2-17-9784/111

2-17-9784 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Kohtuasi Hagihind Asja läbivaatamine Menetlusosalised 2-17-9784 13. detsember 2024, Narva Viru Maakohus Aarne Lõhmus OÜ SPES EHITAL hagi Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastu töövõtulepingu kohaselt teostatud tööde eest tasumise nõudes Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagi OÜ SPES EHITAL vastu võlgnevuse nõudes Hagi 40 512 eurot Vastuhagi 18 216 eurot Kirjalikus menetluses, kohtuistungid 17.01.2018, 14.03.2018, 22.03.2018, 16.08.2018, 14.03.2022 Hageja (vastuhagi kostja):

OÜ SPES EHITAL (rk 12329716) Hageja esindaja:

Liudmila Bogdanova (lepinguline esindaja) Kostja Sihtasutus Narva Linnaelamu (vastuhagi hageja): (rk 90003404) Kostja esindaja:

Julia Tuštšenko (lepinguline esindaja) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ SPES EHITAL hagi osaliselt.

1(22) 2-17-9784 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu menetluses OÜ SPES EHITAL hagi Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastu töövõtulepingu alusel tasu 20 256 euro ning viivise 20 256 eurot väljanõudmiseks ning Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagiavaldus OÜ SPES EHITAL vastu puuduste kõrvaldamiseks kantud kulude 18 216 euro hüvitamiseks Hagiavaldus ja hageja seisukohad 2. OÜ SPES EHITAL (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule 26.06.2017 (täpsustatud nõudega 25.08.2017) hagiavalduse Sihtasutus Narva Linnaelamu (edaspidi kostja) vastu töövõtulepingu kohaselt teostatud tööde eest tasumise nõudes.

Hageja nõude aluseks on Sihtasutusega Narva Linnaelamu 31.10.2016 sõlmitud töövõtuleping nr 11, mille järgi kohustus hageja tegema kostjale ruumide kosmeetilise remondi ühiselamus aadressil XXX ja kostja tasuma tehtud töö eest 57 408 eurot.

Hageja vormistas tehtud tööde kohta tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 1 novembrikuu kohta, nr 2 novembri-detsembrikuu kohta ning nr 3 ja nr 4 detsembrikuu kohta, mille kostja võttis vastu ja tasus hagejale tööde eest kokku 34 704 eurot.

Hageja vormistas tehtud lepinguliste tööde lõpliku tulemuse kohta 28.01.2017 tööde üleandmisevastuvõtmise akti nr 3 ja arve summas 20 256 eurot. Kostja keeldus selle akti allkirjastamisest ja 06.02.2017 tagastas hagejale. Kostja saatis hagejale samaaegselt ka AS-i V eksperdi Ilja Fjodorovi tehtud „Ehitustööde kvaliteedi hindamise aadressil XXX asuva ühiselamu kosmeetilisel remondil“, milles on järeldus, et „kosmeetilise remondi tööd on vaja teha uuesti“.

Hageja ei nõustunud esitatud hinnanguga ja saatis 08.02.2017 kostjale nõude tehtud tööde vastuvõtmiseks ja nende eest maksmiseks. Kostja 17.02.2017 vastuse põhjal hageja järeldas, et kostja on jäänud tööde puuduste kõrvaldamise nõudes endisele seisukohale ainult põrandaplaatide (320 m2) ja köögis seinakatte PVC keraamiliste plaatidega asendamises.

Hageja esitas 27.02.2017 kostjale vastuväited 17.02.2017 vastuses toodud nõudmistele. Hageja leiab, et kostjal ei ole alust nõuda köögis seinakatte PVC asendamist keraamiliste plaatidega, kuna PVC ; kuna köögis keraamiliste plaatide asendamine seinakattega PVC oli kooskõlastatud kostja esindajatega. Hageja ei nõustu ka kostja nõudega põrandaplaatide vahetamise kohta.

Hageja palub välja mõista kostjalt 28.01.2017 akti nr 3 kohaselt tehtud, kuid maksmata tööde eest 20 256 eurot.

Kostja väide, et hageja andis tehtud tööd üle oluliste puudustega, on paljasõnaline. Hageja peab põhjendamatuks kostja keeldumist maksta 1. korruse köögi seinakatte eest 100 eurot ja samuti kostja nõuet asendada seinakate PVC keraamiliste plaatidega. Selle töö vastuvõtmisel tegi kostja 05.01.2017 hagejale ainsa märkuse, et „köökides kilepõlled eemalduvad seintest, on tursumisi“.

