KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2026, Tartu Kriminaalasja number 1-24-2128 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mario Truu, Erkki Hirsnik Krim

) § 2 lg 1, lg 2 p-de 1 ja 2 ning KarS § 288 lg 1 mõttes. P.H. at süüdistatakse KarS § 300 1 lg 2 järgi Tartu Linnavalitsuse liikme ja abilinnapeana, s.o ametiisikuna, toimingupiirangu eriti suures ulatuses rikkumises. Toimingupiirangu rikkumine seisnes ajavahemikus

1. aprillist 2022 kuni
2. jaanuarini 2023 Tartu toimingute ja otsuste tegemises, sisulises suunamises ja vastuvõtmise protsessis osalemises, milline tegevus olid talle keelatud tema majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tõttu P.P. laga, kelle seisund ja tegevus väljaspool P.H. a ametiseisundit mõjutasid teda oluliselt ja vahetult tegutsema P.P. la huvides.
3. KOKS § 10 lg 1 kohaselt linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea või nende poolt volitatud esindajad. KOKS § 4 p-de 1 ja 2 järgi on omavalitsusorganiteks volikogu ja valitsus. Tartu linna põhimääruse § 17 lg 1 ja § 18 lg 3 sätestab, et linnavalitsus koosneb linnapeast ja volikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmetest. Tartu Linnavolikogu
4. novembri 2021 otsusega nr 4 kinnitati Tartu Linnavalitsus, mille punktis 1.3 kinnitati linnavalitsuse liikmeks, s.o abilinnapeaks, P.H. . KOKS § 49 lg 4 1 järgi pidi P.H. abilinnapea ja linnavalitsuse liikmena koordineerima linnapea antud volituste piires linnavalitsuse tegevusvaldkondi ja korraldama struktuuriüksuse valitsemisalasse kuuluvate küsimuste lahendamist. P.H. a tööülesanded Tartu Linnavalitsuse abilinnapeana ühtisid KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannetega ning temale laienesid Tartu linna põhimäärusest ja linnavara eeskirjast tulenevad tööülesanded ja -kohustused. Tulenevalt tema tööülesannetest ja pädevusest oli P.H. al linnavalitsuse liikmena õigus osaleda otsuste tegemises või nende sisulises suunamises ning osaleda toimingute tegemises või nende sisulises suunamises, mis puudutasid Tartu Linnavalitsuse tööd.

§ 11lg 1 ja § 7 lg 1 p 4 regulatsioon 6 27.

Süüdistuse kohaselt ei võinud P.H. osaleda ajavahemikus

1. aprillist 2022 kuni
2. jaanuarini 2023 Tartu Linnavalitsuses toimunud Tartus J. Kuperjanovi tn 9 asuva kinnistu omandamisega seotud toimingute ja otsuste tegemisel, nende sisulises suunamises ja vastuvõtmise protsessis, kuivõrd ta oli P.P. laga seotud isikuks

§ 7lg 1 p 4 mõttes.

Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud otsustusprotsessides osalemisega rikkus P.H. süüdistuse kohaselt kõiki

§ 11lg 1 p-des 1–3 sätestatud alternatiive.

28. P.H. a kaitsjad on tõstatanud

§ 7

lg 1 p 4 sätte põhiseaduspäruse küsimuse, leides, et see säte ei ole kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-s 7 ja PS § 13 lg-s 2 ning § 23 lg-s 1 sätestatud karistusseaduse määratletuspõhimõttega. Kaitsjad leiavad, et

§ 7

lg 1 p-s 4 sätestatud õigusmõiste „oluline ja vahetu mõju“ on kehtivat õigust arvestades ebaselge, tõendamatu ja tugineb tunnetuslikule diskretsiooniotsusele. Maakohus analüüsis sätte põhiseaduspärasust ning leidis, et nimetatud küsimust on analüüsinud nii Tartu Ringkonnakohus 28. septembri 2021 otsuses asjas nr 1-19-6293 kui ka Tallinna Ringkonnakohus 31. mail 2024 otsuses asjas nr 1-21-4033. Tulemuseks on, et ehkki

§ 7

lg 1 p 4 abstraktsuse aste on puutuvalt olulisse ja vahetusse mõjutamisse kõrge, ei ületa ta siiski veel läve, mis oleks põhiseaduslikult lubamatu. Tagamaks kooskõla karistusõiguse viimase abinõu ja määratletuspõhimõttega, tuleb

§ 7lg 1 p 4 tõlgendada väga kitsalt.

Seotud isik võib seega rangelt piiritletud juhtudel olla keegi, kes omab ametiisiku üle olulist ja vahetut sotsiaalset või majanduslikku mõju. Määratletuspõhimõte nõuab, et see lävend oleks väga kõrge ja märkimisväärne. Hoolimata normi sõnastuse abstraktsusest võimaldab see mõista, milliste isikute puhul on tegemist seotud isikutega. Seotud isikute tuvastamisel on kriteeriumiks vahetu ja otsene mõju isikute vahel, mida tuleb iga konkreetse juhtumi puhul hinnata nii ametnikul, kes teeb otsuse või toimingu, kui ka kohtul, hinnates ametniku käitumise õiguspärasust. Maakohtu seisukoht süüdistuse osas 29. Süüdistuse kohaselt rikkus P.H. ajavahemikul 11. aprill 2022 kuni 9. jaanuar 2023 Kuperjanovi 9 asuva kinnistu omandamisega seotud toimingute ja otsuste tegemise, nende sisulise suunamise ja otsuste vastuvõtmise protsessis osalemise keeldu. Kaitsjate seisukoha kohaselt ei ole kinnistute vahetustehingu mittetegemise arutelude näol linnavalitsuses tegemist otsuse või toimingu tegemisega

§ 2lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses.

Tartu linna otsustus oli eraõiguslikust tehingust loobumine, mis ei kuulu

järgi toimingupiirangu kohaldamisalasse ning lisaks ei andnud linnavalitsus välja ühtegi haldusakti Kuperjanovi 9 kinnistu vahetustehingust loobumise kohta. Ei eksisteeri otsust, mille otsustamisest oleks P.H. pidanud ennast taandama. 30. Kuigi süüdistuses on P.H. ale heidetud ette Kuperjanovi 9 omandamisega seoses nii toimingute kui otsuste tegemist, ei erista süüdistus, milline P.H. a tegevus on otsuse ja milline toimingu tegemine või nende suunamine. Üks ja sama tegevus ei saa olla üheaegselt otsuse ja toimingu tegemine. Süüdistuskõnes on prokurör läbivalt P.H. ale ette heitnud üksnes otsuse tegemise ja selle sisulise suunamise keelu rikkumist. 31.

§ 2

lg 2 p 1 määratleb otsust väga laialt.

§ 2

lg 2 p 1 mõttes võib otsuseks olla ükskõik milline otsustus, mis tekitab, muudab või lõpetab, teisele isikule, üldakti puhul igaühele, aga ka asutusele endale, õigusi või kohustusi. Seejuures ei sätesta

otsusele mingeid vorminõudeid; samuti ei ole nõutav, et otsus vastaks haldusakti nõuetele haldusmenetluse seaduse tähenduses. Küll on haldusakt üks võimalikke otsuse liike. Nii on otsuse mõistega hõlmatud ka tehingu tegemine avalikku ülesannet täitva asutuse nimel, sest sellega tekitatakse asutusele õigusi või kohustusi, muudetakse või lõpetatakse neid. Ka asutusesisene käsk mingi ülesande täitmiseks, samuti asutusesisene üldisema iseloomuga korraldus on otsus. 7

1. Tunnistajad J.M. , U.K. , K.K. ja süüdistatav P.H. on oma ütlustes selgitanud linnavalitsuse ja linnavolikogu töökorraldust ja otsustusprotsesse. Linnavalitsuse töövorm on istung ja need toimuvad iganädalaselt. Istungit protokollitakse ja istungil vastu võetud otsused vormistatakse kirjalikult või kantakse protokolli. Jooksvalt toimub ka mitmeid mitteametlikke ja vähem formaalseid koosolekuid (nt kabinetiistung, valdkondlikud töökoosolekud). Enne ametlikku linnavalitsuse istungit toimub kabinetiistung, mis on põhiistungit ette valmistav linnavalitsuse liikmete, linnasekretäri, õigusteenistuse juhataja, siseauditi osakonna juhtaja ja avalike suhete osakonna juhataja vaheline arutelukoosolek. Selle kohta protokolli ei vormistata.
2. jaanuari 2023 koosoleku näol oli tegemist Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud arutelukoosolekuga, mida ei protokollitud.
3. Tartu linnavara eeskirja § 51 lg 2 kohaselt on seaduses või linnavara eeskirjas sätestatud juhul linnavara omandamiseks, vahetamiseks ja kohustuste võtmiseks vaja linnavolikogu luba. Eeskirja § 6 kohaselt otsustab kinnisasja omandamise ja vahetamise linnavalitsus korraldusega. Tartu linnavara eeskirja § 20 lg 1 kohaselt (
4. jaanuari 2023 kehtinud redaktsioonis) on linnavara võõrandamiseks vaja linnavolikogu luba, kui enampakkumisel võõrandatava linnavara alghind on suurem kui 64 000 eurot või enampakkumiseta võõrandatava linnavara hind on suurem kui 32 000 eurot või linnavara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning võõrandatava linnavara turuhind on suurem kui 6400 eurot. Linnavolikogu võib luba andes määrata linnavara võõrandamise olulised tingimused. Linnavolikogu annab käesolevas lõikes nimetatud loa otsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 254 lg 2 sätestab, et vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Kuna Kuperjanovi 9 omandamiseks vajaminevate vahetatavate kinnistute väärtused olid 1 600 000 eurot, siis oleks tulnud vahetustehinguks luba anda Tartu linnavolikogul. Selleks, et volikogus oleks vahetustehinguks loa andmine üldse päevakorda tulnud, oleks pidanud linnavalitsus esmalt otsustama, kas linn Kuperjanovi 9 kinnistu omandab ja suunama vastava küsimuse loa saamiseks volikogule.
5. Koosolekud Kuperjanovi 9 ruumivajaduse ja -lahenduse, ruumide kasutajate, maksumuse ja kinnistu vahetamise otsustamiseks Kalda tee kruntide vastu toimusid vähemalt
6. oktoobril 2022,
7. detsembril 2022 ja
8. jaanuaril
9. Kõikidel nendel koosolekutel osales ka abilinnapea P.H. . Vaidlust ei ole selles, et
10. jaanuaril 2023 arutelukoosolekul otsustas Tartu Linnavalitsus konsensuslikult, et linn loobub Kalda tee 5 ja Kalda tee 11, Tartu vahetamisest RKAS-ile kuuluva Kuperjanovi 9, Tartu vastu. Sellel koosolekul osales ka P.H. . Kuigi selle otsustuse kohta ei ole vormistatud kirjalikku otsust (haldusakti) ega ka protokolli, on sellise otsuse vastuvõtmine tõendatud U.K. i, L.K. , G.K. , P.H. a ütlustega, aga ka pärast
11. jaanuari 2023 linnavalitsuse ja RKAS ametnike vahel toimunud kirjavahetusega ja avalikkusele antud infoga.
12. jaanuari 2023 otsus, millega loobuti Kalda tee 5 ja Kalda tee 11 kinnistute vahetamisest Kuperjanovi 9 kinnistu vastu, oli suunatud Tartu linna õiguse – omandada riigilt kinnistu Kuperjanovi 9 otsustuskorras – lõpetamisele, mistõttu on tegemist otsusega

§ 2lg 2 p 1 mõttes.

1. Lisaks keelatud otsuse tegemisele süüdistatakse P.H. at ka otsuse sisulises suunamises, mis süüdistuse kohaselt seisnes Kuperjanovi 9 omandamise aruteludega seotud koosolekutel osalemises ja koosolekutel enda seisukohtade avaldamises kinnistu omandamise otstarbekuse ja vajaduse kohta. Samuti edastas P.H. seisukohti kinnisasja omandamisest loobumise kasuks otsustamise kohta ka omavahelises suhtluses teiste linnavalitsuse liikmete ja linnaametnikega.
2. Süüdistuskõnes on prokurör pidanud otsuse sisuliseks suunamiseks kinnistu Kuperjanovi 9 renoveerimise maksumuse hinna määramist kõrgemana tegelikust hinnast ja kultuurivaldkonna abilinnapea L.K. mõjutamist kinnistu omandamisest loobuma. Kohus leidis, arvestades tunnistaja I.H. i ütlusi, et renoveerimishinna ruutmeeter oleks pidanud olema 8 kõrgem, ei olnud P.H. a tahtlik tegevus näidata Kuperjanovi 9 renoveerimishinda kõrgemana, vaid sooviga anda renoveerimismaksumusele konservatiivne hinnang. Seda põhjusel, et hoone omandamise korral ei oleks tulevikus negatiivseid üllatusi objekti kallinemise tõttu. Tunnistaja K.J. i ütluste kohaselt oli linnal küll varem (
3. aastast) huvi Kuperjanovi 9 objekti omandamise vastu, kuid alates
4. aasta suvest hakati alles kaardistama selle hoone tegelikku vajadust, kasutajaid, ruumilahendust ja maksumust. Sisulise vajaduse analüüsimisega tegeles kultuuriosakond L.K. juhtimisel ning objekti maksumuse ja rahaliste võimaluste analüüsimisega rahandusosakond P.H. a juhtimisel. Prokuröri hinnangul just P.H. a veenmistegevuse tõttu langetas ta otsuse Kuperjanovi 9-st loobumise kasuks.
5. Otsustamaks, kas isik osales otsuse sisulises suunamises, tuleb juhtumi asjaolusid silmas pidades hinnata, kui kaalukas oli tema roll otsuse tegemise protsessis, ja seda sisuliselt, mitte vormiliselt. Selle isiku mõju, kes nõustab eriteadmistele tugineva otsuse tegijat nende teadmiste osas, on seda suurem, mida spetsiifilisemad on tema teadmised ja mida suurem on nende teadmiste osakaal otsust mõjutavate tegurite hulgas.
6. Tartu linn oli endale seadnud eesmärgiks
7. aasta jooksul otsustada, kas Kuperjanovi 9 omandatakse või mitte. K.J. oli koostanud konkreetse ajakava, milliseks ajaks peaksid olema otsustuse vastuvõtmiseks vajalikud etapid läbitud. Ka RKAS soovis Politsei- ja Piirivalveameti hooneks vajaliku maatüki omandamise ja detailplaneeringu algatamisega edasi liikuda ning oli seetõttu huvitatud, et linn vahetustehingu kohta otsuse vastu võtaks. Seega tulenes ajaline surve mitte P.H. a enda või P.P. la soovist, et linn kiiresti otsuseni jõuaks, vaid linnaametnike omavahelisest kokkulepitud ajagraafikust. P.H. a sisuline roll Kuperjanovi 9 teema käsitlemise juures oli see, et hinnata kõiki kulutusi, mis sellega objektiga kaasnevad, võimalikult realistliku hinnaga.
8. Tunnistajate ütluste kohaselt taandus lõppkokkuvõttes küsimus üksnes rahale. Tunnistajad J.M. , U.K. , U.A. , L.K. , K.J. , I.H. , kes olid seotud Kuperjanovi 9 omandamise otsustusprotsessiga, andsid ütlusi, et arutelude tulemusena jõuti järeldusele, et Kuperjanovi omandamine ei ole mõistlik otsus. Linnaeelarves ei olnud vahendeid, et seda investeeringut ellu viia ja ei olnud ka ette näha eelarveseisu paranemist. Samuti ei olnud võimalik sellele objektile kaasata välisrahastust (tunnistaja S.S. ).
9. Kuivõrd Kuperjanovi 9 otsuse tegemine ei nõudnud mingeid spetsiifilisi eriteadmisi, vaid pigem taandus üksnes linna prioriteetide seadmisele eelarvevõimalustest tulenevalt ning linna rahaline võimekus oli kõikidele otsustajatele (linnavalitsuse liikmetele) teada, siis ei olnud P.H. a roll selle otsustuse tegemisel kuigi kaalukas. Pigem oli see samaväärne teiste otsuse tegemisel osalejatega. L.K. ei ole oma ütlustes mingilgi moel mõista andnud, et P.H. aga toimunud vestlused oleks tema otsustust mõjutanud. Arutelude käigus ja asjaolude kaalumisel jõuti tulemusele, et linnal pole otstarbekas Kuperjanovi 9 kinnistut omandada ning toimus sellest loobumine. See oli linnavalitsuse kollegiaalne konsensuslik seisukoht.
10. Kaitsjad on kohtuvaidlustes leidnud, et
11. jaanuari 2023 otsustus tehti seonduvalt linna tulevaste eelarvete ettevalmistamisega, mistõttu rakendub

§ 11lg 3 p 1 välistus.

