Obsah (9)

§ 477§ 663§ 657§ 667§ 651§ 465§ 696§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-14091 Kohtuasi X avaldus Y vastu

§ 477lg-st 5.

1. Avaldustes toodud asjaolude kohaselt elavad vanemad lahus alates 07.09.2023 ning kuni esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorrani ei toimunud lapse ja isa suhtlemine kindla graafiku alusel. Laps on septembrist 2023 kuni aprillini 2024 isaga olnud lühemate perioodide (1–5 päeva) vältel, alates maist 2024 nädala pikkuste või ka sellest pikemate perioodide vältel. 7 2-24-14091
2. Maakohus järeldas esitatud seisukohtade ja lapse ärakuulamise põhjal, et laps on lähedane mõlema vanemaga ning mõlemad vanemad on lapse suhtes hoolitsevad. Laps harjus kiiresti kohtu määratud esialgse suhtluskorraga ning pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist ei ole lapsel ilmnenud ema avalduses viidatud nahalöövet ega voodimärgamist. Lasteaia personal ei toonud esile, et laps oleks viimasel ajal olnud stressis või oleks tal muid probleeme. Ema tõi välja põletiku lapse intiimpiirkonnas, millest laps ei olevat isale soovinud rääkida, kuid maakohtule ei nähtunud, et see asjaolu võiks mõjutada asjas määratavat suhtluskorda, kuivõrd puuduvad igasugused viited sellele, et põletik oleks tingitud isapoolsest hooletusest lapse eest hoolitsemisel. Laps saab vabalt suhelda mõlema vanemaga tehniliste vahendite abil ja kui lapsel on muresid, mida ta ühe või teise vanemaga jagada ei soovi, saab ta seda igal ajal teha teise vanemaga.
3. Kuivõrd võrreldes avalduses esitatud taotlustega tegid vanemad menetluse kestel järeleandmisi ja leidsid teatud osas üksmeele, lähtus maakohus suhtluskorra määramisel isa poolt kohtule 30.04.2025 esitatud kompromissi projektist, mida maakohus arutas menetlusosalistega 02.06.2025 ärakuulamisel. Maakohus kehtestas suhtluskorras need punktid (s.o maakohtu määruse resolutsiooni punktid 20.3.1–20.3.5, 20.4–20.6, 20.9.–20.14), millega mõlemad vanemad nõustusid ja selles osas määruses täiendavaid põhjendusi ei esitanud. Maakohus täiendas punkti 20.6 selliselt, et (nt lapse tõsisema haigestumise tõttu) ärajäänud kohtumine asendatakse juhul, kui vanemad on jõudnud selles kirjalikus või elektroonilises vormis (nt sõnum, e-kiri) kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, siis kohtumist ei asendata.
4. Järgnevalt analüüsis maakohus suhtluskorra neid punkte, mille üle vanemad vaidlesid. 15.
5. Maakohus ei tuvastanud muid asjaolusid peale lapse vanuse, mis võiksid välistada lapse vahelduva elukoha (nädal-nädal suhtluskorra). Lapse jaoks on turvalisus, stabiilsus ja areng kohtu hinnangul tagatud samaväärselt ka 50/50 suhtluskorra puhul. Kohtul ei olnud alust arvata, et suhtluskorra muutmine võiks lapsele tekitada suurt stressi, arvestades, et laps on juba olnud ligikaudu nädalaste perioodide kaupa nii isa kui ka vanavanemate juures. Ka lapse esindaja hinnangul on laps kiire kohaneja. Laps avaldas nii määratud esindajale kui ka kohtule soovi olla ema juures mõnevõrra rohkem aega. Samas oli lapse ärakuulamise põhjal alust arvata, et ema oli last mõjutanud, öeldes lapsele, et isa teeb emale (sisemiselt) haiget ja tahab last emalt ära võtta. Samuti oli ema lapsele öelnud, et lapse kodu on ema juures, ning palunud lapsel hoida saladuses selle, mida ema lapsele isast räägib. Seda arvestades oli kaheldav, et lapse väljendatud soov olla rohkem emaga oli kujunenud iseseisvalt, ilma ema mõjutuseta. 15.