Hageja likvideeris selle puuduse ja kostja 11.01.2017 allkirjastas akti nr 2 80% selle töö vastuvõtmise kohta ja maksis selle eest.

Hageja peab samuti põhjendamatuks kostja väidet, et ei kuulu tasumisele põrandate remont summas 5 440 eurot, 320 m2-i eest lepingukohasest 440 m2-st. ruutmeetrist. Hageja ja kostja koos järelevalve spetsialistiga kontrollisid 21.12.2017 puuduseid, mis selgusid garantiiaja jooksul ning kontrolli tulemuste kohta saatis kostja hagejale 28.12.2017 akti nr 1, mille hageja allkirjastas vastuväidetega. 08.01.2018 saatis hageja kostjale oma vastuväidete põhjendused aktile nr 1, kuna ta on seisukohal, et kostjal ei ole alust mitte maksta töövõtulepingu nr 11 kohaselt tehtud töö eest.

Tööde-üleandmise akti nr 2 alusel on kostja muuhulgas võtnud vastu järgmised tööd:

24.01.2017 teatas hageja kostjale töövõtulepingu kohaselt tehtud tööde lõpetamisest ja kutsus teda 25.01.2017 kell 14.00 tööde vastuvõtmisele.

Hageja vormistas 25.01.2017 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3, s.h põrandate remont 320 m2, maksumusega 5440 eurot ja ühisköökides seinakatte paigaldamine – 2 tk, maksumusega 100 eurot. Teostatud tööde maksumus kokku 20 256 eurot (koos käibemaksuga) eurot.

Töövõtulepingu p-i 7.6 kohaselt oli kostja kohustatud märkima hagejalt akti saamise kuupäeva ja mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul allkirjastama akti tehtud töö vastuvõtmise kohta, aga puuduste avastamisel tehtud töödes teatama hagejale töö mittevastavusest lepingu tingimustele, kirjeldades seda mittevastavust piisava täpsusega.

25.01.2017 kostja keeldus nii aktile selle saamise kuupäeva märkimisest kui ka tehtud tööde vastuvõtmisest. 28.01.2017 saatis hageja teistkordselt kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 ja arve nr 78 tehtud tööde eest maksmiseks. Kostja ei allkirjastanud akti teistkordselt ja teatas alles 06.02.2017 hagejale, et akt ja arve tagastatakse, kuna tehtud tööde kvaliteet ei vasta nõuetele. Kostja ei täitnud ka VÕS § 644 lg 2 nõuet, kuna ei kirjeldanud 06.02.2017 vastuses mittevastavust piisava täpsusega.

Hageja leiab, et kuna kostja ei võtnud tehtud töid töövõtulepingu p-s 7.6 ettenähtud tähtajaks, tuleb VÕS § 638 alusel tunnistada tööd kostja poolt vastuvõetuks 25.01.2017 ja hagejal on õigus alates 25.01.2017 nõuda kostjalt tehtud tööde eest 20 256 eurot maksmist.

Kuna hageja oli kohustatud andma töö üle 08.01.2017, aga andis üle 25.01.2017, siis ületas ta töö üleandmise tähtaega 17 päeva ja kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist summas 1951,87 eurot (57 408 x 0,2% x 17 päeva).

3(22) 2-17-9784 Hageja osutab hageja 24.01.2017 teatele, millega teatas tööde üleandmisest 25.01.2017. Kostja oli kohustatud märkima 25.01.2017 saadud üleandmise-vastuvõtmise aktile selle saamise kuupäeva ja viie tööpäeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 01.02.2017 teatama hagejale puudustest tehtud töös.

17.02.2017 kostja muutis oma seisukohta puuduste kohta ja teatas hagejale, et ei võta tööd vastu põrandate remondi osas (koridorid – 2., 3., 4. korrus; üldköögid – 1., 2., 3. korrus; valveruum; trepimademed) mahus 320 m2 ja köögi seinakatte paigaldamise osas.

Kostja märkis oma arvamuses õigesti, et lepingus pooled määrasid põrandate remondi mahuks 440 m2 (560 m2-st olid maha arvatud trepid mahus 120 m2).