Tunnistajate M.L. i, I.H. i, K.J. i ja L.K. i ütlustest nähtub, et Kuperjanovi 9 omandamise teema oli seotud eelarvestrateegia, eelarve ja nende vastuvõtmisega. Kuigi Kuperjanovi 9 omandamise küsimus oli kaudselt seotud tulevaste aastate eelarvestrateegia ja eelarvega, on nii eelarvestrateegia kui eelarve koostamiseks ja menetlemiseks sätestatud oma kindel kord. Kohus leidis, et

§ 11

lg 3 p 1 välistus kehtib üksnes KOKS, KOKFS ja Tartu linna põhimääruses sätestatud korras eelarve ettevalmistamisele ja menetlemisele. Käesoleval juhul on tõendamata, et Kuperjanovi 9 vahetustehingu arutelud oleksid toimunud eelarvestrateegia või eelarve (eelnõu) ettevalmistamise/koostamise käigus. Kui lähtuda kaitsjate tõlgendusest, kaotaks

§ 11

lg 3 p 1 oma mõtte, kuivõrd kaudselt saaks enamusi kohaliku omavalitsuse 9 tegevusega seotud küsimusi toimingupiirangud ei kohalduks. käsitleda eelarvega seotud küsimustena, millele P.H. ja P.P. kui seotud isikud 42. Kriminaalasja üks kesksemaid küsimusi on selles, kas P.H. ja P.P. olid seotud isikuteks

§ 7lg 1 p 4 mõttes, sest sellest sõltub, kas P.H.

oleks pidanud ennast Kuperjanovi 9 kinnistuga seonduvatest aruteludest ja otsustuse vastuvõtmisest taandama. Süüdistuse kohaselt on P.H. ja P.P. seotud isikuteks, kuivõrd P.P. la seisund ja tegevus väljaspool P.H. a ametiseisundit mõjutasid teda oluliselt ja vahetult. Süüdistuse kohaselt tuleneb P.P. la oluline ja vahetu mõju eelkõige majanduslikest sidemetest, kuid ka sotsiaalsetest sidemetest ja suhetest.

1. Prokuratuur on leidnud, et P.P. lal oli P.H. a üle oluline ja vahetu majanduslik mõju läbi 1) P.H. a kohalike omavalitsuse valimiste kampaaniakulude hüvitamise, 2) P.P. la positsiooni erakonnas Isamaa; 3) P.H. a poolt AS Bigbank võlakirjade omandamise; 4) P.H. a abikaasa ja õdede laenusuhete AS-iga Bigbank. P.H. a valimiskampaaniakulude hüvitamine
2. Omavaheline seotus tuleb selles, et P.P. tasus
3. aasta kohalike omavalitsuste valimiste järgselt P.H. al tekkinud kampaaniakulud, tehes viimasele
4. jaanuaril 2022 ülekande summas 3000 eurot selgitusega „hea töö!“.
5. Mõju ametiisikule peab olema äratuntav, oluline ja vahetu ning nn tavapärast sõprussuhet

§ 7lg 1 p 4 kirjeldatud seotuse alla reeglina liigitada ei saa.

Kuivõrd oluline ja vahetu mõju võib olla ka majanduslik, peab see mõju olema märkimisväärne.

1. P.P. on tuntud kui ärimees ning erakond Isamaa suurtoetaja, mistõttu on ilmselge, et tema huvi on olnud oma erakonna võimule aitamine ning seal hoidmine, mille tagamiseks on ta muuhulgas toetanud nii P.H. at kui ka teisi Isamaa poliitikuid nende valimiskampaaniate rahastamisel. Selline tegevus liigitub tavapärase poliitika teostamise alla. Samuti on P.P. ka varem erinevate erakonnakaaslaste valimiskampaaniaid toetanud, mis nähtub nii tema meilivahetusest kui ka erinevatel kuupäevadel teostatud maksekorraldustest ja toetustest juba vähemalt aastast
2. Seda, et vastupidiselt süüdistuses väidetule ei saanud P.P. la ja P.H. a tegevuse näol olla tegemist mingisuguse konspiratsiooniga, nähtub muuhulgas sellest, et P.P. la ja P.H. a vahel sõlmiti kampaania rahastamise kokkulepe
3. aasta septembris, s.o enne kui P.H. a valimiskampaania üldse algas, ta valituks osutus või abilinnapeana ametisse astus. Seega ei saanud P.P. valimiskampaania rahastamisega nõustumisel kuidagi oodata, et P.H. talle vastuteeneid osutama hakkab.
4. Kohtu hinnangul on igati loogiline ja eluliselt usutav, et P.H. isikuna, kes soovib kohalikel valmistel edukamalt osaleda, otsib endale juba eos selleks vastavaid rahastusallikaid. Tavapäraseks käitumiseks tuleb pidada ka seda, et P.H. isikuna, kellele P.P. nõustus tasuma valimiskampaania kulud, saadab oma n-ö sponsorile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks nii valimiskampaania plaani kui ka kampaaniavideo. P.P. la tegevust erakond Isamaa poliitikute valimiskampaaniate toetamisel saab pidada mitte niivõrd üksikisikute hüvanguks tehtud kulutusteks, vaid erakond Isamaa hüvanguks tehtud kulutusteks. Erakonnale edu saavutamiseks toetas ta lisaks erakonnale ka selle liikmeid. Tegemist oli tema tavapärase käitumisega
5. Kuigi saab möönda, et P.P. la mõju oli P.H. a valimiskampaania rahastamisel vahetu, puudub sellel siiski olulisuse komponent. Kohtupraktikas on sedastatud, et mõju ei ole märkimisväärne, kui selle väärtus on ametiisiku sissetulekut ja varalist seisu arvestades 10 vähene. P.H. on isikuks, kes on loonud endale arvestatavad elutingimused. Nimelt kuulub P.H. e ja tema abikaasale Tartu linnas N. Lunini tänaval üksikelamu, mille turuväärtuseks on Kaanon Kinnisvara
6. novembril 2022 hinnanud 424 000 eurot. Nii P.H. kui ka tema abikaasa on olnud juba mitmeid aastaid enne
7. aasta kohalike omavalitsuste valimisi hõivatud tööga ning saanud stabiilseid sissetulekuid. Ka P.H. ise on kohtuistungil selgitanud, et tema valimistel osalemine ja valituks saamine ei olnud tema jaoks materiaalselt oluline või tähelepanuväärne, kuna tal on olemas ka muu tegevus. P.H. a keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt oli
8. aastal tema igakuiseks sissetulekuks 1587 eurot. Samuti näitab tema arvelduskonto väljavõte, et ta on
9. aastal saanud igakuiselt Xxx OÜlt (kus töötas tegevdirektorina) töötasu summas 592,89 eurot ning sekka ka erinevates summades autoritasusid, mis ainuüksi
10. aastal olid kokku 6000 eurot. 3000 euro suurust valimiskampaania kulude hüvitamist ei saa pidada üle jõu käivaks ka P.H. ale endale. Maakohus leidis, et on meelevaldne arvata, 3000 eurot tekitas P.H. as tänuvõlglase tunnet. Elatustaset tuleb vaadata hoopis erinevate andmete kogumis. P.H. kinnitas kohtuistungil, et tasus need kulutused erakonnale juba
11. aasta novembris ise ära. P.H. sai täpsed valimiskampaania kulud teada
12. oktoobril 2021, mille edastas e-kirjaga P.P. lale. P.P. küsis temalt
13. novembril 2021, s.o kolm päeva hiljem, arvelduskonto numbrit, kuid P.H. avastas enda sõnul alles
14. aasta jaanuari lõpus, et polnud arvelduskonto numbrit P.P. lale üldse edastanudki. Seetõttu kandis P.P. talle 3000 euro suuruse toetuse alles
15. jaanuaril 2022, mitte vahetult pärast valimisi. On üsna tõenäoline, et kui see 3000 eurot oleks olnud P.H. a jaoks niivõrd märkimisväärne summa, ei oleks ta seda nii muuseas lausa mitmeks kuuks ära unustanud.
16. P.H. on kohtuistungil andnud ütlusi, milles selgitab, et ta ei tundnud, et oleks P.P. la poolt valimiskulude hüvitamise tõttu kuidagi millekski olnud kohustatud. Ta selgitas, et ei pidanud P.P. la poolt talle valimiskampaania kulude hüvitamist kunagi mingisuguseks isiklikuks teeneks, vaid tegemist oli nende ühise panusega selleks, et erakond saaks parema tulemuse ja et tema saaks nende ideede kaitsmiseks parema platvormi, mille suhtes nad P.P. laga sarnaselt mõtlesid. See, et P.H. P.P. a lihtsas e-kirjas ühe sõnaga tänas, liigitub kohtu hinnangul pigem elementaarse viisakuse, mitte taolise erilise tänulikkuse alla, mis annaks mõista, et tulevikus on P.H. valmis P.P. la huvides tegutsema. P.H. a ütlusi ei muuda vastuoluliseks ka see, et P.H. arvas, et P.P. hüvitab kulud erakonnale annetusena. P.P. la positsioon erakonnas Isamaa
17. Maakohus leidis, et P.P. la mõju erakonnas tuleb pidada küll märkimisväärseks ja on üsna selge, et tema arvamusega arvestatakse, kuid kogutud tõendid näitavad üheselt, et tegelikkuses ei saa tema mõjule omistada nii suurt kaalu, nagu seda on teinud prokuratuur.
18. P.P. la arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et ta on teinud ajavahemikul
19. september 2021 –
20. märts 2023 erakonnale Isamaa annetusi seitsmel korral kokku 700 000 eurot. Samuti ei ole vaidlust selles, et P.P. la poolt erakonna rahastamine on üldteada asjaolu nii erakonna liikmetele kui ka laiemale avalikkusele.
21. Äriregistri kohaselt kuulub P.P. Isamaa Erakonda alates
22. aastast. Tegemist on aktiivse lihtliikmega. Ka P.H. ei ole P.P. la väidetavale mõjule mingit erilist kaalu andnud. Tema arvates on P.P. la suhtlus selline nagu lihtliikmel ikka, kes suhtleb iga teise erakonnaliikmega. P.P. la märkimisväärse mõju puudumist ilmestab ka erakond Isamaa Tartu piirkonna esimehe K.K. a kohtuistungil väljaöeldu: „kui P.P. tuleks rumala mõttega, siis olenemata sellest, kas ta rahastab erakonda või mitte, see idee valimisprogrammi ei jõuaks.“
23. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P.P. oli isikuks, keda hoiti jooksvalt kõige toimuvaga kursis ning kellelt küsiti erinevates küsimustes arvamust ja nõu. Samuti on paljudes vestlustes selgelt äratuntav P.P. la enda uudishimu konkreetsete teemade suhtes. 11 Eeltoodud suhtlused nähtuvad arvukatest P.P. la kõnede ja e-kirjade kohta koostatud jälitustoimingu ja asitõendi vaatlusprotokollidest. Teda hoiab peamiselt erakonnas ja Tartu linnas toimuvaga kursis K.K. , aga teatud teemadel ka P.H. . Näiteks ütles P.H. , et arutles P.P. laga erinevatel südamelähedastel teemadel eelkõige seetõttu, et viimasel oli erinevatel teemadel erinev pädevus ning ta oli võimeline alati nendel arutlema. K.K. kinnitas, et on arutlenud P.P. laga peamiselt erakonna siseküsimusi, aga on ka periooditi enda igapäevatööga seonduvaid asju ning teeb seda peamiselt seetõttu, et poliitiliselt esindavad nad erakonnas sarnaseid vaateid. Kuigi P.P. lal oli erakonnas märkimisväärne mõju, ei ole siiski tõendatud, et P.H. oleks just tema tegevuse või soovi tõttu saanud abilinnapeaks. K.K. selgitas, et koalitsiooniläbirääkimiste lõpus toimus positsioonide jaotus ning kui selgus, et T.L. ei soovi abilinnapeaks minna, ei olnud valikute ring lai ja arvestades, et P.H. on tegev rahanduse valdkonnaga, oli see tema (K.K. a) ettepanek. P.H. ast sai abilinnapea sisuliselt seetõttu, et kedagi teist ei olnud sellele kohale panna, mitte et P.P. oleks teda sellele ametikohale kuidagimoodi survestanud, pressinud või soovinud.
24. Lisaks ei ole tuvastatud, et P.H. oleks P.P. la soovidega mittearvestamisel kuidagi oma koha pärast kartnud. Süüdistatav selgitas istungil, et tema jaoks ei olnud abilinnapea koht oluline, sest tal oli olemas ka muu tegevusala. Tema abilinnapea kohaga nõustumise tingis pigem tema ühiskonna või kodanikuvastutuse küsimus, et kui temast sõltub mõni asi, mis võiks paremaks minna, siis oleks olnud vastutustundetu seda võimalust mitte kasutada. P.P. oli P.H. a jaoks kunagine koolivend, kellega ta asus uuesti suhtlema alles erakonnas ja peamiselt päevakajalistel teemadel. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et pelgalt erakonna rahastamine või siseasjadega kursis olemine ei tähendanud, et igasugune P.P. la idee või mõte oleks erakonna kõrgemal tasandil koheselt ära otsustatud või ellu kutsutud. Vastupidi – näiteks nähtub tunnistaja P.J. e ütlustest hoopis teatav pettumus selles, et P.P. laga kontakteerumisest talle oluliste huvide seisukohalt ega Isamaaga koostöö osas mingisugust abi ei olnud. P.J. gi on koguni öelnud, et „võib-olla see hinnang, et kui palju mina lootsin, et tema saab aidata ja palju ajakirjandus on aru andnud, et P.P. saab otsustada asju Isamaas, ei ole vist ikkagi päris õige olnud jah.“
25. Kohtupraktikas on leitud, et teoreetiline (potentsiaalne) mõju ei ole piisav, vaid on tarvis mingeid konkreetseid viiteid sellele, et isik hakkab (või vähemasti võib hakata) oma mõju ametiisiku suhtes ellu viima (Tallinna Ringkonnakohtu
26. oktoobri 2022 otsus asjas nr 1-218992, p 11.12). Käesolevalt midagi sellist tõendatud ei ole – pole vähimaidki viiteid, et P.P. oleks oma väidetavat mõju P.H. a suhtes ellu viinud või andnud mingil moel mõista, et kavatseb seda teha. Süüdistus on tuginenud üksnes P.P. la võimalikule teoreetilisele mõjule. P.H. a lähedaste laenud Bigbank AS-st Bigbank AS-st P.H. a õele K.H.A. le laenupakkumise küsimine
28. aasta sügisel soovis P.H. a õde K.H.A. soetada endale korterit Keenias, milleks soovis laenu võtta, pidades selleks läbirääkimisi ka Bigbank AS-ga. P.P. on AS Bigbank 50% aktsiate omanik ning nõukogu esimees. Laenu saamiseks võttis P.H. esmalt ühendust P.P. ga, et teada saada, kas Bigbank AS üldse annab kodulaenu välismaale korteri ostmiseks. P.H. vahendas P.P. lalt saadud info õele ning edastas ka lingi, kust sai laenutaotluse esitada. Kuivõrd õel tekkis laenutaotluse sisestamisel probleeme (ostetava kinnisvara aadressi märkimisel) ja laenuhalduriga suhtlemisel (laenuhaldur ei aktsepteerinud tagatisena teisele isikule kuuluvat kinnisvara), siis aitas P.H. AS Bigbank juhatuse liikme I.P. abil neid tõrkeid kõrvaldada.
29. Prokurör on kohtuvaidlustes rõhutanud, et K.H.A. laenutaotluse menetlemine oli täiesti ebaharilik, kuivõrd sellesse sekkus ka Bigbank AS kõrgeim juhtkond. Seetõttu oli võimalik K.H.A. le pakkuda eritingimusi ja -kohtlemist ning saada laenu olukorras, kus panga 12 reeglistik laenuandmist ei võimaldanud. Kohus sellise järeldusega ei nõustu. P.H. a postkastist leitud e-kirjad näitavad, et P.H. , K.H.A. ja Bigbank AS töötajad rääkisid üksteisest mööda ja ilmselt seetõttu, et sel ajal ei olnud välisriikidesse kinnisvara soetamine veel tavapärane. Vähemalt mitte Bigbank AS rahastamisel. K.H.A. soovis taotleda kodulaenu, mida välisriiki ostetava kinnisvara puhul ei olnud võimalik anda. Pank sai aga pakkuda üksnes kinnisvaralaenu, millise taotluse sisestamisel tekkinud probleemid olid aga pigem tehnilist laadi (Bigbank AS laenutaotluse vormi ei olnud võimalik sisestada välisriigi aadressi ja teise isiku nimel olevat tagatist). Samuti ei tuvastanud kohus mingit erikohtlemist selles, et pank tegi K.H.A. le erigraafikuga kinnisvaralaenu pakkumise, kuivõrd tegemist oli laenukomitee kaalutlusotsusega. Tunnistaja J.P. i sõnul vastas K.H.A. le tehtud kinnisvaralaenu pakkumine pangas kehtestatud hinnastamistingimustele.
30. Prokurör on leidnud veel, et Bigbank AS-i poolt pakutud laenutingimused mõjutasid otseselt ja vahetult P.H. a majanduslikku seisu seeläbi, et Bigbank AS laenupakkumise tõttu tegi Swedbank AS Keeniasse korteri ostmiseks alternatiivse laenupakkumise, mille K.H.A. vastu võttis. Kohus leidis, et on täiesti tavapärane, et laenu võtmisel võetakse pakkumisi erinevatelt krediidiasutustelt ning kasutatakse konkurentide pakkumisi parima pakkumise saamiseks. Kuid ajal, mil P.H. pidas AS-ga Swedbank lepingueelseid läbirääkimisi, ei olnud Bigbank AS talle veel laenupakkumist teinud, pakkumine oli tehtud K.H.A. le. Bigbank AS laenuhaldur tegi P.H. ale pakkumise alles pärast seda, kui Swedbank oli juba pakkumise teinud. Isegi, kui P.H. al oleks olnud kehtiv laenupakkumine AS-st Bigbank, millele ta oleks tuginenud ja see oleks andnud talle parema positsiooni läbirääkimistel AS-ga Swedbank, ei oleks see muutnud P.P. a ja P.H. at seotud isikuteks. AS Swedbank poolt pakkumise tegemisel oli kaalukeeleks P.H. a pikaaegne kliendistaatus ja soov klienti mitte kaotada (P.H. soovis oma laenutooted viia üle Bigbank AS-le), mitte aga AS Bigbank laenupakkumise tingimused. P.H. a ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenuleping oli sõlmitud turutingimustel ja selle lepingu tingimustes ei mänginud Bigbank AS pakkumine rolli.
31. Ringkonnakohtud on selgitanud, et lepingulistest suhetest tulenev seotus saab olla kvalifitseeritav