6. Vanemate omavahelised suhted on küll konfliktsed, kuid isa poolt kohtule esitatud sõnumivahetustest nähtuvalt on vanemad võimelised lapsega seotud küsimusi arutama ja teavet üksteisega jagama. Maakohtu hinnangul lähtuvad mõlemad vanemad lapse huvidest ja suudavad last puudutavates olulistes küsimustes koostööd teha. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et lapse isa käituks ja suhtleks emaga selgelt kohatul viisil või vastupidi. Igapäevaseid tülisid aitab vältida see, kui lapsel on kindlaks määratud suhtluskord, mida vanemad järgivad, ning kumbki tagab enda juures kõik lapsele vajaliku. 15.
7. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata nädal-nädal suhtluskorra algus
8. a kevadesse, veidi enne lapse 7-aastaseks saamist, arvestades ärakuulamisel arutatut.
9. a sügisel läheb laps kooli ning ta saab enne kooli algust uue suhtlusgraafikuga harjuda. Kooliminekuikka või sellele lähedale jõudnud laps on juba piisavalt iseseisvunud, et tulla toime emast nädala pikkuse eemalolekuga. Laps on isa esitatud tabeli järgi ka varem olnud isaga nädala pikkuseid perioode, samuti on ta veetnud pikemalt vanavanemate juures. 8 2-24-14091 15.
10. Maakohtu hinnangul oli mõistlik isa ettepanek, et suveperioodil on laps juulis ja augustis mõlema vanemaga vähemalt nädala pikkuste perioodide kaupa. Suvine suhtluskord võimaldab mõlemal vanemal teha lapsega pikemaid reise või näiteks viia laps pikemaks ajaks vanavanemate juurde. 15.
11. Alates lapse kooliminekust tuleb reguleerida ka koolivaheajad. Maakohus määras millise vaheaja kumma vanema juures laps veedab. Selline suhtluskord võimaldab mõlemal vanemal veeta lapsega koolivaheajad võimalikult võrdses mahus ja planeerida vaheaegadeks näiteks reise. 15.
12. Reisimise osas määras maakohus, et kummalgi vanemal on õigus lapsega oma suhtlemiskorra ajal reisida lapsega välisriiki. Lisaks on mõlemal vanemal õigus kord aastas reisida välisriiki kuni 14 järjestikuseks päevaks. Määrus asendab lapsega reisimiseks teise vanema nõusoleku, kui reis toimub eelmistes lausetes viidatud juhtudel. Määruskaebus
13. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus määras, et:  kuni
14. a
15. nädalani (k.a) viibib laps koos isaga iga paaritu nädala kolmapäevast kuni järgmise (paaris) nädala esmaspäevani ning paaris nädala kolmapäeval kella 16.00-st kuni reede hommikul kella 09.00-ni;  alates
16. a
17. nädalast viibib laps vaheldumisi nädala kaupa isa ja ema juures, alustades paaritu nädala reedel kell 17.00 ja lõpetades järgmise (paaris) nädala reedel kell 17.00;  suveperioodil (juulis ja augustis), alates
18. aastast, viibib laps vaheldumisi kahe nädala kaupa nii ema kui isa juures, lähtudes kokkuleppest, mille vanemad sõlmivad hiljemalt
19. maiks e-kirja teel. Kokkuleppe puudumisel rakendub eelnevalt määratud kord, mille järgi paaritul aastal viibib laps emaga esimesel ja kolmandal täisnädalal ning isa järgnevatel täisnädalatel, paarisaastal vastupidi;  alates
20. aastast veedab laps koolivaheajad (I, III ja IV) vaheldumisi vanematega vastavalt paaris/paaritu aasta loogikale ning eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemikele. Lapse ema palub teha uue määruse, millega määrata eelnimetatud punktide osas järgneva suhtluskorra: laps viibib koos isaga iga paaritu nädala kolmapäevast kuni järgmise (paaris) nädala esmaspäevani. Isa võtab lapse kolmapäeva õhtul kell 17.30 lasteaiast (või XXX maja välisukse juurest, kui laps ei ole sel päeval lasteaias) ja toob lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda, kooli või ema juurde. 16.