02.01.2017 saatis hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 summas 22 173,60 eurot, millest moodustas põrandate remont mahus 200 m2 summas 3 400 eurot. 02.01.2017 aktis nr 2 märkis kostja põrandate remondi osas, et võtab vastu põrandate remondi mahus 120 m 2: 3. korruse koridor, 3., 4. ja 5. korruse köögid üldsummas 2 040 eurot. Kostja kohustas hagejat ümber tegema 4. ja 5. korruse koridoride põrandad. 11.01.2017 allkirjastas kostja akti nr 2 tööde vastuvõtmise kohta summas 17 784 eurot, sh põrandate remondi 120 m2, summas 2040 eurot.

Kostja 14.02.2017 vastuses hageja 08.02.2017 nõudele kinnitas, et tal pole vastuväiteid põrandate remondile (2., 3., 4., 5. korruse koridorid, köögid) ja kinnitas, et 3-nda korruse põrandate remondi töö ta võttis vastu ja maksis ära (lisa 3). Kuid juba 17.02.2017 vastuses hageja 15.02.2017 kirjale nõuab ta hagejalt plaatide vahetamist põrandatel, sealhulgas 3-nda korruse koridoris.

OÜ Š eelarvest on näha, et kolmas isik sai kostjalt ülesande vahetada plaadid põrandatel mahus 320 m2, sealhulgas ka 3-nda korruse koridoris, sel ajal kui hageja tehtud 3-nda korruse põrandate remondi kostja võttis vastu ja maksis ära. Hageja leiab, et tegelikult on tegemist kostja sooviga vahetada objektil plaadid, millel ei ole mingit seost puuduste likvideerimisega Hageja töös.

Kolmas isik lisas eelarve maksumusse plaatide vahetamise 5-nda korruse koridori põrandatel, kuid hageja tegi kostja nõudmisel 5-nda korruse põranda remondi täielikult ümber seoses sellega, et kostja ei võtnud detsembris 2016 5-nda korruse põranda remondi tööd vastu.

Hageja leiab, et kuna kostja rikkus oma kohustusi hagejale tehtud töö eest maksmisel teadlikult, on ta kaotanud õiguse lepingu p-i 10.4., viivisenõude aegumisest, kohaldamisele.

Hageja selgitab, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akti edastas ta hagejale elektronposti teel, aga akti nr 3 hageja poolt jaanuaris teostatud tööde kohta esitas 25.01.2017 paberkandjal. Kuna kostja keeldus akti allkirjastamast, oli kostja 28.01.2017 sunnitud korduvalt elektronposti teel edastama akti nr 3, mille hageja samuti tagastas allkirjastamata.

Hageja leiab, et asjatundja I F tegi kokkuvõtte teostatud tööde kvaliteedi kohta ehituspäevikute alusel, arvestamata seda, et tööde teostamise ajal ta kõrvaldas vastavalt kostja märkustele puudused.

4(22) 2-17-9784 Hageja teatav, et oli 21.12.2017 objektil XXX ning leiab, et kolmanda isiku teostatud plaatide vahetamise tööde kvaliteet on samasugune nagu hagejal.

Hageja leiab, et täidetud töö üleandmisel käitus kostja pahaukselt. Kostja tegi märkusi 5. korruse koridoris põrandaplaatide paigaldamise osas. 25.01.2017 aktis hageja märkis mh ka 5. korruse koridori põranda remondi. Kostja tagastas 27.01.2017 tööde üleandmise akti märkusega, et akt on vormistatud mittenõuetekohaselt, kuid ei teatanud konkreetselt täidetud töö puudustest, nt 5. korruse koridori põrandaremondi puudustest. 17.02.2017 kirjas, millega kostja kohustas puuduseid kõrvaldama, puuduvad sõnad, et tuleks asendada 5. korruse koridoris põrandaplaate, samas ei teinud kostja muutuseid tööde üldmahus 320 m2, mille hulgas on olemas ka 5. korruse koridoris tehtud tööde maht. Seega tuleb hageja hinnangul lugeda 5. korruse koridoris tehtud põrandaplaatide remondi tööd hageja poolt vastu võetuks. Kostja andis seega põhjendamatult kolmandale isikule puuduste kõrvaldamisena 5. korruse koridori põrandaplaatide asendamise.

Hageja märgib, et ekspert I F jõudis järeldusele, et kõik kosmeetilised remonditööd tuleb teha uuesti, samas kostja nõudis hagejalt ainult 320 m² põranda remontimist. Kostja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kolmas isik sai kostjalt ülesande mitte kõrvaldada põranda remonditöödes esinenud puudusi, vaid ülesande vahetada välja plaadid 320 m² ulatuses.