§ 7

lg 1 p 4 järgi vaid juhul, kui lepinguline suhe on kuidagi tavapäratu, näiteks sõlmitud tavapärasest soodsamatel tingimustel. (TrtRnKo 1-19-6293, p 170 ja TlnRnKo 1-21-4033, p 243) Lisaks on ringkonnakohtud leidnud, et üldjuhul ei saa seotud isikuks lugeda panka, kellelt ametiisik on kodulaenu võtnud. Käesoleval juhul aga AS Bigbank ja K.H.A. ega P.H. a vahel lepingulise suhteni ei jõutudki, mistõttu ei ole põhjust rääkida ka olulisest ja vahetust mõjust ning seeläbi seotud isikutest.

1. Seda järeldust ei väära ka fakt, et P.H. andis P.P. lale teada, et võttis Bigbank AS asemel laenu AS-st Swedbank. Kuivõrd P.H. oli õe laenutaotlemise protsessi käigus P.P. lalt palunud abi laenutaotluse esitamisel ja laenuhalduriga suhtlemisel, siis võib sellises teavitamises näha elementaarset inimestevahelist viisakust. Kuigi selles kõnes on P.H. avaldanud P.P. lale: „… kuidas sulle tundub, et noh mõnes mõttes võib-olla on, nii öelda poliitilises mõttes natuke ohutum, kui mul on Swedbangast laen kui sinu (Bigbank) juurest ….No ma lihtsalt mõtlesin, et keegi hakkab seal näpuga järge ajama“, ei saa ka siit järeldada, et P.H. pidas ennast osutatud abi eest P.P. la ees mingilgi moel tänuvõlglaseks või et nende vahel oli tihe isiklik seos. Pigem on P.H. olnud mures võimaliku näiva seotuse pärast, mida laenusuhe oleks võinud kaasa tuua, mitte aga selle pärast, et ta ennast tegelikult laenusuhte tõttu seotud isikuks oleks pidanud. Karistusõigus aga näivuse küsimustega ei tegele. P.H. a abikaasa A.H. laen Bigbank AS-st
2. A.H. sõlmis AS-ga Bigbank
3. märtsil 2022 laenulepingu nr CL-EEC-
4. Lepingu kohaselt oli laenu liik hüpoteegiga tagatud tarbijakrediit ja krediidikasutamise otstarve korteriomandi asukohaga Xxx , Tartu ost. AS-st Bigbank saadud laenu eest ostis A.H. 13 korteriomandi asukohaga Xxx , Tartu, mille ühisomanikena kanti kinnistusraamatusse P. ja A.H. . Lisaks nähtub kinnistusraamatu registriosa väljavõttest, et kinnistu Xxx , Tartu, registriosa nr 20205150 V jakku on kantud sisse hüpoteek summas 57 200 eurot Bigbank AS kasuks.
5. Süüdistuse kohaselt on P.P. la sekkumise tõttu AS-st Bigbank antud A.H. le laenu, kuigi laenu taotlemise hetkel oli A.H. l kehtiv võlgnevus Julianus Inkasso ees ja pangas kehtinud eeskirjad sellisel juhul laenu väljastada ei võimaldanud. Erandlikel tingimustel laenu väljastamine parendas P.H. a majanduslikku seisu, millega P.P. mõjutas P.H. at väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult.
6. A.H. sai Bigbank AS-lt automaatteavituse
7. jaanuaril 2022, et ei ole võimalik laenupakkumist teha.
8. veebruaril 2022 kirjutas A.H. infomeilile, et soovib esitada laenutaotlust, kuid taotluse esitamist takistab www.taust.ee avaldatud nõudetasu. Sama e-kirja on P.H. edastanud ka P.P. lale, kes omakorda on selle kirja edastanud Eesti üksuse juhile J.P. ile. J.P. i sõnul käsitleti neid e-kirju kliendikaebusena. Nendest kaebustest tulenevalt muutis AS Bigbank Eesti krediidikomitee tarbijatele mõeldud reeglit. Nimelt
9. veebruaril 2022 (allkirjastatud krediidikomitee liikmete poolt
10. veebruaril 2022 ja
11. veebruaril 2022) tegi krediidikomitee otsuse, millega eemaldati automaatne negatiivne otsus, kui kliendil on aktiivne maksehäire www.taust.ee registris, kui nõude esitajaks on Julianus Inkasso ja kui nõuete kogusumma on kuni 100 eurot.
12. veebruaril 2022 on A.H. saatnud uue kirja AS Bigbank infomeilile, millest nähtub, et P.H. ja P.P. on omavahel suhelnud ning P.P. la sõnul ei takista taust.ee vaidlus kodulaenutaotluse esitamist. See e-kiri on kantud ka Bigbank AS infosüsteemi.
13. veebruaril 2022 on A.H. taas saanud laenutaotlusele eitava vastuse võlgnevuse tõttu Julianus Inkasso OÜ ees. Ka selle kirja on P.H. edastanud P.P. lale, kes omakorda on selle saatnud selgituse saamiseks J.P. ile ja juhatuse liige M.L. ile. J.P. on vastanud, et haldurid ei loe süsteemist märkmeid ja asub teemaga tegelema.
14. Prokurör on jätnud tähelepanuta, et enne A.H. laenutaotluse menetlusse võtmist ja positiivse laenuotsuse tegemist muutis Bigbank AS Eesti krediidikomisjon pangas kehtivat praktikat seoses taust.ee kajastatud maksehäiretega kõikidele potentsiaalsetele tarbijatest laenutaotlejatele. Tunnistaja J.P. i ütluste kohaselt oli tegemist olukorraga, kus kliendil (A.H. ) oli võlgnevus 60 eurot ja 25 senti Julianus Inkasso OÜ ees ja samal ajal oli kontol 10 600 eurot. Bigbank AS otsustas selle reegli ära muuta ehk siis et klient ei saa enam automaatselt negatiivset otsust selle peale, kui tal on Julianus Inkasso OÜ, mitte finantsasutusega seotud võlgnevus. Nii J.P. i kui I.P. ra ütlustest nähtub, et panga automatiseeritud laenutaotlemise süsteemi täiendati pidevalt ja süsteemis oli ka muid ebamõistlikke kriteeriume (näiteks suur laste arv peres, laenutaotleja vanusepiir), mille tõttu laenutaotleja võis saada automaatse negatiivse vastuse. A.H. juhtum oli üks neist, mis tingis automaatsüsteemis oleva kriteeriumi muutmise.
15. Alates
16. veebruarist 2022, mil Bigbank AS Eesti krediidikomisjon kehtestas uue reegli, ei takistanud A.H. võlgnevus Julianus Inkasso OÜ ees laenu taotlemist ja talle laenu väljastamist. Kohus teeb järelduse, et
17. veebruari 2022 laenutaotluse tagasilükkamisel jäi laenuhalduril süsteemis märkamata märkus, et krediidikomisjon on muutnud panga poliitikat maksehäiretega klientidele laenu väljastamise kohta, mille tõttu sai A.H. teist korda negatiivse vastuse. Põhjendamatule negatiivsele otsusele kliendikaebuse laekumisel (P.H. a ekiri P.P. lale
18. veebruaril 2022) oli panga juhtkonna sekkumine taotluse menetlemisesse põhjendatud. Lisaks oli J.P. i ütluste kohaselt A.H. le väljastatud laenu puhul tegemist standardtingimustel väljastatud laenuga ja eelnimetatud panga kehtestatud regulatsioonid kinnitavad seda. Laenuhalduri väitest, et laenutaotleja soovis laenu võtta üksinda ei saa teha järeldust, et P.H. soovis enda seotust Bigbank AS-ga varjata. Kuivõrd ostetud kinnisvara kanti kinnistusraamatusse P.H. a ja A.H. nimele ühisvarana ning ühisvara tagas Bigbank AS 14 ees tekkinud kohustuse täitmist, siis ei oma tähtsust, mis põhjusel P.H. laenulepingu pooleks ei olnud.
19. Seotud isikuks peetava isiku majanduslik mõju peab olema ametiisiku varalist seisu arvestades märkimisväärne ning sellel peab olema ka tegelik ning äratuntav potentsiaal tehtava otsuse või toimingu mõjutamiseks. Mitte iga ametiisiku võlausaldaja või võlgnik ei ole ametiisikuga seotud isikuks. Nii näiteks ei saa üldjuhul seotud isikuks lugeda panka, kellelt ametiisik on kodulaenu võtnud (TrtRnKo asjas nr 1-19-6293, p 170). Ringkonnakohus on lisaks selgitanud, millal võiks ka kodulaenu puhul rääkida olulisest mõjust, näiteks siis kui ametiisik on sattunud makseraskustesse ja tal on tekkinud kodulaenuvõlg, mis võib mõjutada ametiisiku võlausaldaja suhtes tehtavaid otsuseid. Käesoleval juhul midagi sellist tuvastatud ei ole. Lisaks sellele oli Xxx , Tartu korteri näol tegemist elukohaga, mida kasutas P.H. a tütar, seega ka negatiivse stsenaariumi korral, st võimaliku hüpoteegi realiseerimise korral, ei oleks P.H. oma elukohta kaotanud ning see poleks olulisel määral P.H. a elukvaliteeti mõjutanud. T.N. ja To.N. laen Bigbank AS-st
20. T.N. on P.H. a õde ja To.N. T.N. abikaasa. T. ja To.N. sõlmisid
21. aasta esimeses pooles Bigbank AS-ga hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidi-lepingu (kodulaenulepingu) CLEEC-21006772 intressimääraga 1,99 % + 6 kuu EURIBOR korteriomandi asukohaga Xxx , Tartu linn soetamiseks. Süüdistuse kohaselt seisnes P.P. la oluline mõju P.H. ale selles, et laenu taotlemisel vähendas Bigbank AS lepingu sõlmimisel määratud tasu 600 eurolt 300 eurole.
22. Lepingueelsetel läbirääkimistel on T.N.
23. veebruaril 2021 kirjutanud laenuhaldurile, et nad on abikaasaga võtnud erinevatest pankadest pakkumisi ning sõelale on jäänud Bigbank ja Citadele. Bigbanki kasuks räägib ettevõtte omanikeringi kuuluv P.P. la tuntus Nigolatele maailmavaateliselt oluliste ettevõtmiste tubli toetajana, Citadele puhul aga asjaolu, et neil puudub (vähemalt veebruari lõpuni) lepingutasu. Seepärast on nad uurinud lõpliku otsuse tegemiseks, kas Bigbankil oleks võimalik lepingutasu osas vastu tulla. Laenuhaldur on saatnud selle teabe edasi J.P. ile, kes on võtnud vastu otsuse langetada lepingutasu 300 eurole. Lepingutasu langetamise otsuse on T.N. edastanud ka P.H. ale, kes on arvanud, et Citadele tasuta variant võib olla ikka soodsam, kui nad ei nõua ka palga üleviimist. Prokurör leidis, et fakt, et taaskord oli üks P.H. a pereliige seotud P.P. lale kuuluva AS-iga Bigbank, süvendas tema mõju P.H. a üle.
24. P.P. on andnud ütlusi, et ta ei tea, kes on T.N. . Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, et P.P. oleks kuidagi seotud Nigolatele laenu andmisega. J.P. andis ütlusi, et lepingutasu vähendamisel ei teadnud ta T.N. t ega P.H. at ja nende seoseid P.P. laga. J.P. i sõnul on lepingutasu vähendamine väga tavapärane osa AS Bigbank tegevusest,
25. aastal tehti seda 57%-l kõikidest kodulaenulepingutest.
26. Seotud isikuks saab olla üksnes isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab. P.P. lal puudus igasugune seos Nigolate laenu menetlemisega. Lepingutasu vähendamine 300 euro võrra on niivõrd marginaalne, et siin on raske näha olulist ja tuntavat mõju isegi laenuvõtjatele, P.H. ast rääkimata. Mõju puudumisest annab tunnistust ka see, et süüdistusaktis ei ole kirjeldatud, mil moel P.P. oluliselt ja vahetult P.H. at Nigolate laenusuhte läbi mõjutas. P.H. a poolt börsil noteeritud Bigbanki AS võlakirjade ostmine
27. Süüdistuse kohaselt on P.H. ja P.P.