21. Lapse elu on pärast kohtumäärust muutunud taas ebaturvaliseks ja pingeliseks, kuna lapse isa esitas kohtule teadlikult eksitavat teavet, mis on mõjutanud määruse sisu ja sellega lapse igapäevaelu korraldust. Maakohus lähtus määruse tegemisel teadmisest, et isa suhe elukaaslase Fga on lõppenud ja sellega on tagatud lapsele turvaline keskkond. Kahjuks on selgunud, et F kolis lapse isa juurde tagasi juba 21.06.
22. Kohe pärast seda lapse käitumine muutus drastiliselt. 16.
23. Lapsel on hakanud taas esinema psühhosomaatilisi ilminguid: nahaärritus, unehäired, ärevus ja hirmuseisundid. Eriti raskeks muudab olukorra teadmine, et eelnevalt toiminud suhtluskorra ajal, mil F ei viibinud isa juures, ei esinenud lapsel mitte ühtegi sellist sümptomit. Laps suhtles isaga vabalt ja rõõmuga. Kõik muutus hetkest, mil isa elukaaslane 9 2-24-14091 naasis. Laps on taas rahutu, tunneb end hüljatuna, protesteerib öiste ärkamiste ja nutuhoogudega, ei soovi isa juurde minna, ent kardab seda otse öelda. Ta tunneb vastutust ja süütunnet. 16.
24. Lisaks näitab lapse isa üles süstemaatilist koostöövõimetust, näiteks raskendas isa dokumentide üleandmist. Muret valmistab ka lapse isikliku hügieeni tase ja üldine hoolitsuse tase, kui laps viibib isa juures. Korduvalt on esinenud olukordi, kus laps saadetakse lasteaeda pesemata näoga, sassis ja kammimata juustega, määrdunud riietes. Lisaks sellele oli lapsel intiimpiirkonna põletikud, mis viitavad sellele, et lapsele ei tagata igapäevast intiimhügieeni. 16.
25. Eriti šokeeriv oli juhtum, kus lapse isa oli lapse magamistuppa asetanud vana potitooli, mida laps oli kasutanud ja mis jäi sinna tunde seisma koos lapse väljaheidetega. Laps kurtis emale, et tema magamistoas oli väga halb hais ja ta tundis end seal väga ebamugavalt. See on tõsine rikkumine lapse väärikuse, tervise ja turvalisuse vastu ning selline elukeskkond ei saa mitte kuidagi olla sobivaks aluseks lapse viibimiseks seal regulaarselt või pikemaajaliselt. 16.
26. Olukorra tõsidus ei võimalda jätkata uue suhtluskorraga. Lapse huvide ja heaolu seisukohalt on äärmiselt oluline arvestada vanematevahelise koostöö tegelikke võimalusi ning selgelt väljendatud riskitegureid. 16.
27. Lapse ema esitas kohtule tõendid, mis viitavad sellele, et ema on olnud isa poolt toimepandud vaimse ja majandusliku vägivalla ohver. Vägivalla kogemus ja sellega kaasnevad psühholoogilised tagajärjed – ärevus, usaldamatuse tunne, madal turvatunne – välistavad reaalse koostöövõimekuse. Lähisuhtevägivalla kogemusega vanemat ei saa sundida lapse kasvatamise nimel tihedale koostööle (sh lapse iganädalast üleandmist) isikuga, kelle käitumine on olnud tema suhtes vägivaldne või traumeeriv. Vaatamata sellele määras kohus suhtluskorra, mis eeldab, et laps liigub regulaarselt iga paari päeva järel ühest majapidamisest teise. Lapsel ei ole võimalik kujundada stabiilset ja etteaimatavat elurütmi, kuna ta ei tea kunagi, kus ta järgmise päeva hommikul ärkab. 16.
28. Maakohus ei selgitanud, miks just selline suhtluskord on lapsele parim – puudub igasugune arutelu lapse isikuomaduste, tema vanuse, harjumuste ja emotsionaalse seisundi kohta. Määratud suhtluskord tugineb oletusel, et kahe aasta jooksul olukord vanemate vahel paraneb ning koostöö muutub võimalikuks. 16.