Hageja juhtis kostja tähelepanu 20.12.2016 märkusele, et põranda remonditööde tegemisel ei ole lähteülesandes ette nähtud põranda aluse tasandamist. Kostja ja tema järelevalve esindaja võtsid 11.01.2017 akti 2 alusel detsembris tehtud tööd, sealhulgas 120 m² põranda remondi, seega oli töös kasutatav plaat kokku lepitud ja seetõttu ei olnud kostjal põhjust teha plaadi vahetust kolmanda isiku poolt ja lugeda 320 m2 plaadi vahetust hageja töös esinenud puuduste parandamiseks. Samuti kostja lubas plaatide vahetamisel kolmandale isikule plaate laduda kabemustris, hagejal aga mitte, seega kostja muutis plaatimisprotsessi kolmandale isikule lihtsamaks. 2017. aasta detsembris vaatas komisjon, koosseisus G.J, O.Š, J.L, T.R ja A.I, L.B kolmanda isiku tehtud tööd üle. Kontrollimisel selgus, et kolmanda isiku plaatimistööde kvaliteet ei erinenud hageja tehtud plaatimistööde kvaliteedist.

Kostja seisukoht 11. 25.09.2017 vastuses kohaselt hageja rikkus 31.10.2016 töövõtulepingu tingimusi nii tööde lõpptulemuse üleandmise tähtaja kui ka tehtud tööde kvaliteedi osas.

Töövõtulepingu p-i 5.2. tuli töövõtjal esitada tellijale lõplikuks vastuvõtmiseks nõuetekohaselt tehtud tööd ühes osas hiljemalt 08.01.2017. Hageja andis tehtud tööd, mis olid oluliste puudustega, üle 30.01.2017.

5(22) 2-17-9784 Töövõtja oli töövõtulepingu p-i 8.1.16 alusel kohustatud juhinduma kõigist ehitusstandarditest ja -normidest ning ka kõrgendatud kvaliteedistandarditest viimistlustööde osas. Muuhulgas pidanuks töövõtja tööde teostamisel juhinduma ehitusstandardist Ehitustööde Üldised Kvaliteedinõuded (RYL).

Vastavalt tellija hankedokumentidele oli töövõtja kohustuseks paigaldada ühiselamu XXX köögiruumide seintele gaasipliitide taha keraamilised plaadid või samaväärne materjal. Kostja paigaldas PVC kattematerjali, mis on põlevmaterjal, mida ei ole lubatud kasutada nimetatud otstarbel ning mis ei ole kulumiskindluse poolest samaväärne keraamilise plaadiga.

Hageja kohustuseks oli teostada viimistlustööd, üldpinnaga 560 m 2: demonteerida vana põrandakate; ette valmistada alus; paigaldada põranda klinkerplaat (30*30*0,08); paigaldada ääreliistud. Kostja rikkus tööde käigus põrandaplaatide paigaldamise ja põranda aluse ettevalmistamise tehnoloogilist protsessi. Ehitustööde kostjale üleandmisel selgus, et teostatud töödes on alljärgnevad puudused: plaadid on paigaldatud viltu; kasutatud on mõõtmete ja väljanägemise poolest erinevaid plaate; vuugid on erineva laiusega; vuukide täiteks on kasutatud erinevaid materjale, osa on seda liiki tööde jaoks ette nähtud ja osa mitte; plaatidel on mustus ja segu jäägid; plaatide vahelised vuugid on kohati täidetud silikoonhermeetikuga.

Hageja on samuti on rikkunud ehitustööde tehnoloogiat põranda aluse ettevalmistamisel köögiruumides ja valveruumides, ja nimelt: tasanduskihi paksus ei olnud piisav; ei ole tagatud armatuuri kaitsekiht. Põranda alus on silmnähtavalt ebatasane/kõver.

Hageja kohustuseks oli teostada viimistlustööd, üldpinnaga 1200 m 2: seinte krohvimine; seinte pahteldamine; seinte kruntimine ja värvimine (värviga Akrit 20); olemasolevate puidust ukseplokkide värvimine; valvurite toa katmine seineksiga. Seinte viimistlus ei vastanud kvaliteedi üldnõuetele RYL. Seinad olid kõverad, kohati on uues viimistluses juba praod. Ei ole järgitud ei seina kõrgust ega tasapinda. Seinte kõverust rõhutasid keraamilisest plaadist ääreliistud, mis on paigaldatud laineliselt.

