikkumise tõttu) vastutab kostja tekitatud kahju eest. Muudel juhtudel näeb VÕS § 134 ette, et mittevaraline kahju hüvitatakse täiendavaid kriteeriumeid arvestades. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada mingilgi määral kuriteo negatiivseid tagajärgi ja võimaldab korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb.11 Lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 järgi võib esmajoones õigustada näiteks ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis olemine). Samas kohtuotsuses nimetati võimalike erandlike asjaolude hulgas ka hukkunud lähedase inimese vigastuste nägemisest saadud hilisemaid üleelamisi või kahju tekitamise asjaolusid.12 5.
30. Isik, kes mh ka ettevaatamatusest ignoreerib kehtivaid liiklusnõudeid, olles suurema ohu allika käitlejaks, ning põhjustab oma süülise käitumisega ühe inimese surma ja kahe inimese rasked tervisekahjustused, peab arvestama sellega, et temalt võidakse välja mõista kannatanu(te) kasuks lähedaste hukkumisega seotud tsiviilhagid nii varalise kui mittevaralise kahju katteks. Kohus leiab, et sellistel asjaoludel mittevaralise kahju tekitamine on piisav, et lugeda kahju tekkinuks erandlikel asjaoludel. Järelduse hukkunu lähedaste iseäranis traumaatiliste üleelamiste kohta saab teha ainuüksi XX surma saabumise ebatavaliselt rängast viisist. Surma saabumise asjaolud konkreetsel juhul selle piiri, mille puhul saab väita, et juhtunu mõju hukkunu lähedastele on tavapärasest raskem. Elu kaotamine nii traagilisel viisil, nagu ilmneb tuvastatud faktikogumist, ei ole tavapärane. Muuhulgas kannatanu ütlustest, mille kohaselt on tal tänaseni meeles ema surmast teavitanud naisterahva juustel olnud lumehelbed, nähtub kohtu hinnangul kogumis kohtuistungil tajutuga juhtunu laastav mõju kannatanule. Ei ole alust kahelda, et kannatanut jääb vaevama teadmine ema hukkumisest tavatult kohutaval viisil ja süütunne, et ema tuli kannatanule külla ning õnnetus leidis aset kannatanu juhitud sõidukiga. Kohus leiab, et see äärmiselt häiriv teadmine lisandub kannatanute leinakogemusele ja võimaldab praeguses asjas jaatada VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude olemasolu. Samuti tuleb silmas pidada, et I. Kozlov rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatusest ja sai ise õnnetusest raskeid tervisekahjustusi. Samas märgib kohus, et I. Kozlovi käitumises puuduvad nii raskendavad kui ka kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Kohtuistungil avaldatu põhjal tekkis kohtul siseveendumus, et isik ei ole enda poolt toimepandud teost ja selle tagajärgede ränkusest tõeliselt aru saanud. Enese distantseerimine võib olla tingitud küll vaimsest kaitsereaktsioonist – kui ei mäleta ja puudub valmisolek kogetut omaks võtta – ei muuda see siiski kannatanule avalduvat asjaolu, et Igor Kozlovile ei ole liiklusõnnetus füüsiliste tagajärgede kõrval muud mõju avaldanud. 10 Riigikohtu 27.10.2010 otsus nr 3-1-1-57-10 (1-09-5386). Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2010 otsus nr 1-10-350, p
31. 12 Riigikohtu otsus nr 3-2-1-19-08, p
32. 11 28 1-24-707 5.