29. Olukorras, kus isa ja tema elukaaslane on olnud korduvalt ema suhtes vaenulikud, on ilmne, et lapsele antakse edasi negatiivseid hoiakuid ja narratiive, mis omakorda mõjutavad lapse suhet emaga. Ema, kes on lapse jaoks olnud seni usaldusisik ja hooldaja, on sattunud lapse enda negatiivsete tunnete sihtmärgiks. 16.
30. Määratud suhtluskord ei ole kooskõlas Eesti siseriikliku õiguse ega rahvusvaheliste lapse õigusi kaitsvate standarditega. Menetlusosaliste seisukohad
31. Lapse isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
32. Lapse esindaja ei toetanud määruskaebust ja leidis, et maakohtu määrus on kooskõlas lapse huvidega.
33. Eestkosteasutus leidis, et maakohtu määratud suhtluskorra graafik sobib lapsele. Eestkosteasutus tegi oma seisukohas ettepaneku suunata vanemad lepitusteenuseid kasutama. 10 2-24-14091 Menetluse edasine käik
34. Maakohus jättis 29.08.2025 määrusega ema taotluse määruskaebuse tagamiseks rahuldamata. Samuti jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Lapse ema esitas 25.11.2025 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles kuni asjas tehtava lõpplahendini peatada lapse suhtlus isaga või kehtestada ajutine suhtluskord selliselt, et laps viibib isa juures üksnes ühel nädalavahetusel üle nädala.
2. Ringkonnakohus kuulas 11.12.2025 lapse ära ja jättis 15.12.2025 määrusega taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

24. Lapse ema soovis määruskaebuse lahendamist istungil.

§ 667

lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks istungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist siinses asjas vajalikuks. Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud. Lisaks kuulas ka ringkonnakohus lapse ära. Menetlusosalised on nii maa- kui ringkonnakohtus esitanud piisavalt kirjalikke seisukohti ja tõendeid, mille alusel saab ringkonnakohus määruskaebuse lahendada. 25.

§ 651

lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ja kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema vaidlustab maakohtu määratud suhtluskorra punktid 4.1 ja 4.2, millega maakohus määras lapse ja isa iganädalase suhtluse, ja punktid 4.3.6 ja 4.3.7, millega on reguleeritud isa ja lapse suhtlus suveperioodil ja koolivaheaegadel, soovides selle asemel, et laps suhtleks isaga aastaringselt üksnes paaritu nädala kolmapäevast kuni paaris nädala esmaspäevani. Ülejäänud suhtluskorra punktide osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja ringkonnakohus neid eraldi ei hinda.

1. Ringkonnakohus selgitab esmalt seoses lapse ja lahus elava vanema suhtluskorra kindlaksmääramisega järgmist. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 2 1 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei tee, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb mh lastekaitse seaduse (LasteKS) § 21 lg 2 järgi kuulata laps tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema 11 2-24-14091 arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Vajadusel peab kohus ise välja selgitama asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on lapse parimates huvides. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga.
2. Kohus määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes diskretsiooniotsusega, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid. Lapse huvi tuleb igal üksikul juhtumil sisustada konkreetsete asjaoludega. Kõrgema astme kohus saab sekkuda alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude tuvastamisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
3. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määrus

§ 465

lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist või diskretsioonipiiride ületamist ringkonnakohus esimese astme menetluses ega tehtud lahendis ei tuvasta. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud asja lahendamiseks vaidluse all olevad olulised asjaolud, juhindunud eelkõige lapse huvidest ja jõudnud suhtluskorra määramisel õigele järeldusele, et mõlemad avaldused olid põhjendatud rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et siinsel juhul on lapse huvidega kooskõlas jõuda lapse koolimineku ajaks selleni, et laps saab viibida mõlema vanemaga võrdse aja nädala kaupa. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 28.