§ 7lg 1 p 4 järgi seotud isikuteks seetõttu, et P.H.

on ostnud P.P. la teadmisel Bigbank AS-i võlakirju. Süüdistuskõnes leidis prokurör, et võlakirjadelt saab P.H. periooditi intressi, st ta saab võlakirjadelt varalist kasu. Võlakirjade 15 soetamine toimus paralleelselt ajaperioodiga, mil Kuperjanovi 9 teemad olid aktiivsed ning ühtlasi algas K.H.A. laenutaotluse arutamine. Seejuures teavitas P.H. P.P. a võlakirjade märkimisest

1. septembril 2022 e-kirja teel, tehes seda samas e-kirjas, mil ta esmakordselt uuris P.P. lalt enda õele laenu andmise võimalikkuse kohta. Prokuröri hinnangul oli teavitamine ajendatud soovist, et P.P. teda õe laenuga abistaks ning see iseloomustab suurepäraselt P.P. la vahetut ja olulist mõju P.H. a üle. Samuti usaldab P.H. P.P. a, et tema panka oma vaba raha investeerida.
2. P.H. ostis 2022 septembris-oktoobris Bigbanki võlakirju esmase avaliku enampakkumise (IPO) käigus ja peale seda veel ka Nasdaq Tallinna väärpaberibörsilt. P.H. ostis võlakirjad tavapärasel viisil ja tavapärastel tingimustel. Mingeid soodustingimusi, siseinfot või erikohtlemist P.H. võlakirjade ostmise käigus ei saanud. Tehingute toimumine ja nende tingimused on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud P.H. a Swedbanki arvelduskonto väljavõtet perioodist
3. oktoober 2017 kuni
4. oktoober 2022, P.H. a väärtpaberikonto väljavõttega perioodist 2022-2024; P.H. a väärtpaberite tehingute orderitega
5. aastast; võlakirjade emissiooniprogrammi põhiprospektiga (
6. september 2022); võlakirjade lõplike tingimuste ja kokkuvõttega (
7. august 2022); P.H. a kirjavahetusega Swedbank AS-ga
8. septembril 2022 võlakirjade märkimise teemal.
9. P.H. a ütluste kohaselt soovis ta omandada võlakirju Xxx OÜ-le, kuid kuna ta ei kuulunud juhatusse, siis ta ei saanud avada äriühingule väärtpaberikontot. Selline selgitus kattub kirjalike tõenditega. Nimelt on P.H. olnud Swedbank AS-ga kirjavahetuses Xxx OÜle väärtpaberikonto avamise teemadel, kuid konto on jäänud siiski avamata. Samas on P.H. võlakirjade märkimiseks saanud vahendid vahetult enne tehinguid just Xxx OÜ-lt ja
10. oktoobril 2022 on P.H. võõrandanud Bigbank AS võlakirju 50 000 euro väärtuses tasuta Xxx OÜ-le. Seisuga
11. oktoober 2022 oli P.H. a väärtpaberikonto saldo 10 000, seega kuulus talle sellel hetkel 10 Bigbank AS võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot.
12. Käesoleval juhul tekkis võlasuhe P.H. a ja Bigbank AS vahel, kus P.H. oli võlausaldaja ja Bigbank AS võlgnik. Kohtupraktikale tuginedes tuleb järgmiseks hinnata, kas tegemist oli tavalise ja impersonifitseeritud lepingulise suhtega ja kui palju see P.H. at mõjutas. Kohtu arvates võiks olulist mõju jaatada siis, kui sellest suhtest saadav tulu oleks P.H. a põhiline tuluallikas või kui oleks olnud alust arvata, et Bigbank AS võiks sattuda makseraskustesse ja P.H. kaotab oma investeeringu. Bigbank AS võlakirjade emissiooni näol oli tegemist avaliku võlakirjade emissiooniprogrammiga. P.H. a ja Bigbank AS vahel tekkis lepinguline suhe, mille tingimused määrati kindlaks Bigbank AS võlakirjade emissiooniprogrammis ja võlakirjade lõplikes tingimustes ning millesse P.P. lal ei olnud võimalik hiljem sekkuda. P.H. ale kuuluvatelt võlakirjadelt aastas saadav intressitulu ei olnud märkimisväärne arvestades P.H. a sissetulekut ja varalist seisu. Samuti ei olnud Bigbank AS majandusnäitajaid arvestades alust arvata, et P.H. jääks oma investeeringust ilma.
13. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et P.H. a poolt Bigbank AS võlakirjade soetamisest ei tekkinud P.H. a ja P.P. la vahel seotud isiku staatust, kuivõrd läbi selle suhte puudus P.P. lal võimalus P.H. at vahetult ja oluliselt mõjutada. Maakohus ei võtnud seisukohta, kas Bigbank AS oli P.H. aga seotud isikuks. Seda põhjusel, et Bigbank AS-l puudusid igasugused huvid Kuperjanovi 9 kinnistu vastu.
14. jaanuari 2023 otsus ei puudutanud Bigbank AS-i õigusi, kohustusi ega huve, järelikult ei oma P.H. a ja Bigbank AS seotus käesoleva asja lahendamisel tähtsust. P.H. a ja P.P. la sõprussuhted
15. Süüdistuse kohaselt oli P.P. lal P.H. a üle ka oluline ja vahetu sotsiaalne mõju nende pikaaegse sõpruse, usalduslike ja isiklike suhete ning suhtlemise sageduse tõttu. P.H. ja P.P. on koolivennad. Pärast põhikooli nende suhted katkesid, uuesti hakati suhtlema poliitilise 16 tegevusega seonduvalt. P.H. selgitas ütlustes, et ei pea P.P. a enda sõbraks, vaid pigem tuttavaks. Täiskasvanueas ühendab teda ning P.P. a vaid poliitika ja ühte erakonda kuulumine. Tihedamalt hakati suhtlema poliitilise tegevusega seoses mõned aastad tagasi. Ühiseid huvisid P.P. laga pole, vaba aega koos P.P. laga ei veeda ja vabaaja tegevusi koos ei harrasta. P.P. on kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud, et ei pea P.H. at endale lähedaseks inimeseks, ühtegi P.H. a lähikondset ei tunne, suhtleb P.H. aga enamasti sündimuse teemadel.
16. P.H. a ja P.P. la suhtes on teostatud jälitustoiminguid peaaegu 7 kuud. Mobiiltelefonide pealtkuulamise käigus kogutud ja jälitustoimingu protokollides kajastatud vestlused on enamasti poliitilistel ja sotsiaalsetel teemadel – sündimus, vaktsineeritus, pere- ja lastetoetused, erakonna Isamaa kohalik ja riigiülene poliitika. Ka e-kirjad ja telefonitsi edastatud sõnumid on enamasti seotud poliitiliste teemadega, v.a P.H. a õe laenuvõtmise ja võlakirjade ostmisega seotud sõnumid. P.H. on ühel korral sõnumivahetuses õega nimetanud P.P. a sõbraks ja P.P. on ühes e-kirjas öelnud, et K.H.A. on tema sõbra (P.H. a) õde. Siiski ei saa nendest sõnumitest järeldada, et P.H. a ja P.P. la näol on tegemist lähedaste isikutega. Ka ei saa üksteise abistamisest järeldada, et ollakse lähedastes sõbrasuhetes või et selline vähest vaeva ja jõupingutust nõudev abi peaks tooma kaasa vastuteene tegemise kohustuse (surve). Kriminaalasja tõendid kogumis ei toeta mitte kuidagi isikutevahelist lähedast sõprussuhet, vaid pigem näitavad, et tegemist on üksnes isikutega, keda on sidunud ühine minevik kuni põhikooli lõpuni ning kes täiskasvanueas on suhelnud omavahel vaid sellises mahus ja teemadel nagu teevad seda erakonnakaaslased, kes jagavad ühiseid maailmavaatelisi ja poliitilisi huvisid.
17. P.H. a ja P.P. la suhtluse pinnalt järeldas kohus, et P.H. a ja P.P. la vahel oli usaldussuhe just poliitilistes, mitte eraelulistes küsimustes. Nad olid mõttekaaslased ning mõlemad huvitatud Eesti ja kohaliku elu edendamisest ning rahvuslik-konservatiivse maailmavaate ning isamaaliste ja kristlike väärtuste edasikandmisest. Sama erakonna liikmetena olid neil ühised poliitilised vaated. Ei ole tõendatud, et P.H. oleks konkreetselt tööalastes küsimustes küsinud P.P. lalt nõu ja et ta oleks ametiülesannete täitmisel käitunud P.P. lalt saadud nõuannete järgi. P.H. ale meeldis P.P. laga erinevate poliitiliste, sotsiaal- ja majanduselu puudutavate teemade üle arutleda.
18. Maakohus leidis, et kuigi P.H. ja P.P. vaba aega koos ei veetnud, perekonniti läbi ei käinud ja enamasti näost-näkku ei kohtunud, võis neid siiski pidada sõpradeks, kohtu arvates küll mitte südamesõpradeks või lähedasteks sõpradeks. Seda sotsiaalset suhet ei saa pidada

§ 7lg 1 p 4 mõttes seotud isikuks.

Midagi tähelepanuväärset või sügavale sõprussuhtele viitavat ei ole ka selles, et P.H. on P.P. lale andnud tagasisidet Bigbank AS-ist laenu küsimise protsessi kohta, kuna P.P. kui panga suuromanik on ilmselgelt huvitatud võimalike klientide kogemusest, eesmärgiga enda pakutavat teenust kasutajasõbralikumaks muuta. Taolist tagasisidet on P.P. küsinud ja saanud lisaks P.H. ale ka teistelt isikutelt. 80. Maakohus jagas Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2024 otsuses asjas nr 1-21-4033 p-s 242 väljendatud seisukohta, et üldjuhul sõbrasuhted

§ 7lg 1 p-s 4 sätestatud seotud isikute alla ei lähe.

Prokurör on kohtuvaidlustes ka ise möönnud, et P.H. a ja P.P. la suhtlust ja sõprust ei saa

§ 7

lg 1 p 4 mõistes pidada eraldiseisvaks seotud isiku aluseks, küll aga tuleb seda vaadelda koosmõjus erakondlike ja majanduslike suhetega. Kuna aga kohus P.H. a ja P.P. la vahelisi vahetuid ja samaaegselt olulisi majanduslikke suhteid ei tuvastanud, siis üksnes nendevahelised sotsiaalsed suhted

§ 7lg 1 p 4 seotud isiku suhet ei tekita.

Toimingupiirangu rikkumine 81. Süüdistuse kohaselt on P.H. rikkunud kõiki kolme

§ 11lg-s 1 sätestatud alternatiivi.

Kohus tuvastas, et P.H. ja P.P. ei olnud seotud isikud

§ 7

lg 1 p 4 mõttes.

§ 11

lg 1 p-d 1 ja 2 keelavad osaleda otsuse tegemises või selle sisulises suunamises ka juhul, kui 17 otsus või toiming tehakse ametiisiku enda suhtes või ametiisik on teadlik tema enda majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust.

2. jaanuaril 2023 vastu võetud otsus mitte sõlmida RKAS-iga Kalda tee 5 ja 11 ning Kuperjanovi 9 kinnistute vahetustehingut puudutas Tartu linna õigusi – see oli suunatud avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse lõpetamisele. Kinnistute vahetustehingu mittetegemine ei olnud füüsilise isiku P.P. la, juriidilise isiku AS Bigbank ega ka ametiisik P.H. a suhtes tehtud otsustus

§ 11lg 1 p 1 mõttes.

Vahetustehingust loobumise hetkel ei olnud RKAS otsustanud, mida ta Kuperjanovi 9, Tartu kinnistuga teeb. MTÜ Korp! Sakala Vilistlaskogu omandas Kuperjanovi 9, Tartu kinnistu avalikul enampakkumisel, millest oli võimalik osa võtta kõikidel huvilistel. Kuivõrd puudub

§ 11

lg 1 p-s 1 nõutud ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes tehtud otsus või toiming, siis puudub ka

§ 11lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiirangu rikkumise koosseis.

83. Samuti puuduvad kohtu arvates ka

§ 11

lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud toimingupiirangud, kuivõrd tuvastatud ei ole, et P.H. al endal, tema lähedastel või temaga seotud isikutel oleks olnud Kuperjanovi 9 suhtes majanduslikku või muud huvi, või et eksisteeris korruptsioonioht.

1. Tunnistaja U.K. i sõnul avaldas P.H. koosolekutel seisukohta, et Kuperjanovi 9, Tartu hoonesse planeeritavate tegevuste ruumivajadused võiks täita juba linna olemasoleva kinnisvara abil, milleks tehti ka analüüs olemasolevate koolide, lasteaedade ja teiste linnaasutuste saalide kasutamise kohta. Samuti, et tuleks hoolega kaaluda linna eelarvelisi võimalusi täiendava hoone linna kinnisvaraportfelli omandamisel. Samasuguseid ütlusi on andnud tunnistaja L.K. P.H. a avaldatud seisukohtade kohta. Tunnistaja L.K. i sõnul oli rahandusosakonna (mida kureeris P.H. ) seisukoht pigem see, et linnal on ehk akuutsemaid kohti, kuhu raha panna. Kohus tuginedes tunnistajate U.K. i, L.K. , J.M. i ütlustele ei tuvastanud, et P.H. oleks tungivalt nõudnud või soovinud, et linn Kuperjanovi 9 kinnistust loobuks. Tunnistajate ütlustest nähtub, et P.H. lähtus otsustuse tegemisel üksnes linna eelarvelistest võimalustest ja tunnistajatele ei jäänud muljet, et P.H. tegutseb kellegi teise kui linna huvides.
2. Kohus leidis, et P.H. lähtus RKAS-iga vahetustehingust loobumise otsustuse vastuvõtmisel avalikest (linna) huvidest, millest annab tunnistust P.H. a ja K.K. a vahel toimunud telefonivestlus
3. detsembril 2022, kus P.H. räägib Kuperjanovi 9, Tartu aruteludes toimunud arengutes. Nimetatud kõnes avaldab P.H. K.K. ale, et „P.P. küll küsib mu käest kogu aeg seda (Kuperjanovi 9), eks ju, aga ma pean nagu vaatama täpselt, et see ei oleks linna huvides absoluutselt, eks ju. …. et kui see otsus tehti, siis ei olnud SÜKU otsust olemas. … praegu hetkel me läheme SÜKU-t tegema, kahte korraga ei saa…. Meil lihtsalt ei ole selle jaoks raha“.
4. P.H. al endal puudusid majanduslikud või muud huvid Kuperjanovi 9 kinnistuga seonduvalt. P.P. la huvi Kuperjanovi 9 vastu ja P.H. a teadlikkus sellest on tõendatud P.H. a ja P.P. la omavaheliste telefonivestlustega, milles P.P. küsib, kas Tartu linnavalitsus on Kuperjanovi 9 kohta otsustuse teinud ning väljendab nördimust asjade aeglase käigu ja linnavalitsuse suutmatuse üle otsust vastu võtta. Samas objektiivselt pole tuvastatud, et P.H. oleks otsustuse tegemisel kolmandate isikute (era)huve eelistanud avalikele (Tartu linna) huvidele. 87.