33. Kuigi kohus möönab, et eelpool analüüsitud hüvitised on märgatavalt väiksemad sellest, mida hageja käesoleva hagiavalduse raames on välja toonud, siis XX avaldus põhineb hukkunu ehk ema surma ja kannatanu ehk abikaasa kannatuste pealtnägemisele ehk mittevaraline kahju on seotud kahe XX-ile väga lähedase inimesega, olukorras, kui ta ise viibis liikumatult sõidukis. Kui võtta aluseks see, et XX-il oli ruumiline lähedus abikaasaga kahju tekkimise hetkel, ta nägi kannatanu vigastusi ning oli ka terve perioodi jooksul, millal kannatanu vigastustest taastus, kannatanu kõrval, siis saab siinkohal juba tuua esile mitmeid sarnasusi Harju Maakohtu kohtuotsusega 1-18-
34. Seetõttu ning eelnevaid asjaolusid arvesse võttes on igati mõistlik pidada juba ainult nende üleelamiste puhul õigustatuks määrata mittevaralise kahju hüvitis 15 000 eurot, millega nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus, jättes Harju Maakohtu otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata. Käesolevas asjas nägi kannatanu XX pealt oma abikaasa XX kannatusi ja läbielamisi, arvestades seda, et tal oli ka ruumiline lähedus kannatanuga kahju tekkimise ajal. Samuti oli XX-il ruumiline lähedus hukkunuga kahju tekkimise ajal, ta nägi hukkunut kohe pärast õnnetust, hukkunu elustamiskatseid, XX süüdistab ennast ema surmas ning tal oli väga lähedane suhe oma emaga enne tema hukkumist. Kohus leiab, et ainuõige ja mõistlik oleks käesoleval juhul määrata mittevaralise kahju hüvitiseks rohkem kui 15 000 eurot. Arvestades, et tegemist on
35. aastaga (õnnetus leidis aset 26.11.2022), s.t eelmainitud kohtuotsusest on möödas 6 aastat, siis tarbijahinnaindeks
36. aasta
37. kvartalist
38. aasta
39. kvartalini on tõusnud 42,1% ja
40. aasta
41. kvartalini 32,4%13, seega oleks käesoleval juhul kohtuotsuse tegemise aja seisuga mõistetav hüvitis 21 315 eurot. Käesoleval juhul tuleb arvestada ka seda, et on kaks, mitte üks mittevaralise kahju hüvitamise alust – kannatanu ema surm ja kannatanu abikaasa kannatused – ning need leidsid aset samal ajal. XX kaotas ühes õnnetuses oma ema, nägi pealt tema elustamist ja oli tema hukkumise hetkel ruumilises läheduses ning samuti samal ajal elas XX üle elama ka need kannatused, nähes oma abikaasat eluohtlikus olukorras ja olles tema kõrval terve taastumisperioodi ajal ning nähes oma abikaasa kannatusi ja läbielamisi seoses surmaga lõppenud liiklusõnnetusega, saab jaatada, et nende sündmuste samal ajal toimumine ja pealtnägemine suurendas suurel määral kannatanu XX kannatusi ja üleelamisi. Kohtu hinnangul on läbielatu raskust silmas pidades mõistlik määrata kannatanu XX poolt mittevaralise kahju hüvitiseks seoses ema surma ja abikaasa kannatuste pealtnägemisega 20 000 eurot. Kohus, analüüsides kaitsja ja tsiviilkostja põhjendusi esitatud hagiavalduse ja ülejäänud tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise osas, leiab, et need põhjendused on kannatanu läbielamisi ja kannatusi pisendavad. Tsiviilkostja poolt väljatoodud asjaolud, kui ränk oli saabunud surm, kui lähedased olid suhted kannatanu ja hukkunu vahel, kui tihti nägid kannatanu ja hukkunu teineteist, kas hukkunu oli sõlminud elukindlustuslepingu ja koostanud testamendi või mitte ning kui raskelt on kannatanu ema surma ja abikaasa kannatusi läbi elanud, milline trauma on tekkinud kannatanule ja kuidas ta eluga edasi toimib, ei ole faktiliselt hinnatavad ja veel vähem saab seda hinnata kõrvaline