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohtu määrusest ei nähtu põhjendusi, miks just selline suhtluskord on lapsele parim. Perekonnaseaduses ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. Nii PKS kui ka LasteKS kohustab vanemaid suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja lapse huvidest. Maakohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mille tõttu oleks vaja isa ja lapse suhtlust oluliselt piirata, nagu lapse ema seda vajalikuks peab. Lapse elukorralduse stabiilsus erineb perekonniti sõltuvalt sellest, millega laps on seni harjunud. Asja materjalidest nähtuvalt on laps alates vanemate lahkuminekust elanud vaheldumisi mõlema vanema juures. Maakohus ei tuvastanud muid asjaolusid peale lapse vanuse, mis võiksid välistada lapse vahelduva elukoha. Maakohtu hinnangul on lapse jaoks turvalisus, stabiilsus ja areng tagatud samaväärselt ka 50/50 suhtluskorra puhul. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et lapse väljakujunenud elurütmi ja arengut arvesse võttes ei tekita lapsele stressi mitte isaga viibimise aja suurendamine, vaid vanemate vahelised pinged. Kui ema on seisukohal, et laps peab just tema juures valdava osa ajast viibima, siis tema avalduse rahuldamise korral kannataks lapse suhe isaga. Omavahelised isiklikud erimeelsused ei anna ühele vanemale alust pidada teist vanemat ebapädevaks ja teda lapse elust tõrjuda. Ema määruskaebuses esile toodu ei anna alust maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ja leida, et võrdsel vanemlusel põhinev suhtluskord konkreetselt kõnealusele lapsele ei sobi. 28.
2. Ema väidete kohaselt on laps talle avaldanud, et ta sooviks elada rohkem koos emaga. Ringkonnakohus kuulas lapse ära 11.12.
3. Laps tuli ärakuulamisele isaga ja oli juba saabudes rõõmsameelne ja avatud. Isa lahkus koheselt ja ärakuulamine toimus ilma vanema juuresolekuta. Ärakuulamise alguses palus laps kohtunikul silmad sulgeda, avaldas, et soovib 12 2-24-14091 teha üllatuse ja joonistas kingituseks punase südame koos silmade ja naeratava suuga. Laps suhtles avatult ja rõõmsameelselt seni, kuni jutuks olid neutraalsed teemad – tema sõbrad ja tegevused, mida talle teha meeldib, mille vastu huvi tunneb ja millised kingisoovid on laps avaldanud jõuluvanale. Laps tutvustas kohtunikule Monster High tegelasi. Kohtunik selgitas, et on teadlik, et laps elab nii ema kui isa juures, mille peale teatas laps koheselt, et soovib rohkem elada emaga ja issi teeb emmele seest haiget – samas sõnastuses, nagu on laps samu lauseid öelnud ka varasematel ärakuulamistel. Seejuures ei küsinud kohtunik, kelle juures ta laps elada soovib (kohtunik ei küsinud sellele vastusele eelnevalt tegelikult veel ühtegi küsimust). Laps selgitas, et tal on hea nii ema kui isaga. Kui kohus juhtis jutu isa uuele elukaaslasele Fle, märkis laps, et F on väga tore ja tal on ka laps, kes on temast väiksem. Küll aga oli laps ilmselgelt vanemate vahelisest konfliktist teadlik, kuid seletas, et ei mäleta, et oleks isaga emast rääkinud, aga emaga räägivad nad isast küll. Küsimusele, millest räägitakse, laps ei vastanud ning vältis vastamist ka siis, kui kohtunik küsimust kordas. Vanemaid puudutavate küsimuste ajal puges laps korduvalt laua alla ja mängis peitust. Koheselt, kui jutuks tulid neutraalsed teemad, muutus laps uuesti rõõmsameelseks, jutukaks ja avatuks ning tuli laua alt välja. Kui kohtunik küsis, kas lapsel on mõni mure või on tal kõik hästi, tõmbus laps väga tõsiseks ja kinniseks, jättes küsimusele vastamata. Ka küsimusele, mille peale laps mõtlikuks jäädes mõtles, laps ei vastanud. Kuna laps muutus niivõrd tõsiseks, et oli karta, et ta võib hakata nutma, ei survestanud kohtunik selle küsimusega last edasi. Ka selle küsimuse peale puges laps laua alla. Lapse rõõmus tuju naasis niipea, kui vestlus juhiti neutraalsetele teemadele ja laps tuli ka iga kord koheselt laua alt välja ilma, et oleks pidanud seda paluma. Laps ei väljendanud kordagi negatiivsust kummagi vanema suhtes, mis pärineks tema enda kogemusest. Vanemate vahelised pinged on aga last selgelt häirivad, laps soovib end nendest distantseerida ega oska pingetega iseseisvalt toime tulla. Kokkuvõttes veendus kohus lapse ärakuulamisel, et lapse soov on veeta aega mõlema vanemaga. Seejuures jäi kohtule mulje, et lapse vastused tema suhete kohta mõlema vanemaga olid siirad ja väljendasid tema tegelikku arvamust. 28.