§ 11

lg 1 p-s 3 nimetatud korruptsioonioht saab tulla kõne alla üksnes olukorras, kus on äratuntav võimalus, et ametiisik võib oma ametiseisundit kasutada isiklikes huvides. Tartu Ringkonnakohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et tagamaks

§ 11

lg 1 p 3 kooskõla põhiseadusliku määratletuspõhimõttega, tuleb seda normi tõlgendada äärmiselt kitsalt. Seda sätet saab kohaldada vaid olukorras, kus hoolimata

§ 11

lg 1 p 1 või p 2 eelduste puudumisest esineb siiski väga tõsine (suisa ilmselge) korruptsioonioht. Võib 18 eeldada, et sellist olukorda sama hästi kui ei ole – ja

§ 11lg 1 p 3 seetõttu rakendada ei saagi. (Trt

RnKo 1-19-6293/61, p 160 ja 1-22-2637, p 101). Ka Kuperjanovi 9 kinnistuga seotud P.H. a otsustuse puhul ei saa öelda, et hoolimata

§ 11lg 1 p-de 1 või 2 eelduste puudumisest ilmnes ilmselge korruptsioonioht.

P.H. lähtus abilinnapeana Kuperjanovi 9 aruteludes osaledes ja otsust vastu võttes oma ametikohustustest ja linna huvidest ehk avalikest huvidest, mitte P.P. la või P.P. laga seotud isikute erahuvidest.

1. Kuna eelnevast tulenevalt ei rikkunud P.H. ajavahemikul
2. aprillist 2022 kuni
3. jaanuarini 2023 Tartu Linnavalitsuses kinnistu Kuperjanovi 9 seoses toimunud koosolekutel ja
4. jaanuaril 2023 vahetustehingust loobumise otsuse tegemisel ühtki

§-s 11 toimingupiirangut, tuleb ta KarS § 3001 lg 1 järgi õigeks mõista. Kuivõrd kaasa saab aidata üksnes teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, kuid kohus mõistis P.H. a KarS § 300 1 lg 2 järgi täideviimisteos õigeks, tuleb ka P.P. KarS § 3001 lg 2 kaasaaitamisteos õigeks mõista. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitise taotlused P.H. a taotlus

2. detsembril 2024 esitasid P.H. a kaitsjad taotluse süüteomenetlusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Täpsemalt taotletakse hüvitada P.H. ale menetlejate süülise käitumisega (s.o ametist kõrvaldamisega seoses) tekitatud varaline kahju summas 97 867,07 eurot, lauaarvuti Ordi kahjustamisega seoses tekitatud varaline kahju ning andmetega hooletult ümberkäimisega seoses tekitatud mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel.
3. Maakohus leidis, et P.H. al ei ole õigust taotleda SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel kahju hüvitamist. Selles taotletakse P.H. ale saamata jäänud abilinnapea ametipalga ja autokompensatsiooni hüvitamist, millest on maha arvatud samal perioodil P.H. a tulud. Praeguses kriminaalmenetluses ei ole P.H. a suhtes prokuratuur KrMS § 141 alusel taotlenud ametist kõrvaldamist. P.H. selgitas, et esitas ise
4. mail 2023 tagasiastumisavalduse linnapea U.K. i soovitusel. SKHS §-s 5 on sätestatud ammendav loetelu eeldustest, mille puhul on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist. Seega riigil ei lasu kahju hüvitamise kohustust olukorras, kus menetlus lõpeb isiku jaoks õigeksmõistva lahendiga, kuid teda ei ole KrMS § 141 alusel ja korras ametist kõrvaldatud.
5. Teiseks nõuab P.H. varalise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel arvutikorpuse rikkumise tõttu. P.H. a arvutit on asitõendi vaatluse käigus fotografeeritud. Asitõendi vaatlusprotokolli fototabeliga on tõendatud, et P.H. a arvutikorpusel on asitõendi teibiribad ja teibi eemaldamisel korpusele jäänud liimijäljed. Fotodel kajastatu põhjal ei ole võimalik tuvastada, et korpus oleks kriimustatud. SKHS § 7 lg 1 kohaselt kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus. Käesolevat asja menetlenud juhtivuurija T.T. möönis, et asitõendit on käideldud hooletult. KrMS § 125 lg 3 kohaselt tagab asitõendi hoidja asitõendi puutumatuse ja säilimise. Asitõend – P.H. a lauaarvuti Ordi SoHo-RAID, sn 305633 – on tagastatud omanikule rikutuna. Kohtueelne menetleja ei ole taganud, et asitõend tagastatakse asitõendi omanikule sellises seisukorras, nagu see oli asitõendi äravõtmise hetkel. Seega on kohtueelne menetleja süüliselt rikkunud KrMS § 125 lg-t
6. P.H. a arvuti korpuse kahjustused ei ole tõsised ja neid on võimalik eemaldada pooletunnise arvutihoolduse käigus. P.H. ale tuleb välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 40 eurot, mis vastab OÜ-s Arvutidoktor arvuti hoolduse poole tunni hinnale.
7. Kohus ei nõustunud P.H. a kaitsjatega, et kohtueelne menetleja käitles P.H. a ITseadmetest leitud andmeid hooletult. Vaatlusprotokollis on vaatluse käik kajastatud piisavalt põhjalikult ja jälgitavalt. Juhtivuurija T.T. selgitas, miks andmed vaatlusprotokollis just sellistena kajastuvad (Forensic Email Collcor ja Google Takeout kasutamine). Tunnistaja sõnade kohaselt tegi menetleja samas arvutis teisi tööülesandeid ajal, kui Google Takeout 19 (arvutiandmete koopia tegemine) oli algatatud ja seepärast kajastuvad need otsingud P.H. a Google’i kontol. Juhtivuurijast tunnistaja T.T. on oma ütlustes kinnitanud, et selline eksimus juhtus, kuid sellest on tehtud järeldused ja töömeetodeid on parandatud. Kohus ei tuvastanud, et P.H. a IT-seadmetest leitud andmetele oleks nende käitlemisel mingit reaalset ega ka potentsiaalset ohtu tekkinud ja seega on kahju tekkimine tõendamata. P.P. I taotlus
9. novembril 2024 esitas P.P. kaitsja A. Rohtla taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks seoses kaitsealuse eraelu puutumatuse rikkumisega, kui
10. mail 2023 läbiotsimisega süüdistatava elukohas kahjustati oluliselt P.P. õigust kodu ja eraelu puutumatusele. Läbiotsimise määruses polnud otsitavad objektid määratletud ning otsida ja kaasa võis võtta sisuliselt kõike.
11. mai 2023 protokolli kohaselt tehti P.P. le läbiotsimise alguses ettepanek anda välja otsitavad objektid. Samast protokollist nähtub, et süüdistatav seda ka tegi, andes kõik asjassepuutuvad esemed vabatahtlikult välja ja edasi puudus alus läbiotsimise teostamiseks. Teine hüvitise taotluse alus on seotud istungite kinniseks kuulutamata jätmisega, kus uuriti süüdistatava eraelulisi vestlusi. Tagajärjeks on P.P. la privaatvestluste laiaulatuslik kajastamine Eesti suurimates meediaväljaannetes. Maakohus leidis, et P.P. la kaitsja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks ei kuulu rahuldamisele.
12. Kohtu hinnangul on
13. mai 2023 läbiotsimistaotluses otsitavad objektid määratletud küll mõnevõrra üldsõnaliselt, kuid kohus, rahuldades prokuratuuri taotluse pealdisega, on tuginedes taotluse põhiosas kajastatud teabele konkretiseerinud, milliseid objekte võib läbiotsimisel otsida ja leidmise korral ära võtta. Nii prokuratuuri taotlus kui ka kohtu pealdis vastavad KrMS § 91 lg 4 p 1 nõuetele. Juhul, kui läbiotsimisele allutatud isik annab läbiotsimismääruses märgitud objektid välja, on läbiotsimist toimetaval menetlejal õigus otsustada, kas on vajadust teostada täiendavaid otsinguid. Otsingute teostamine on lubatud juhul, kui on siiski alust arvata, et ettepanekut anda objekt välja, on järgitud osaliselt (kas tahtlikult või mingil muul põhjusel). Praeguses olukorras saab ka sedastada, et läbiotsimisel võeti ära esemeid, mida P.P. ei olnud ametnikele välja andnud. Olukorda tuleb hinnata ex ante menetleja seisukohast, mitte ex post. On paratamatu, et läbiotsimisega riivatakse ulatuslikult läbiotsimisele allutatud isiku õigust eraelu puutumatusele, kuid kriminaalmenetluse seadustikuga on riigile antud volitus toimetada läbiotsimisi vastavalt seaduses sätestatud tingimustele, tuginedes kohtueelses menetluses kogutud informatsioonile.
14. Istungite kinniseks kuulutamata jätmisega seotud kahju osas märkis maakohus, et kohaldub SKHS § 7 lg
15. Sellise otsustuse langetamise näol oli tegemist õiguse mõistmisega, KrMS § 12 lg 1 p-d 1-4 annavad kohtule kaalutlusõiguse kohtuistungi kinniseks kuulutamiseks. KrMS § 12 eeldab kohtu aktiivset rolli menetlusliku olukorra hindamisel ja sellest lähtuvalt vajalike ümberkorralduste tegemisel (RKKKm asjas nr 1-17-9149/626, p 11).
16. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 15 sätestab õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamise. Nimetatud sätte
17. lõike kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Sama paragrahvi
18. lõike järgi ei välista lõiked 1 ja 2 avaliku võimu kandja vastutust, kui kohtunik on kahju tekitanud õigusemõistmisega mitteseotud tegevusega. Kuivõrd kohtunikul on kohtuistungi kinniseks kuulutamisel diskretsiooniõigus, siis diskretsiooniõiguse alusel vastavat otsust langetades ei saa kohtunik toime panna kuriteo tunnustele vastavat tegu. Vastava otsustuse tegemisel on tegemist ka õigusemõistmisega seotud otsustusega. Järelikult õigusemõistmise käigus tekitatud võimalik mittevaraline kahju riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele ei kuulu.
19. Maakohus jäi varem kohtumäärustes esitatud seisukohtade juurde, et P.P. la poliitilised vaated, maailmavaade ja sidemed erakonnaga Isamaa on avalikkusele teada ning selliseid 20 asjaolusid sisaldavate tõendite uurimiseks ei olnud põhjust kuulutada kohtuistungeid kinniseks või kohustada kohtuistungil osalejaid asja menetlemisel teatavaks saanud infot saladuses hoidma. Kaitsjad ei toonud taotlustes välja selliseid asjaolusid, mis eriliselt tingiks kohtuistungi kinniseks kuulutamise või istungil osalenute hoiatamise. P.P. II taotlus
21. detsembril 2024 esitas P.P. kaitsja vandeadvokaat A. Rohtla kohtule teise taotluse süüteomenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel seoses kaitsealuse eraelu puutumatuse rikkumisega. Taotlus seondub väidetava Kaitsepolitseiameti üritusega viiel korral süüdistatava telefoni varjatult siseneda (häkkida), ebaseaduslike jälitustoimingutega MTÜ-s Korp! Sakala toimunud külalisõhtul ning P.P. suhtes läbi viidud ebaseadusliku matkimisega.
22. Maakohus leidis, et tõendamata on kaitsjate väited, et Kaitsepolitseiamet on üritanud viiel korral P.P. telefoni teabe kogumiseks varjatult siseneda. Kuigi P.P. Apple poolt edastatud hoiatusteadetest nähtub, et riikliku taustaga organisatsioon on üritanud kaugelt murda iPhone'i, ei ole võimalik nendest teadetest tuvastada, et süüdistatava telefoni üritas siseneda Eesti Vabariigi Kaitsepolitseiamet. Veelgi enam, nendest teadetest nähtub, et tegemist võib olla hoopis nn valehäirega. Kohus ei saa asjakohaste tõendite puudumisel ainuüksi kaitsja väidetele tuginedes eeldada, et P.P. suhtes on ebaseaduslikult käitunud ning süüdistatava õigust eraelu puutumatusele rikkunud.
23. Kohus leidis, et Kaitsepolitseiametnike tegevus MTÜ Korp! Sakala külalisõhtul vastas KrMS § 1269 lg-s 1 sätestatud politseiagendi määratlusele. Korporatsioonis valeidentiteeti kasutades kriminaalteabe kogumiseks puudus ametnikel nõutav prokuratuuri luba. Sellega rikuti oluliselt ja süüliselt kriminaalmenetlusõigust, millega kahjustati muu hulgas ka P.P. õigust eraelu puutumatusele. Samas leidis kohus, et toimunud eraelu puutumatuse riive ei olnud kuigi oluline – kaitsepolitseiametnike tegevus ei mõjutanud olulisel määral P.P. elukvaliteeti ega tekitanud talle mingeid hingelisi üleelamisi või ebamugavusi. Hüvitise määramine ei ole põhjendatud ning kahju põhjustajat mõjutab edaspidi sarnastest tegudest hoiduma ainuüksi lubamatu tegevuse avalikuks tulek.
24. Kohus leidis, et kaitsja väited matkimise toimumise kohta ei ole tõenditega põhistatud. Kuivõrd
25. novembri 2023 sündmuse uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlust ja tõendite kogumine käib, siis käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendusmaterjali puudumise tõttu võimalik tuvastada, et
26. novembril 2023 P.P. suhtes matkimist teostati. Kuna tõendid jälitustoimingu (matkimise) teostamisest puuduvad, ei ole ka tõendatud, et süüdistatava õigust eraelu puutumatusele oleks rikutud. Menetluskulud
28. detsembril 2024 esitasid süüdistatava P.P. la kaitsjad vandeadvokaadid P. Keres ja A. Rohtla taotluse mõista Eesti Vabariigilt valitud kaitsjatele makstud tasu katteks välja 217 286,80 eurot (koos käibemaksuga) ning süüdistatava P.H. a kaitsjad vandeadvokaadid M. Lemetti ja T. Kask taotluse mõista Eesti Vabariigilt valitud kaitsjatele makstud tasu katteks välja 102 376,80 eurot (koos käibemaksuga).
29. Kuivõrd kohus mõistis süüdistatavad P.H. a ja P.P. la neile esitatud süüdistustes õigeks, hüvitab KrMS § 181 lg 1 alusel menetluskulud riik. Maakohus luges kaitsjate tunnitasud ning neid abistanud tööjõu tunnitasud põhjendatuks. Seejuures saab arvetel kajastatud kaitsetoiminguid pidada vajalikeks ning P.P. la ja P.H. a huvides tehtuteks (välja arvatud P.P. la puhul meediaga suhtlus). Tegemist ei ole eriliselt mahuka kriminaalasjaga, kuid kriminaalasjas tõusetunud (õigus)küsimused on keskmisest keerukamad. 21
30. Kaitsjate esitatud taotlustest ja neile lisatud arvetest nähtub, et nad taotlevad õigusabitasu ka kattuvate kaitsetoimingute eest (nt kohtuistungitel osalemise eest). Samas KrMS § 175 lg 2 kohaselt ei saa sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks. Teisisõnu välistab KrMS § 175 lg 2 võimaluse hüvitada süüdistatavale mitmele kaitsjale sisuliselt samade kaitseülesannete täitmise ehk teineteise töö dubleerimise eest makstud tasu. Seega tasutaotlused kogu ulatuses ei ole vajalikud ega põhjendatud.
31. P.H. a osas on kaitsjad esitanud tasutaotluse kahe kaitsjaga samal ajal ja oma sisult samalaadsete toimingute tegemisega kohtuistungitel osalemise eest (täpsemalt maakohtu otsuses). Nimetatud toiminguid oleks saanud teostada üks kaitsja. Sellest tulenevalt mõistis maakohus Eesti Vabariigilt P.H. a kasuks välja mõista 93 043,80 eurot. Menetluskulud 9333 eurot jäävad P.H. a enda kanda.
32. P.P. la kaitsjate esitatud arvelt nr 2400590 ei nähtu, millele kulus
33. juulil 2024 transpordikulu 18,53 eurot (22,61 eurot koos km-ga) (
34. juulil 2024 leidis aset töö kaitsja tõenditega, sõitmist arvelt ei nähtu) ja
35. mai 2024 majutuskulu 220,33 eurot (268,80 eurot koos km-ga) (
36. mail 2024 leidis aset kriminaalasja materjalide analüüs, kaitseakti koostamine, sõitmist arvelt ei nähtu), seega nimetatud kulud (kokku 291,41 eurot) ei ole põhjendatud ja tuleb menetluskuludest maha arvestada. Kohus ei pidanud võimalikuks hüvitada ka õigusabikulusid seoses meediaga suhtlemisega, kuna tegemist ei ole õigusteenusega advokatuuriseaduse § 40 lg 1 kohaselt. Ka P.P. la kaitsjad on taotlenud samal ajal ja oma sisult samalaadsete toimingute tegemisega kohtuistungil osalemise eest tasu. Kohus arvestas maha teostatud dubleeriva töö, kuna toiminguid oleks saanud teostada üks kaitsja. Kohus mõistis Eesti Vabariigilt P.P. la kasuks välja mõista 192 880,41 eurot ning ülejäänud menetluskulud 24 406,39 eurot jäeti P.P. la kanda. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokuratuuri apellatsioon
37. Tartu Maakohtu
38. veebruari 2025 otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur, paludes tühistada maakohtu otsuse ning teha apellatsioonis esitatud taotlustest lähtudes uus süüdimõistev otsus, millega tunnistada P.H. süüdi KarS § 300 1 lg 2 ning P.P. KarS § 3001 lg 2 - § 22 lg 3 järgi, mõista karistused ja mõista süüdistatavatelt väljasundraha ning menetluskulud.
39. P.P. la sideandmete kogumine ja säilitamine ei ole üle kantav ka P.H. ale ja K.H.A. le. Kohus ei ole sellise järelduse tegemisel tuvastanud, milline sideettevõte neile teenust osutas. Seetõttu kohtu sellesisuline järeldus ei tugine ühelegi tõendile. Ka leiab prokuratuur, et Telia Eesti AS ei ole kinnitanud fakti, et Kaitsepolitseiametile väljastati P.H. a, P.P. la jt sideandmed tuginedes ESS §-le
40. Kuivõrd prokuratuur on küsinud vaid selliseid andmeid, mida riik sideettevõtjat säilitama ei kohusta, st ärilistel eesmärkidel kogutud andmeid, ei kummuta tõendina esitatud vastus seisukohta, et prokuratuurile edastati ärilistel eesmärkidel kogutud andmed. Sideettevõtja on vastuskirjas mitmel korral selgitanud, et Telia Eesti AS isikuandmete töötlemine ärilistel eesmärkidel ei puuduta ESS-is märgitud kohustuste täitmist. Prokuratuuri taotluses, mille eeluurimiskohtunik rahuldas pealdisega, ei ole küsitud selliseid andmeid, mille osas on riik kohaldanud andmete kohustusliku kogumise ja säilitamise kohustust. Kohtumääruse kohaselt küsiti ning sideettevõtja väljastas need andmed, mida oli sideettevõtja kogunud, dokumenteerinud ja säilitanud äriliste tehingute tarbeks. Prokurör möönab, et sideandmete kasutamise lubatavuse küsimus on antud hetkel äärmiselt aktuaalne. Seda eriti olukorras, kus Tartu ja Tallinna Ringkonnakohtute praktika tõendite lubatavuse osas lahkneb ning õigusselguse saamine on vältimatu. 22
41. Maakohus on analüüsinud seoses Apple poolt saadetud hoiatuskirjadega tõendeid, mida ei ole kohtumenetluses vastu ei võetud ega vahetult uuritud. Nii selgitas kohus, et tõendid (st Apple poolt saadetud hoiatuskirjad) jäeti KrMS § 2861 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel vastu võtmata. Samas selgitas kohus, et need tõendid jõudsid kohtutoimikusse
42. detsembril 2024 esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lisadena. Prokuratuur leiab, et kõigi tõendite, mida kohus kasutab faktiliste tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel, tuleb järgida KrMS § 2861 ja § 296 regulatsiooni. Süüdistus- ja kaitseaktis nimetamata tõendite esitamiseks ei saa kasutada n-ö tagaust, seda eriti olukorras, kus kohus jättis selgesõnaliselt nimetatud tõendid vastu võtmata. Seega ei ole kohtul võimalik analüüsida, isegi kui selle tulemus oli prokuratuurile soodne, selliseid tõendeid, mida kohtutoimikusse nõuetekohaselt pole lisatud.
43. Menetlusõiguse oluline rikkumine seisneb ka kaitsepolitseiametnike tegevuse alusetul analüüsimisel. Nimelt on kohus jõudnud järeldusele, et menetlusasutuse tegevus vastas politseiagendi kasutamise tunnustele (KrMS § 1269 lg 1), milleks puudus prokuratuuri luba. Seetõttu, ütlemata seda otsesõnu välja, on sellest üheselt arusaadav, et nende tegevus võib kohtu hinnangul vastata KarS § 315 lg 1 tunnustele. Selle hinnangu andmisega on kohus väljunud süüdistuse piiridest ning diskrediteerib avalikkuse silmis uurimisasutust. Süüdistusaktis ei ole vähimalgi määral käsitletud menetlusasutuse tegevust, veel vähem taotlust karistusõigusliku hinnangu andmiseks. Tegelikkuses puudus ka igasugune vajadus sellise hinnangu andmiseks ning jääb üle vaid juurelda, millistel motiividel pidas kohus vajalikuks seda küsimust niivõrd detailselt vaagida.
44. Korp! Sakala külalisraamatu eesmärk oli täita nn arhiivi ülesannet. Õiguskaitseasutuste töötajad on võrreldes tavainimestega ettevaatlikumad ja tähelepanelikumad enda isikuandmete avaldamise osas. Seda eriti olukorras, kus ei ole teada, millisel viisil võidakse neid andmeid töödelda, kes nendele ligi pääseb jne. On üsnagi tavapärane, et õiguskaitseasutuste töötajad kasutavad sotsiaalmeedias või muus avalikus suhtluses nn varjunime, ei soovi avaldada enda töökohta vms.
45. Maakohus nõustus, et P.H. osales otsuse tegemises. Otsuseks kõnealuses kontekstis on
46. jaanuari 2023 Tartu Linnavalitsuse kabinetiistungi Kuperjanovi 9, Tartu ning Kalda tee 5/11, Tartu kinnistute vahetamistehingust loobumisest. Kohus ei nõustunud süüdistusaktis ja kõnes märgituga, et P.H. osales ka otsuse sisulises suunamises. Maakohus on otsuse tegemise mõistet