42. isik – seda teab ja saab tunda ainult kannatanu, kes traumat ja kannatusi ise läbi elas. Surm on tõepoolest elu osa, kuid surma saabumine viisil, nagu käesolevas süüdistuses on ette heidetud, ei ole loomulik „elulise riski realiseerumine“. Selline praktika, et liikluses osaledes ja suurema ohu allikat käsitledes peaks surma saabumine olema n-ö ettenähtav ja arvestatav, ei ole kindlasti heade kommetega kooskõlas ja on taunitav. Kohus nõustub kaitsjaga, et USA kohtupraktikat ega seadusandlust tõepoolest aluseks võtta ei saa, kuid ei nõustu kaitsja väitega, nagu ei oleks 13 Eesti Statistika. Tarbijahinnaindeks. – https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/ tarbijahinnaindeks. 29 1-24-707 kannatanu ema surma saabumise puhul olnud tegemist „äärmiselt raske ja piinarikka surma saabumisega“. Samuti ei nõustu kohus sellega, et asjaolud – samas ohutsoonis viibimine mõlema lähedasega ja süütunne ema ees, kes oli talle külla tulnud – ei ole käsitletavad eraldiseisvate erandlike asjaoludega ning need oleks justkui hõlmatud ema elustamise ja abikaasa kannatuste nägemisega (õnnetuspaigal, haiglas, kodus). Kohtud on mitmel korral viidanud ohutsoonis viibimisele kui eraldiseisvale asjaolule. Samuti ei saa süütunde asjaolu hõlmata eelnevaga, kuivõrd süütunne ema surma puhul ei pruugi psühholoogiliselt tekkida koheselt õnnetuspaigas, vaid pärast seda. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et kahju XX-ile on tekitatud Igor Kozlovi poolt süülise käitumise tulemusena, kannatanul on seoses süüdistatava süülise käitumise tagajärgede näol tekkinud hingelised üleelamised, vaimse ja füüsilise tervise probleemid, regulaarne vajadus psühholoogilisele ja psühhiaatrilisele abile ja ravile, toetusele ning kannatanu nägi pealt oma väga lähedase pereliikme – ema – surma ja oma abikaasa läbielamisi ning tegemist ei olnud loomuliku surmaga. Lisaks sellele arvestab maakohus veel kahju tekitamise asjaolusid, kahju iseloomu, süüdistatava süü astet ja süüdistatava varalist olukorda. Samuti peab maakohus silmas, et mittevaraline hüvitis ei saa olla rikastumise allikas. Teiselt poolt on mittevaralise kahju hüvitise määramise puhul tegemist riigi poolt kannatanule pakutud tsiviilõigusliku kaitsega ja kohtu arvates peab see kaitse olema tõhus, tõsiseltvõetav, mitte et tegemist oleks sümboolse hüvitisega. Süüdistatava majanduslik seisund on stabiilne, ankeedi kohaselt töötab Igor Kozlov SEB Pangas, arvesse võttes ka asjaolu, et nõue on solidaarselt ka kindlustusandja vastu, ei ole kohtule esitatud andmete pinnalt alust arvata, et nõude rahuldamine oleks süüdimõistetu suhtes ülemäära koormav. Maakohtule on jäetud diskretsiooniõigus hinnata mittevaralise kahju ulatust. Kohus leiab, et summa, mis õige ja õiglane, arvestades süüdistatava süü suurust ja varalist seisundit, kannatanute poolt läbielatud psühholoogilise trauma ulatust, pöördumatust ning ajalist, sh tulevikku ulatuvat kestust, ning liikluskindlustusega kokkulepitud varalise kahju ja osalise mittevaralise kahju hüvitamist, on 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot. Nimetatud summa ei ole juhtunu asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ega vaadeldav kannatanupoolse alusetu rikastumissoovi väljendusena. 5.