4. Lapse ema hinnangul on isaga ulatuslikum suhtlus vastuolus lapse heaoluga ja lapsel peab olema üks kodu. Määruskaebusest nähtuvalt sobis lapsele väga hästi elukorraldus, mil laps on isa juures üle nädala kolmapäevast esmaspäevani. Ema väitel muutus lapse käitumine kohe pärast maakohtu määruse tegemist tulenevalt sellest, et lapse isa alustas taas kooselu Fga. Ema tõi esile, et lapsel on maakohtu määratud suhtluskorra tõttu tekkinud ärevus, unehäired, nahalööve ja voodimärgamine. 28.
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas tõendatud, et suhtlemine isaga või tema elukaaslasega avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Isa ja lapse omavaheline hea ja soe läbisaamine ning isa oskus last toetada nähtub nii asja materjalidest kui ka lapse ärakuulamise käigus kogetust. Lapse esindaja on suhelnud lapsega mõlemas kodus ja samuti järeldanud, et laps tunneb ennast mõlema vanema juures hästi. Nagu eelnevalt märgitud, siis ringkonnakohtule ei jäänud lapse ärakuulamisel mulje, et lapsel oleks iseseisvalt kujunenud seisukoht, et ta sooviks vähendada isaga veedetavat aega. Lapse avaldatud seisukohast, et ta soovib rohkem elada emaga ja issi teeb emmele seest haiget, ei saa järeldada, et talle ei meeldi isa juures viibida, vaid laps on võtnud ema kaitsva hoiaku. Laps ei väljendanud kordagi negatiivset suhtumist ei isa ega tema elukaaslase suhtes, pigem vastupidi. Ringkonnakohus sai lapse ärakuulamisel kinnitust sellele, et laps soovib suhelda mõlema vanemaga ja lapsele tekitab emotsionaalset ebaturvalisust üksnes vanemate vaheline konflikt, millest ta on teadlikuks tehtud. 28.
6. Samuti ei ole tõendatud, et määruskaebuses esile toodud käitumisraskused on tingitud just suhtlusest isaga või sellest, et isa juures viibides suhtleb laps ka Fga. Ema väidetust saab 13 2-24-14091 järeldada, et muutuse lapse käitumises tõi kaasa F naasmine isa koju. Määruskaebusest viidatud asjaolust, et väidetavalt käitus laps pärast mõnepäevast (19.06–22.06.2025) isa juures viibimist terve nädala jooksul (29.06–07.07.2025) ema juures agressiivselt ja keeldus koostööst, ei saa järeldada, et pikemalt isa juures viibimine võiks last kahjustada või olla muul moel lapse huvidega vastuolus, sh ei ole alust eeldada, et isa ei saa lapse ja tema heaolu tagamisega hakkama. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka maakohus. Ei ole usutav, et määruskaebuses viidatud probleemid lapse käitumisega tekkisid maakohtu määratud suhtluskorra tõttu, kuna määruskaebuse esitamise ajaks oli suhtluskord kehtinud vaid paar nädalat. Lisaks nähtub eestkosteasutuse arvamusest määruskaebusele, et laste ja perede heaoluspetsialist vestles lapsega 18.08.2025 (s.o 2 kuud pärast määruskaebuses viidatud perioodi) ning laps mainis, et ta saab Fga hästi läbi ja F ei ole talle midagi halba teinud (dtl 514). Määruskaebuse täiendusele lisatud käitumispäevik koos videomaterjaliga ei kinnita ema väidet, et laps ei soovi isa juures viibida, vaid pigem seda, et lapse ema oma küsimustega suunab last väljendama soovi olla koos emaga ja halvustama nii isa kui F. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda määruskaebuse täiendusele lisatud telefonikõne, et F karjuks lapse peale, kuivõrd seda ei ole salvestiselt kuulda (dtl 594). Lapse ema väljendab salvestatud telefonikõnedes igatsust lapse järele, sundides ka last pidevalt kordama, kuidas laps ema järele igatseb ja suunab last vastama nii, nagu laps ei tahaks isa juures viibida, samal ajal ka hirmutab last isaga (dtl 582, 590). Ema esitatud salvestistelt nähtub, et ema sisendab lapsele ebakindlust isa suhtes ning survestab last eelistama ema ja lapse ema kodus viibimist. Selline suhtlusviis on lapsega manipuleeriv ja tekitab lapses lojaalsuskonflikti. Seega väidetavad käitumisraskused, ärevus ja unehäired on pigem tingitud sellest, et lapsel on raske toime tulla sellega, et ta peab emale pidevalt kinnitama, et ta eelistab ema ja otsima vigu isas. 28.