§-i 11 kontekstis tõlgendanud liiga kitsalt. Otsuse sisulise suunamise mõiste oli ametiseisundi sisustamiseks kasutusel oluliselt varem kui jõustus korruptsioonivastane seadus (RKKKo asjas nr 3-1-1-68-05, p 8). Riigikohtu kriminaalkolleegium avas sisulise suunamise kriteeriumeid täpsemalt otsuses asjas nr 1-19-10225, millele on viidatud ka maakohus. Vaidlustatavas lahendis arvestas maakohus aga Riigikohtu selgitust üksnes osas, milles see suunab hindama, kui kaalukas oli isiku roll otsuse tegemise protsessis ning jättis tähelepanuta, et Riigikohtu sõnul ei saa määravat tähtsust omistada sellele, kas otsuse suunaja arvamusega otsuse tegemisel arvestati.

1. Otsust ettevalmistavas faasis tegi P.H. märkimisväärseid pingutusi. Maakohus tuvastas esiteks, et objekti maksumuse ja rahaliste võimaluste analüüsimisega tegeles Tartu Linnavalitsuse rahandusosakond P.H. a juhtimisel. P.H. panustas andmete kogumisse ja nende analüüsimisse, kui tegi paralleelselt I.H. iga arvutusi Kuperjanovi 9 renoveerimise maksumuse kohta ja pidas temaga sel teemal ka arutelusid. P.H. a
2. novembril 2024 kohtus antud ütlustest nähtub, et ta täpsustas linna netovõlga ja brutovõlakoormust, tegi vastavad slaidid ja tutvustas eelarvestrateegiat linnavolikogule. P.H. a uurimistöö ehitushindade kohta pidi olema piisava põhjalikkusega, et vaielda vastu I.H. i vastutusel koostatud analüüsis esitatud Kuperjanovi 9 ehitusmaksumusele. Riigikohtu seisukohta ja asjaolusid arvesse võttes oli P.H. a roll otsuse tegemise protsessis kaalukas. 23
3. Koosseisuelement „sisuline suunamine“ ei eelda tagajärge – st ei eelda, et selline mõjutustöö oleks kandnud vilja. Nii nagu on toimingupiirangu puhul keelatud vaid otsuse tegemises osalemine, ei näe

ametnikule ette õigust mõjutamistegu toime panna. Seetõttu ei oma tähtsust fakt, kas L.K. sai P.H. a poolt „mõjutatud“. Tõendatud on seevastu, et 2022 sügisel ja varatalvel toimus mitmeid erinevaid vestlusi, mille sisuks oli L.K. veenmine kinnistust loobuma. Eelnevaga panustas P.H. otsuse kujunemisesse sellele eelneval perioodil nii alternatiivsete pindade kohta andmete kogumise, nende kasutamise võimaluste analüüsimise kui L.K. ga peetud aruteludega.

1. Prokuröri hinnangul on eriteadmiste arvestamise eesmärk väljendada tõenäosust, et isiku arvamus pääseb otsuse tegemisel maksvusele. Kui isiku arvamuse pealejäämine vaidlusaluses küsimuses on tuvastatud, pole sisulise mõju hindamisel tõenäosusele vaja eraldi kaalu omistada. Vaidlust ei ole selles, et otsuse tegemisele eelnevas faasis muutus pea ainsaks argumendiks rahaliste vahendite olemasolu, mis tõrjus kõrvale ka rahvakunstikollektiivide vajadused. Kalkulatsiooni arvestasid kõik linnavalitsuse liikmed otsuse tegemisel projekti eeldatava maksumusena. P.H. a seisukoht otsuse kujunemisel pääses maksvusele ja eriteadmiste rakendamise vajaduse tuvastamine polnud selles osas vajalik. Tulenevalt eeltoodust on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust väites, et P.H. ei osalenud, ajavahemikul 2022 suvi kuni
2. jaanuar 2023 otsuse sisulises suunamises.
3. Süüdistusakti kohaselt tekkis P.H. a ja P.P. la seotus läbi viie erineva aspekti – kampaaniakulude hüvitamine, pereliikmete laenuprotsessid, P.H. a poolt Bigbank AS-i võlakirjade ostmine, P.P. la mõju ja staatus erakonnas Isamaa ning nendevahelised sõprussuhted. Prokuratuur on kohtumenetluses rõhutanud, et olulised ja vahetud olid kõik elemendid ka eraldiseisvatena, kuid eriti oluline on neid käsitleda ja vaadelda kogumis. Sellele tuginedes tulebki teha järeldus, et esines seotus

§ 7lg 1 p 4 mõttes.

Seda, kas tuvastatud ja tõendatud elemendid kogumis võiksid olla aluseks

§ 7lg 1 p 4 seotuse tuvastamiseks, pole kohtuotsuses analüüsitud.