43. Viivise osas viitab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-le 367, mille kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg 2 näeb ette: „Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 82 1 lõikes 1 sätestatud ajast.“ Riigikohus on toonud välja, et väär on selline seisukoht, et kannatanu mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt saab VÕS § 113 lg 1 järgset viivist arvestada alles kohtuotsuse jõustumise 30 1-24-707 hetkest.14 Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus süüdistatav ja tsiviilkostja saavad mittevaralise kahju nõudest teada alles pärast tsiviilhagi esitamist, saab viivisearvestuse algusajaks lugeda hagi esitamise aja (RKKK 07.10.2022, 1-21-3082/28, p 32, vt ka RKTK 13.11.2017, 2-14-62732/124, p 23). XX lepinguline esindaja Indrek Sirk on taotlenud viivise väljamõistmist hagi menetlusse võtmisest, s.o hiljem, kui hagi esitati, s.t tegemist on ajaga, mil oli hagi teada ka süüdistatavale ja tsiviilkostjale. Seega saab viivise arvutamise algusaega pidada alates 06.05.
44. Tuleb tähelepanu pöörata ka VÕS § 113 lg-le 4, mille kohaselt võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Asjaolu, et tsiviilkostja (ega ka süüdistatav) ei saanud täita hüvitise maksmise kohustust, kuna arvelduskonto number on puudu hagiavaldusest, ei oma käesoleval juhul tähtsust – kohustuse täitmisel tuleb arvelduskonto numbrit küsida kohustatud isikul ise. Seega tuleb viivist arvata viivisenõue alates hagi menetlusse võtmise hetkest, so alates 06.05.2024 ning kohus mõistab viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestades Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat viimast intressimäära alates
45. juulist 2024 ehk 4,25%, s.o summas 1275 eurot, ning edasi protsendina, s.o 8% aastas, põhinõudest. VI Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks ekspertiisikulud, teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, asjatundja kulu ja kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Ekspertiiside, surnu ekspertiis ja isiku ekspertiisiaktid ning liiklustehnilise ekspertiisi, osas märgib kohus, et need olid läbi viidud tõendamisvajadusest tingitult. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri
46. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas asjas läbiviidud ekspertiisid on kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulud jätta süüdistatava kanda täies mahus, kogusummas 875 eurot. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel Igor Kozlovi välja mõista menetluskuludena riigituludesse § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha summas 1230 eurot ja § 175 lg 1 p 3 alusel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud summas 875 eurot; asjatundjale KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel makstud tasu summas 200 eurot, kokku 2305 eurot. Tunnistajale XX tekkinud kulud summas 159,67 eurot jätab kohus riigi kanda. Igor Kozlovi poolt valitud kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilvele makstud tasu summas 16 14 Riigikohtu 22.04.2024 otsus 1-22-5835, p
47. 31 1-24-707 834,53 eurot jätab kohus Igor Kozlovi kanda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude vähendamise. Seega tuleb kõik menetluskulud, peale tunnistaja XX tekkinud kulusid, süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Kannatanud lepingulisele esindajale makstud 9166,78 euro hüvitamist. Kohtu hinnangul on see summa KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlik. Kohtuistungi protokollist ja kohtule esitatud menetluskulu spetsifikatsioonidest järelduvalt on esindaja tasu tervikuna seotud tsiviilhagi menetlemisega, kulud on olnud vajalikud ning mõistlikud. Tsiviilhagi rahuldamine tingib nimetatud kulude väljamõistmise solidaarselt Igor Kozlovilt ning tsiviilkostja Inges Kindlustus AS-ilt. Kannatanutele tekkinud menetluskulude osas kuulub väljamõistmisele Igor Kozlovilt ja tsiviilkostja Inges Kindlustus AS-ilt kannatanute XX ja XX kasuks menetluskulude nõudelt summas 9166,78 eurot seadusest tulenev viivis, VÕS § 113 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kannatanute kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitised kanda XX arveldusarvele. Puutuvalt kannatanu valitud esindajale makstavatesse kuludesse leiab kohus, et kuivõrd tegemist ei ole riigi tuludesse makstavate menetluskuludega, ei saa kohus kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätestatud võimalusi, s.o jätta osa neist riigi kanda või määrata nende tasumist ositi, kuivõrd riik ei ole neid kulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt Kohtunik Pärnu Maakohtu 03.09.2024 kohtuotsus jõustus osaliselt, Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2024 tühistatud Pärnu Maakohtu
48. septembri 2024 otsus osaliselt. 32