7. Ringkonnakohtuga samale seisukohale on jõudnud ka lapsele määratud esindaja, kelle seisukohast nähtuvalt on lapsele sobilik elukeskkond ja hoolitsus tagatud mõlema vanema kodus. Lapsele määratud esindaja suhtles 12.12.2025 ka lasteaia personaliga, kes ei ole täheldanud erinevusi selles, kas lapse toob lasteaeda ema või isa – mõlemal juhul on laps koostöine, sõbralik ja valmis õppe- ja kasvatustegevusteks. Samamoodi lahkub laps lasteaiast rõõmsalt nii ema kui ka isaga ning koostöö mõlema lapsevanemaga on toimiv. Lapse esindaja toob seisukohas esile, et lapse ema on püüdnud lasteaia personali veenda selles, et laps ei soovi isa juurde minna või isa juurde minek mõjub lapsele negatiivselt. Samas igapäevaselt lapsega töötav rühmapersonal seda täheldanud ei ole, kuna laps tuleb ja läheb isaga väga heatujuliselt ja rõõmsalt. Lisaks on lapse ema jaganud lasteaias pedagoogide juuresolekul isa osas ebakohast infot. Eeltoodu alusel leiab ka lapse esindaja, et lapse ema mõjutab last ja paneb talle eale mittevastavat vastutust, milline käitumine on käsitletav lapse vaimse väärkohtlemisena. Laps on sattunud lojaalsuskonflikti, laps on segaduses ja see väljendub ka lapse käitumises. 28.
8. Eestkosteasutuse 10.12.2025 arvamusest nähtub, et laste ja perede heaoluspetsialist vestles lapsega 05.12.2025 isa juures ja laps kinnitas taaskord, et laps tahab olla rohkem ema juures, aga samas on tal Fga on head suhted ja lisas, et nad vahepeal teevad koos suppi ja mängivad. Samas ütles laps, et ta on väsinud vanemate vahelise vaidlusest. Eestkosteasutus rõhutab, et vanematel tuleb keskenduda lapse vajadustele ja toetada graafikupõhist suhtlust, mitte otsima konflikte. 28.
9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuses toodud etteheited lapse puuduliku hügieeni osas. Asja materjalidest ei saa teha järeldust, et laps oleks isa juures hooletusse jäetud. Olukorda, kus lapsel on õuest tulles mütsi peast võttes vaja juukseid uuesti kammida või patsi sättida, ei saa pidada puudulikuks hoolitsuseks. Tavapärane on ka lasteaiaealise lapse õueriiete määrdumine. Seoses lapse tuppa paigutatud potitooliga selgitas 14 2-24-14091 isa, et laps võib teinekord oodata wc-sse minekuga niivõrd kaua, et ei pruugi sinna jõuda. Ringkonnakohus ei näe põhjust teha sellest järeldusi vanemate oskuste või võimete kohta lapse hooldamisel. Ringkonnakohtu arvates saab eelduslikult iga lapsevanemat pidada võimeliseks oma last kasvatama ja tema eest igapäevaselt hoolitsema ning vastupidist tuleb tõendada. Asjas ei ole esitatud kaalukaid tõendeid, mille alusel leida, et isa vanemlikud võimed ei küüni vajalikule tasemele ja et seetõttu oleks vaja isa ja lapse suhtlust piirata. 28.