1. Kohus on teinud mitmel korral etteheiteid, et prokuratuur on teinud meelevaldseid järeldusi või pole mingite asjaolude kohta tõendeid esitanud. Siinkohal ei saa jätta mainimata, et KarS § 3001 lg 2 on peitkuritegu, mille kohta tõendite kogumine on raskendatud. See mõistagi ei tähenda, et seetõttu peaks langetama tõendamisstandardit. Küll aga tuleb pidada võimalikuks, et selliste kuritegude puhul võivad otsesed tõendid puududa, mistõttu erilise tähtsuse omandab kaudsete tõendite kogumi hindamine (RKKKo asjas nr 1-22-3155/132, p 35). Maakohtu tõendite hindamine on olnud liiga konservatiivne, arvesse ei ole võetud süüdistuse aluseks oleva kuriteo olemust ning kohus on tõendeid hinnanud valikuliselt.
2. Kampaaniakulude kokkulepe hõlmas kõiki P.H. a kampaaniale tehtavaid kulutusi, st P.H. sai olla kindel, et ta ei pea enda rahalisi vahendeid selleks kulutama. Prokuratuuri hinnangul on sissetuleku suuruse kõrval põhjendatud arvesse võtta ka seda, mida ebaregulaarsem ja varieeruvam on sissetulek, seda suuremat vajadust rahalise kindlustunde järele see põhjustab. Seega tuleb summa märkimisväärsust hinnates arvestada ka seda, et P.H. sai igakuiselt kindel olla üksnes 592,89 euro suurusele töötasule. Ei saa nõustuda, et 3000 eurot ei ole sedavõrd suur summa, et tekitab inimeses tänuvõlglase tunnet. Pole võimalik hinnata, milliseid kulutusi kampaaniale oleks P.H. teinud ilma P.P. la toetuseta või millise häältesaagi see talle oleks toonud. Maakohus leidis, et P.H. a varalist seisu näitab Tartu linnas Lunini tn asuv elamu, mille hinnaks on Kaanon Kinnisvara
3. novembril 2022 hinnanud 424 000 eurot. Kohtu lähenemine vara väärtusele on liigselt lihtsustatud, kuna ei ole arvestatud, et kinnistule võib olla laenude tagamiseks seatud ka hüpoteeke ning tegemist on ühisvaraga. Keskmise inimese jaoks on kodu müümine viimane samm, et katta jooksvaid kulutusi ja hinnang sellele, milline on isiku vajadus vabade vahendite järele, ei saa hõlmata sedavõrd äärmuslikke lahendusi. Eelnevast tulenevalt peaks isiku varalist seisu arvestama eelkõige regulaarse sissetuleku ja likviidse vara pinnalt, mille kasutamist jooksvate kulutuste katteks ka isik ise võimalikuks 24 peab ja mida sellest tulenevalt enda rahalise seisu hindamisel arvesse võtab. P.P. ei olnud isik, kelle maksejõulisuses või usaldusväärsuses P.H. oleks pidanud kahtlema, mistõttu on arusaadav, miks P.H. tundis, et võib raha küsimisega tegeleda siis, kui tema jaoks saabub sobiv hetk. Tähtsusetu ei ole ka see, et kampaaniakulude hüvitamine oli P.H. ale sisuliselt kingitud, mistõttu raha nõudmisega kingituse tegija pidev häirimine oleks keskmise inimese jaoks sobimatu ja vastumeelne tegevus. Seepärast on arusaadav, miks P.H. ei hakanud vahetult pärast kulutuste tegemist intensiivselt P.P. lale võlgnevust meelde tuletama.
4. Maakohus on tähenduse omistanud ka sellele, et P.P. la jaoks polnud ebatavaline hüvitada Isamaa poliitikute kampaaniakulusid. Prokuratuuri jaoks jääb mõistmatuks, kuidas teiste isikutega seoste loomine mõjutab P.H. aga loodud seose olulisust. P.P. on võlasuhetel põhinevaid, ja seejuures olulisi seoseid võimeline looma paljude isikutega, kuid süüdistuse seisukohalt on oluline vaid side P.H. aga. P.P. ei tasunud kõigi Tartu KOV-il Isamaa valimisnimekirjas, veelgi vähem kõigi Tartu piirkonnas kandideerinud, inimeste kampaaniakulusid, st ka isikute toetamise osas tegi ta teadvustatud valiku.
5. Vaidlustatavas lahendis toob kohus välja ka selle, et kuivõrd kampaania rahastamise kokkulepe sõlmiti
6. aasta septembris, s.o enne kui P.H. a kampaania üldse algas, ei saanud kulude hüvitamise kokkuleppel ja Kuperjanovi 9 suhtes langetatud otsusel mingit konspiratiivset seost olla. Toimingupiirangu rikkumise seisukohalt on oluline üksnes isikutevahelise seose tekkimine, millest tulenevalt hakkab üks teise suhtes avaldama olulist ja vahetut mõju. Kampaaniakulude hüvitamine oli üks kaalukas teene, mille tulemusel kujunes P.H. al tänuvõlg P.P. la ees, kuid seda, et P.P. la või P.H. a tahtlus oleks juba hüvitamise hetkel olnud suunatud konkreetse hilisema vastuteene osutamisele, süüdistus ei väida.
7. Prokuratuuri hinnangul ilmestab P.P. la olulist rolli erakonnas Isamaa ametikohtade täitmisel see, kuidas erakonna nimekirjas erakonnaväliselt kandideeris P.J. gi. Tema kutsus osalema P.P. . Sarnaselt P.H. ale korraldas P.P. ka tema valimiskulude hüvitamise (st läbi erakonna Isamaa). Märkimisväärne oli ka enne valimistel osalemist sõlmitud „aumeeste“ kokkuleppe – P.J. e ülesanne oli volikogus toetada Isamaa fraktsiooni, hääletada vastavalt erakonna juhistele ja „teha meeskonnatöö“. P.P. vastutasuna toetas P.J. e juhitavat MTÜ-d Emajõe Lodjaselts igakuiste annetustega summas 2024 eurot. Sellest nähtub üheselt P.P. la soov kasutada rahalisi vahendeid, loomaks sõltuvussuhet.
8. Kohus on täiesti jätnud tähelepanuta tõendid nr 22 ja 23, s.o P.P. la märkmikud. Eeltoodust on leitud hulganisti Kuperjanovi 9 ning Isamaa erakonnaga seotud kirjeid. Seejuures on seal nimekiri Isamaa liikmetest, märkused Isamaa erakonnas toimuvate koosolekute kohta, valimisloosungeid, liikmete värbamisega seotud kirjeid, kontaktnumbreid jne.
9. Lisaks K.K. ale ja P.H. ale on P.P. tihedalt suhelnud ka teiste Isamaa erakonna juhatuse liikmetega, sh R.S. iga, P.S. aga, H.V.S. iga jne. Küsimust ei saa olla ka selles, et paralleelselt erakonna toetamise ja maailmavaadete propageerimisega oli P.P. la huvi ka temale südamelähedaste teemade kajastamine ning teostamine. Nii oli üheks selliseks Kuperjanovi 9 maja, mille kohta kanti talle koalitsioonikõneluste käigus ette teavet, sh „head uudist“ selle koalitsioonilepingust väljajäämise kohta. Saab teha järelduse, et K.K. ja P.H. olid kaks inimest, kes enne koalitsioonilepingut teadsid, et Kuperjanovi 9 majast loobumine on P.P. la huvi. P.P. lale oli oluline ka Kivisilla taastamine, Emajõega seonduvad teemad jne, mida koalitsioonilepingus kajastati. Seega ei nõustu prokuratuur seisukohaga, et tegemist on vaid erakonna lihtliikmega, kelle panust ja mõtteid valimiskampaanias arvestati ning kaasati. Prokuratuur leiab, et erakonnaliikmete rahastamisega sai P.P. piltlikult öeldes telefoniõiguse Tartu Linnavalitsuses ja -volikogus.
10. Prokurör möönab, et enamus infovahetust, kokkuleppeid, seisukohtade kooskõlastamisi jne, on toimunud K.K. a või teiste erakonna juhatuse liikmetega. Küll aga selgitas kohtus ka 25 P.H. ise, et ta suhtles piirkonna juhi ja volikogu esimehe K.K. aga tihti. Tulenevalt piirkondlikust hierarhiast on eluliselt usutav, et oluline teave, mida vahetasid K.K. ja P.P. , sai teatavaks ka P.H. ale. Piirkonna esimehe roll ongi jagada neid juhiseid, korraldusi ja muid poliitilisi vaateid, mida juhatuses või mõjukate inimeste poolt otsustatakse. Seega pole eluliselt usutav, et K.K. ale antud juhised ei olnud P.H. ale teada.
11. Käesolev apellatsioonkaebus on piiritletud kahe laenuprotsessiga, milles osales P.P. , st P.H. a õe K.H.A. ning abikaasa A.H. laenutaotluse protsessiga. Prokuratuur jääb kohtumenetluse vältel esitatud seisukoha juurde, et just nimelt P.P. la staatus AS-is Bigbank ning tema roll ja sekkumise määr laenutaotluste menetlemise juures tagasid P.H. a lähikondsetele erikohtlemise, mida tuleb käsitleda seotuse tekke alusena. Oluline on märkida, et kõik need laenutaotlused on P.P. la poolt edasi saadetud ja arutatud AS-i Bigbank kõrgeimate juhtidega (Eesti äriüksuse juht ja juhatuse liikmed), mitte AS-is Bigbank igapäevaselt laenudega tegelevate inimestega (st eelkõige laenuhaldurid). Kõik e-kirjad ilmestavad, kuidas tegelikkuses ei piirdu P.P. la roll vaid panga töö parendamisega, vaid paralleelselt on tema huviks ka fakt, et tema sõbrad, tuttavad või muul viisil temaga ühendust võtnud inimesed saaksid AS-ist Bigbank laenu.
12. K.H.A. laenutaotlusega seonduvalt on kohus tuginenud vaid kaitsjate tõenditele, jätnud tähelepanuta prokuratuuri tõendid või teinud neist ebaõigeid järeldusi. Tõendite hindamine on olnud ühekülgne. Märkimist väärib, et P.P. la ülesandeks ei olnud pelgalt laenutaotleja ja laenuandja (AS Bigbank) kokkuviimine, nagu kaitsjad üritasid kohtumenetluses kohut veenda. Isegi pärast I.P. raga kokkuviimist ilmnesid probleemid, mida kaasati lahendama taaskord P.P. isiklikult. Tegelikult lepiti laenutingimused kokku P.P. laga ning kelle mõju ja staatust ta kasutas AS Bigbank töötajatega (ja juhtidega) suhtlemisel. Ehk K.H.A. laenuprotsess oli kõike muud kui standardne. P.H. a ja P.P. la suhted võimaldasid esialgse laenupakkumise intressi suuruse alla tuua. Kõik kogumis ilmestab, et kogu laenuprotsessi puhul oli tegemist kõige muu kui tavapärase laenu taotlemisega. Fakt, et tegelikult lepingut ei sõlmitud ning lõppkokkuvõttes võttis laenu hoopiski P.H. , ei tähenda, et sellest protsessist ei nähtu P.P. la mõju P.H. a jaoks. Kogu see laenuprotsess kinnistas P.H. a teadmist, et P.P. on inimene, kelle juurde saab laenutaotlusega pöörduda, kes osaleb selles isiklikult ning aitab lahendada taotluse menetlemisel tekkinud probleeme. Täpselt selles P.P. la oluline ja vahetu mõju seisnebki. Lõpuks laenu võtmine Swedbank AS ei tee olematuks P.P. la võtmerolli. Seejuures isegi, kui tegu oleks tavatingimustel sõlmitud laenulepinguga, ei tähenda see, et P.P. ei mõjutanud oluliselt lepingu sõlmimist ja seeläbi P.H. a lähikondset. Prokurör möönab, et P.H. a „kaebus“ võis lahendada laiema probleemi ning muuta AS-i Bigbank laenupraktikat. Küll aga oli tõukeks sellele justnimelt P.H. a ja P.P. la omavaheline suhe, läbisaamine ning viimase tahe enda sõpra aidata. Taaskord, kui mõelda eelkirjeldatust välja P.P. la roll, poleks ka AS-i Bigbank praktika muutunud.
13. Prokuratuur nõustub õigupoolest ka faktiga, et süüdistatavate vaheline sõpruse sisu ei olnud niivõrd intensiivne, mis kohustaks P.H. at P.P. la huvides tehtavast otsusest või toimingust taanduma pelgalt selle fakti tõttu. Küll aga tuleb nendevahelist sõprust käsitleda selle siduva faktorina, mis võimaldab ka eeltoodud, üksikud elemendid, asetada konteksti ja koosmõjus kinnitab, et P.P. mõjutas P.H. at väljaspool tema abilinnapeana tegutsemist oluliselt ja vahetult. Selliselt ei ole tegemist pelgalt kampaaniakulude hüvitamisega, vaid sõbrale kohalike omavalitsuse valimiste raames tehtud kampaaniakulude hüvitamisega. Samuti laenuläbirääkimistel erikohtlemine, P.P. la abi ja P.H. a kokkuviimine AS-i Bigbank juhatuse ning kohaliku taseme üksuse juhiga ei toimunud juhututtava, vaid sõbra suhtes. Ka erakonna siseselt oli tegemist sarnaste poliitiliste vaadete edendajate ja sõpradega, mistõttu on P.P. la huvi ka see, et P.H. al läheks erakonna karjääriredelil hästi. Seetõttu ei saa üle ega ümber faktist, et isikute seotust tuleb vaadata komplektsena

§ 7lg 1 p 4 mõttes.

26

1. Võlakirjade soetamise osas märgib prokurör, et prokuratuur ei ole väitnud, et
2. jaanuaril 2023 tehtud otsus oli AS Bigbank huvides. AS Bigbank on läbi P.P. la P.H. aga seotud isik.

§ 7

lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt loetakse seotud isikuks ka selline juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või mille juhtimis- või kontrollorgani liige on p 4 alusel seotud isik (s.o P.P. ). Võlakirjade soetamisega seonduv, koosmõjus isikute sõbrastaatusega, näitab taaskord, et nende suhe mõjutas P.H. at väljaspool tema ametiseisundit, s.o eraelu, oluliselt ja vahetult. Seda rõhutab fakt, et P.H. pidas vajalikuks P.P. a teavitada sellest, et ta AS Bigbank võlakirju märkis. Tuttavate suhtluses ei ole tavaks, et ettevõtte suuraktsionäri ning nõukogu esimeest teavitatakse võlakirjade, aktsiate vms ostust. 129. Ühtlasi on maakohus rikkunud materiaalõigust

§ 7lg 1 p 4 sisustamisel.

Kohtuotsuse sisulised põhistused keskenduvad prokuratuuri süüdistuses märgitud üksikute seoste ümberlükkamisele, sh põhjalikult on käsitletud iga elementi, mille pinnalt leidis prokuratuur, et P.H. ja P.P. on seotud isikud. Küll aga ei ole kohus analüüsinud, kas need elemendid, mille faktilised asjaolud on loetud tõendatuks (kampaaniakulude hüvitamine, mõju erakonnas Isamaa, sõprussuhted) võimaldavad kogumis järeldada, et nad on seotud isikud. Prokurör möönab, et kui kohus leiab, et prokuratuuri kirjeldatud asjaolud pole üleüldse aset leidnudki või tõendatud, pole ka kogumis võimalik asjaolusid analüüsida. Küll aga on kohus mitmeid aspekte tuvastanud, ent jõudnud erinevale arusaamale seotuse intensiivsuse osas. 130. Prokuratuur nõustus maakohtuga selles, et 9. jaanuaril 2023 vastu võetud otsus ei omanud ühtegi otsest õiguslikku ega faktilist tagajärge konkreetselt P.P. lale ega korp! Sakalale. Kumbki ei olnud selle otsuse adressaat ega otsusest mõjutatud isik. See omas tagajärgi eelkõige linnale ning RKAS-ile, st oli tehtud nende suhtes. Seega pole asjakohane

§ 11lg 1 p 1.

131. Toimingupiirangu rikkumine seisneb selles, et abilinnapea oli teadlik P.P. la (st temaga seotud isiku) muust huvist, mis mõjutas P Humala tehtud otsust

§ 11

lg 1 p 2 alusel.

§ 11lg 1 p 2 eeldab, et P.H.

teadis P.P. la muust huvist, mis võis tema tehtavat otsust mõjutada. Seega sätet grammatiliselt tõlgendades ei ole vajalik tuvastada ega tõendada fakti, et see huvi otsust reaalselt mõjutas, vaid piisab mõjutusfakti võimalikkusest. Materiaalõiguslikult pole õige järeldada, et P.H. lähtus otsuse tegemisel linna huvidest, vaid tuleb tuvastada, et see teise isiku huvi võis mõjutada ametiisikut ja seeläbi ka tema tehtavat toimingut või vastu võetavat otsust (1-19-6293 p 149). Ei tohi lasta meelest minna, et ametiisik peab hoiduma sellistest otsustest, mille puhul tekib mulje, et neid võis mõjutada mingi erahuvi – ja kui ametiisik otsuse sellest hoolimata teeb, peab ta aktsepteerima süüetteheidet (1-19-6293, p 152). Toimingupiirangu eesmärk on maandada korruptsiooniohtu – seda nii olukorras, kui ametiseisundit kasutades on ametiisik lähtunud erahuvides, ent ka juhul, kui ta seda teinud ei ole.

1. P.H. a tegevust mõjutas P.P. la erahuvi järgmiselt. P.H. on otsuse tegemisele eelnevalt suhelnud Kuperjanovi 9 teemadel vähemalt neljal korral L.K. ga. Kokkuvõtlikult on need vestlused toimunud nii Kuperjanovi 9 omandamise otstarbekuse kui ka ajalise surve osas. Ehk pärast L.K. ga kõnede toimumist on P.H. suhelnud ka P.P. laga. See annab alust järeldada, et P.H. soovis ennast protsessi ajajoone ja seisuga enne P.P. laga vestlemist kurssi viia, st vajadusel oli tal võimalik sellest P.P. lale aru anda. Sellest nähtub otseselt, et P.P. la surve ja huvi on teda otsuse tegemisel mõjutanud.
2. Märkimist väärib ka P.H. a suhtlus G.K. ga. Tunnistaja ütlustest oli selgesti näha P.H. a roll otsuse sisulisel suunamisel ning fakt, et see kandis ajalist survet ning sõnumit, et linnavalitsus peab Kuperjanovi 9-st loobuma. Kohtuotsuses puudub selgitus, miks tunnistaja ütlustele ei tuginetud.
3. Kõige ilmekamalt illustreerivad fakti, et P.H. juhindus P.P. la erahuvist, nende omavahelised kõned.
4. novembril 2022 kõnes selgitab P.H. , et ta torgib Kuperjanovi 9 27 teemadel L.K. t kogu aeg ning et ütles talle, et ei ole midagi, et siis tuleb ju otsustada, et me ei tee seda (st loobuda Kuperjanovi 9-st). Samuti selgitab ta, et L.K. l on motivatsioon vist ära kadunud, kuna saab aru, et tegelikult raha ei ole ja tuleb tegemata jätta (millist seisukohta edastas P.H. L.K. le korduvalt)
5. detsembri 2022 kõnes avaldas P.H. taaskord nõustumist P.P. la erahuviga ning selle teadvustamist. Lisaks selgitas P.H. millised on sel hetkel linna seisukohad, millised arutelud, koosolekud on toimunud jne.
6. Juhul, kui ka ringkonnakohus

§ 7

lg 1 p-st 4 tulenevalt seotust ei tuvasta, soovib prokuratuur tuua ringkonnakohtu kolleegiumi ette küsimuse, kas käesoleval juhul on võimalik tuvastada

§ 11lg 1 p-st 3 tuleneva korruptsiooniohu realiseerumine.

Küsimust ei ole selles, et sügisel 2022 leidsid aset kõned P.H. a ja P.P. la vahel, kus P.P. kasutas fraase „avalda survet“, „joone peab ta alla saama“, „ja kiri ära saata ja, kuramus, saame selle asja liikuma ikkagi“, no jumal küll, kas te juba lukku ei saa seda asja, see on täitsa uskumatu“, „ürita see aasta kindlasti ära koputada see asi“ ning „aga vähemalt selle aasta numbri sees võiks see asi ikkagi nüüd“. Seega ei ole tegemist pelgalt lobistamisega, mille eesmärk on saada endale soodne otsus, vaid konkreetse mõjutamisega. Vähemtähtsad ei ole ka P.H. a vastused, kus ta mõistab P.P. la muret ning annab aru sellest, et ta küsimusega tegeleb ning seda arutelu linnavalitsuses veab. Teisisõnu on realiseerunud oht, et otsustades pealtnäha linna huvides ehk et mitte jätta vana maja linna omandisse seisma, oli selle taustal varjatult P.P. la erahuvi. Esines korruptsioonioht. Tegemist ei ole hüpoteetilise ohuga, st avalikkusel võiks tekkida kahtlus, kas P.H. a tegevus võis olla kantud kellegi erahuvist, vaid see ka reaalselt esines.

1. Kuivõrd eelnevale tuginedes leiab prokuratuur, et P.H. a tegu oli koosseisupärane, õigusvastane ning süüline, tuleb kohtuotsus tühistada ka P.P. la õigeksmõistmises. Süüdistatav pani KarS § 3001 lg 2 - § 22 lg 3 järgi teo toime toimingupiirangu rikkumisele eriti suures ulatuses vaimse kaasabi osutamisega. P.P. la käitumine väljus sotsiaaladekvaatsete tegude piiridest. Tegemist ei olnud tavalise lobitööga, millega ärimees soovis, et linn temale soodsal viisil otsustaks. Selline lobitöö kasvas üle abilinnapea mõjutamiseks, suunamiseks ning korralduste andmiseks. Subjektiivsest küljest – P.P. teadis, et ta on P.H. aga seotud isik. P.P. teadis, et ta toetas P.H. a kampaaniakulusid, et ta on aidanud tema õde ja abikaasat ASist Bigbank laenu taotlustega. Ta oli teadlik ka sellest, et P.H. on soetanud AS-i Bigbank võlakirju. Samuti oli ta kursis enda mõju ja rolliga erakonnas Isamaa, millesse mõlemad kuulusid ning tema pädevuses oli otsustada poliitiku karjääri üle ning oli ta teadlik nendevahelistest suhetest.
2. Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis leiab prokurör, et maakohus on menetluskulude hüvitamisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Menetluskulud ei olnud põhjendatud kohtu määratud ulatuses. Kriminaalasja mahukust, keerukust ja pikkust arvestades on tegemist astronoomiliselt suurte menetluskuludega. Prokuratuuri hinnangul on kohus suhtunud kulude põhjendamatusesse kriitikavabalt ning ei ole analüüsinud kõigi toimingute vajalikkust, tulemust ega sisulist mahtu. Kõik see päädib menetluskulude väljamõistmisega oluliselt suuremas määras kui olnuks põhjendatud. Asi on õiguslikus küsimuses küll keskmisest keerukam, kuid kaitseülesandeid osutasid ka kaitsjad, kelle töökogemus taoliste kriminaalasjade juures oli keskmisest suurem.
3. Kohtueelses menetluses oli kriminaaltoimikute maht 7 köidet, kokku toimus 27 istungit. Avalik kohtueelne menetlus kestis 11 kuud (
4. mai 2023 kuni
5. aprill 2024) ning kohtumenetlus kestis sisuliselt 4 kuud (
6. august 2024 kuni
7. detsember 2024). Seega suurendab menetluskulude põhjendatust kriminaalasja keerukus, ent kriminaalasi ei olnud niivõrd mahukas, et õigustada enam kui 190 000 euro suuruste menetluskulude teket.
8. Maakohus on P.P. la kaitsjate menetluskulude hüvitamise taotlusesse ja selle lisadesse suhtunud üsnagi kriitikavabalt. Kriitikavabalt on menetluskulude hulka arvatud ka selliseid 28 toiminguid, mida kaitsekuludena hüvitada pole vajalik. Arveid on esitatud ka toimingute eest, millised jäid tagajärjetuks – kohtuniku taandamisavalduste koostamine, määruskaebuste koostamine jne. P.P. la menetluskulusid tuleb vähendada vähemalt poole ulatuses. P.H. a osas leiab prokurör, et temal tekkinud menetluskulud on suures osas põhjendatud ja vajalikud. Süüdistatava P.H. a kaitsjate apellatsioon
9. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatava P.H. a kaitsjad vandeadvokaadid M. Lemetti ja T. Kask, kes taotlevad Tartu Maakohtu
10. septembri 2024 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist ning kohustada Kaitsepolitseiametit või prokuratuuri andma süüdistatavale P.H. ale ammendav ülevaade kõigist P.H. a jälitustegevuse käigus kogutud andmetest ning anda menetlusosalise valdusesse kõik jälitustegevuse käigus kogutud andmed, et nendega oleks võimalik segamatult omal käel (nt advokaadibüroos) tutvuda. Veel taotletakse maakohtu põhjenduste muutmist ja uue otsuse tegemist, millega tuvastada, et maakohtu ja prokuratuuri poolt väljastatud jälitustoimingute kõik load on õigusvastased, tunnistada nimetatud määruste ja lubade alusel teostatud jälitustoimingud õigusvastaseks ning tunnistada jälitustoimingute tulemusel saadud tõendid lubamatuteks. Samuti tunnistada õigusvastaseks P.H. a e-postkastide sisu väljaküsimine menetleja poolt lihtkirjaliku päringu alusel. Tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata P.H. a taotlused talle süüteomenetluses seoses ametikohustuste täitmisest kõrvalejäämisega tekitatud varalise kahju ja arvutiandmetega hooletult ümberkäimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning jättis P.H. a kanda menetluskulud 9333 euro ulatuses. Rahuldada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlused ning jätta maakohtus tekkinud menetluskulud täies ulatuses riigi kanda.
11. Kaitsjad leiavad jätkuvalt, et jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamise käigus rikuti oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis on kaasa toonud süüdistatava kaitseõiguse rikkumise ning kaitsjad põhjendavad seda järgmiselt. Jälitustegevuse andmete tutvustamise viis ei ole õiguspärane, sest see piirab oluliselt kaitseõiguse teostamist, mistõttu on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Pole mitte mingit kaalukat põhjust, miks ei tohiks anda kaitsjale tutvumiseks jälitustegevuse kogutud andmete kõiki koopiaid. Olukord, kus kaitsjale oleks jälitustegevuse andmed kättesaadavad, oleks kaitseõiguse teostamine palju efektiivsem erinevate ressursside kontekstis (aeg, raha, ametnike tööaeg jne). Pealegi on käesoleval juhul tegemist P.H. a enda kõnedega, milles ta ühe osapoolena on osalenud. Puudub igasugune põhjendus, miks ta ei tohiks neid salvestusi enda valdusesse saada. Lubamatu on olukord, kus ametnik on demonstratiivselt passiivne ning tutvujad peavad ise (teadmata sealjuures andmete kogumi kogu sisu) väga täpselt kuupäeva ja kellaaja täpsusega ütlema, milliste kõnedega, lindistustega, videotega või fotodega nad tutvuda soovivad. See piirab oluliselt tutvumise võimalusi. Kaitsjad leiavad, et
12. jaanuari 2013 (üle 10 aasta tagasi!) jõustunud Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord on vananenud, ajale jalgu jäänud ja ei vasta enam tänapäeva tehnoloogia võimalustele.
13. Kaitsjad ei nõustu maakohtu seisukohaga, millega maakohus jättis tühistamata maakohtu ja prokuratuuri poolt väljastatud jälitustoimingute load ning jättis nimetatud määruste ja lubade alusel teostatud jälitustoimingud õigusvastaseks tunnistamata ning jälitustoimingute tulemusel saadud tõendid lubamatuteks tunnistamata. Kaitsjad soovivad, et ringkonnakohus tuvastaks, et selles kriminaalasjas maakohtu ja prokuratuuri poolt väljastatud jälitustoimingute load on õigusvastased, ning tunnistada jälitustoimingute tulemusel saadud tõendid lubamatuteks. Jälitusluba väljastanud maakohtule esitatud infokillud olid ebaseaduslikud ja/või ebapiisavad ja/või kontekstist väljarebitud ja/või teatud mõttes koguni kohut eksitavad ka sellel ajahetkel (st 2022 oktoobris). Jälituslubades ja taotlustes on prokuratuur läbivalt 29 esitanud ebaõige faktiväite nagu eksisteeriks linnal ostueesõigus Kuperjanovi 9 kinnistu osas. Samal ajal oli juba oktoobris 2022 menetlejale teada, et mingit ostueesõigust linnal pole.
14. Hilisemate jälituslubade põhjendused on veelgi nõrgemad, sest 1) ära on langenud osad kuriteokahtlused ja 2) jälitustoimingutega kogutud teave ei ole nii kaalukas, et oleks olnud alust jälituslubade pikendamiseks (uute jälituslubade andmiseks). Järele jäi üksnes üks episood Kuperjanovi 9 osas. Kohtu ja prokuratuuri põhjendused jälitustegevuse jätkamise osas on sisutühjad ja trafaretsed. Kohus pole prokuratuuri hilisemaid taotlusi kriitiliselt hinnanud. Kuidas muidu selgitada asjaolu, et küsitud jälituslubadest realiseeriti ainult osad (st ainult osade lubade alusel teostati jälitustoiminguid).
15. Kaitsjad ei nõustu maakohtu seisukohaga, millega maakohus jättis õigusvastaseks tunnistamata P.H. a e-postkastide sisu väljaküsimise menetleja poolt lihtkirjaliku päringu alusel ja lubamatuks tunnistamata nende päringute tulemusel saadud prokuröri tõendid nr 7, 10, 25 ja
16. Lihtkirjalike päringutega saadud teave on lubamatu nii üksikute päringute lõikes kui ka kogumis vaadatuna. Tervikuna vaadates ja pannes sinna kõrvale ka jälitustegevuse lubade korduv küsimine ja andmine, joonistub ebaseaduslik tõendite kogumine veelgi reljeefsemalt välja. E-postkastide osas jäeti jälitustegevuse load realiseerimata, selle asemel küsiti e-postkastide teave välja lihtkirjalike päringutega.
17. P.P. lal polnud vahetut mõju P.H. a suhtes valimiskampaania kulude hüvitamisel. Valimiskampaania toetamine on demokraatia üks fundamentaalne osa ning seda ei saa muuta mingi süüteokoosseisu objektiivse külje asjaoluks. Siit edasi on väike samm selleni, et hakatakse kõiki valimiskampaania toetajaid käsitlema kui potentsiaalseid seotud isikuid, kelle puhul saaks jaatada eksimist

-s sätestatud reeglite vastu.

2. jaanuaril 2023 ei võtnud linnavalitsus vastu otsust

tähenduses. Kuna Kuperjanovi 9 omandamiseks vajaminevate vahetatavate kinnistute väärtused olid 1 600 000 eurot, siis oleks tulnud vahetustehinguks luba anda Tartu linnavolikogul. Sellisel juhul olid mistahes linnavalitsuse tegevused ettevalmistava tegevusega ning ei saanud omada otsustavat tähtsust. Veelgi enam, linnavalitsus ei andnud välja kirjalikku haldusakti vahetustehingust loobumise kohta. Tegemist oli üksnes jooksvate aruteludega suulises vormis, mis ei vormunud haldusaktiks. Polnud olemas linnavalitsuse selgelt äratuntavat otsust, mille tegemisest oleks P.H. saanud end taandada. Tunnistajad J.M. , U.K. , K.K. ja süüdistatav P.H. on oma ütlustes selgitanud linnavalitsuse ja linnavolikogu otsustusprotsessi ja jaanuaris võetud sisukoht ei ole otsus. Seega puudus P.H. al arusaam, et ta oleks 9. jaanuari 2023 kabinetinõupidamisel realiseerinud oma ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust ja osalenud

§ 2lg 2 p 1 tähenduses otsuse tegemisel.

Selline arusaam puudus lisaks P.H. ale ka teistel linnavalitsuse töötajatel.

1. Kaitsjad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et rahuldamata tuleb jätta P.H. a taotlused talle süüteomenetluses seoses ametikohustuste täitmisest kõrvalejäämisega tekitatud varalise kahju ja arvutiandmetega hooletult ümberkäimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. P.H. sisuliselt kõrvaldati ametist ning põhjendatud ei ole SKHS § 5 lg 1 p 4 kitsendav tõlgendamine. P.H. ale oli kahtlustuse saamise järgselt üheselt arusaadav, et tema jätkamine Tartu abilinnapeana ei ole kahtlustuse saamise järgselt võimalik ning kui ta ise ametist lahkumisest ei teata, siis toimub see muul viisil nii ehk teisiti. Sisuliselt realiseerus KrMS § 141 lg 1 koosseis, vaatamata sellele, et kõrvaldamist ei ole otsustatud kohtumääruse alusel. P.H. a pilveandmete ja IT seadmetest leitud andmetega käidi lohakalt ümber. Ebaõige on maakohtu järeldus, et kuna kohus ei tuvastanud, et P.H. a IT-seadmetest leitud andmetele oleks nende käitlemisel mingit reaalset ega ka potentsiaalset ohtu tekkinud ja seega on kahju tekkimine tõendamata. Asjaolud näitavad menetleja väga madalat küberhügieeni taset andmete käitlemisel. Käesoleval juhul on tegemist eelkõige eraelu puutumatuse rikkumisega, 30 samuti oli niimoodi hooletult käitudes ohtu pandud sõnumi saladus. Tekkinud mittevaraline kahju on rikkumiste otsene tagajärg.
2. Kaitsjad ei nõustu maakohtu seisukohaga, millega jäeti P.H. al tekkinud menetluskulud 9333 eurot P.H. a kanda. Kuna kohtuasi oli üle keskmise keerukas ja nüansirohke, siis oli õigustatud ka kahe kaitsja kohalolu nimetatud istungitel. Süüdistatava P.P. la kaitsjate apellatsioon
3. Apellatsiooni esitasid ka süüdistatava P.P. la kaitsjad vandeadvokaadid P. Keres ja A. Rohtla, kes paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata P.P. la kaitsjate taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ning millega jäeti P.P. lal te