10. Ema väidab, et lapsel on tekkinud isa juures viibimise tõttu ka füüsilised sümptomid. Asja materjalidest nähtuvalt on lapsel esinenud nahalööve aastase vahega (2024 suvel ja 2025 suvel). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik asja materjalide põhjal järeldada, et lapsel tekkisid punnid emotsionaalsetel põhjustel isa juures viibimise tõttu, kuna mõlemal korral tekkisid kehale punnid pärast seda, kui laps oli eelnevalt viibinud pikemalt ka lapse ema vanemate juures Narvas ja lapsel diagnoositi juulis 2025 impetiigo (mädavillitõbi), mis on naha pindmine bakteriaalne nakkus. 28.
11. Määruskaebuses ei ole eraldi põhjendatud, miks suveperioodil ja koolivaheaegadel ei peaks maakohtu määratud suhtluskord toimima. Asja materjalidest nähtuvalt soovivad mõlemad vanemad lapsega reisida ja see oli ka üheks põhjuseks, miks koolivaheajad jagati, et vanematel oleks lihtsam lapsega koos reisimist planeerida. Ühtlasi võimaldab selline kord lapse emal viia laps pikemaks ajaks vanavanemate juurde. Ringkonnakohus ei näe põhjust maakohtu määratud suhtluskorda muuta ka suveperioodil ja koolivaheaegadel. 28.
12. Eeltoodut kogumis arvestades ei anna ema määruskaebuse väited alust järeldada, et maakohtu määratud suhtluskord ei vastaks lapse huvidele.
13. Ringkonnakohus peab lõpetuseks vajalikuks veelkord vanematele selgitada, et lapsele mõjub negatiivselt eelkõige närviline õhkkond, mitte kummagi vanemaga eraldi suhtlemine, mistõttu on äärmiselt oluline vanemate suutlikkus käituda lapse juuresolekul rahumeelselt ja teist vanemat respekteerivalt. Lapsel on õigus oma mõlema vanemaga suhelda ja lapse huvides peavad mõlemad vanemad toetama last teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Vanemad peavad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse huvides. Lapse huvidega vastuolus on pidevad lapsele kommunikeeritud vanemate vahelised vaidlused, mistõttu tuleb vanematel suhtluskorda täites käituda last mittetraumeerival viisil. Vanemate omavahelised erimeelsused lapse üleandmisel tuleb suuta kõrvale jätta, vanematel tuleb esikohale seada lapse huvid ja tema rahumeelne lapsepõlv. Lapse ärakuulamise tulemusena on ringkonnakohus veendunud, et lapsel on teda rõhuv lojaalsuskonflikt, kuna tunneb, et ta peab vanemate vahel valima, kuid ei taha seda teha. Laps ei oska olukorda iseseisvalt lahendada.
14. Vanematele on pakutud eestkosteasutuse poolt abi ja nõustamist vanemliku koostöö loomise toetamiseks. Lapse vaimse tervise huvides tuleb vanematel omavahelise suhtluse parandamiseks ja vastastikuse usalduse taastamiseks vaeva näha. Lapse ema leiab, et teda ei tohi sundida isaga suhtlema, kuna ta on vaimse ja majandusliku vägivalla ohver. Selles osas selgitas maakohus, et sõltumata sellest, kas tegemist on nädal-nädal suhtluskorraga või jätkub esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord (mida lapse ema peab lapsele väga sobivaks), tuleb ühist hooldusõigust teostavatel vanematel omavahel last puudutavates küsimustes vältimatult vajalikul määral suhelda, kuid seda saab ka teha e-kirja või sõnumi teel ilma näost-näkku kohtumata. Eestkosteasutus on ka selles osas lapse ema nõustanud ja abi pakkunud. Kuigi eestkosteasutus on teinud ettepaneku, et kohus kohustaks vanemaid 15 2-24-14091 perelepitust läbima, palub ringkonnakohus vanematel tõsiselt veelkord kaaluda pakutud abi vastuvõtmist vabatahtlikult. 31.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 32. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 171

lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealiste laste riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Kuna menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda, ei ole menetluskulude suurust vaja kindlaks määrata. Lapsele määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud on kindlaks määratud eraldi määrusega. 33. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 16