Kuna hageja ei teinud ehitustöid objektil nõuetekohaselt, tellis kostja ettevõttelt AS V tööde kvaliteedi kohta objektiivse hinnangu saamiseks ehitise auditi.

AS V 31.01.2017 koostatud auditis tuvastati, et hageja tehtud ülalloetletud tööd ei vasta kvaliteedinõuetele. Auditi arvamuse kohaselt ei ole teostatud töödes puuduste kõrvaldamine võimalik ning puudustega ehitustööd tuleb uuesti ümber teha.

Eeltoodut arvestades nõudis kostja hagejalt puuduste kõrvaldamist 30 kalendripäeva jooksul ja esitada talle tööde lõpptulemus koos ehitusjärelevalve poolt vastu võetud ja heaks kiidetud ehitusdokumentatsiooniga.

Kuna hageja tehtud ehitustööd ei vastanud lepingus kokkulepitule ning hageja ei kõrvaldanud puudusi ehitustöödes kostja määratud tähtaja jooksul, tegi kostja tööde parandamise ülesandeks kolmandele isikule hageja arvel, juhindudes töövõtulepingu p-st 9.2.2. OÜ Š esitatud hinnapakkumuse kohaselt on põrandaplaatide vahetamisega seotud tööde maksumus 320 m 2 suurusel üldpinnal 18 216 eurot.

Kuna hageja ei kõrvaldanud töödes tuvastatud puudusi, esitas kostja hagejale lepingulise hinna alandamise avalduse, millega alandas hageja lepingujärgset tasu 18 216 euro võrra vastavalt VÕS § 112 lg 2.

Kuna hageja viivitas valmis ehitustööde üleandmisega 19 kalendripäeva võrra, nõudis kostja hagejalt töövõtulepingu p-de 10.5. ja 10.11. alusel 19 kalendripäeva eest leppetrahvi summas 2181,51 eurot (57 408 eurot*0,2%*19 päeva).

Kostja leiab, et arvestades leppetrahvi 2 181,51 eurot ja ehitustöödes puuduste kõrvaldamise tööde maksumust 18 216 eurot, mille võrra alandati lepingulist hinda, on hagejal kohustus kostja ees summas 141,51 eurot.

6(22) 2-17-9784 Ühisköökides PVC seinakatte vahetamiseks keraamiliste plaatide vastu kooskõlastusi hageja ja kostja vahel pole olnud. Ehitustöödes puuduste kõrvaldamises on hageja juba teadlik, kuna kostja oli teda sellest eelnevalt kirjalikult teavitanud, kuid hageja ei soovinud omapoolset auditit tellida ega ole AS-i V auditi järeldustega mittenõustumist põhistanud. OÜ Š tehtud fotodel on selgelt näha, et plaadid on paigaldatud viltu ning et kasutatud on mõõtmete ja väljanägemise poolest erinevaid plaate, mis ei vasta kõrgendatud kvaliteedinõuetele ja lepingus kokkulepitule.

08.02.2017 vastuses kostja 06.02.2017 nõudekirjale vaidles hageja kostja nõudele vastu alljärgnevatel põhjendustel: - üleantav töö vastab lepingu tingimustele; - auditi koostanud AS V töötaja I F ei viibinud ehitusobjektil 30.01.2017 kell 10.30 ning pole kostjast sõltumatu. - I F ei ole pädev auditit tegema.

Kostja teavitas tööde lepingu tingimustele mittevastavusest õigeaegselt. Hageja 28.01.2017 kell 17.43, s.o pärast tööpäeva lõppu, on e-posti aadressilt XXX saadetud e-kiri, millega hageja esitas kostjale 2017 jaanuaris tehtud ehitustööde üleandmise akti ja arve nr 78. 28.01.2017 oli laupäev ning kostja sai hageja e-kirjas esitatud tööde üleandmise akti kätte alles esmaspäeval 30.01.2017. Kostja teavitas 28.01.2017 aktiga üleantavate tööde lepingu tingimustele mittevastavusest 06.02.2017 ja seega õigeaegselt (viitega töövõtulepingu p-le 7.2).

Hageja rikkus plaatimistööde käigus RYL2013 nõudeid, ja nimelt § 541.1.1, mille kohaselt ei tohi plaatide pinnal olla ühtlust kahjustavaid defekte, nagu mõrasid, värvivigu, mulle, õõsi ja pragusid, samuti § 541.5 nõudeid, mille kohaselt peab plaatkate olema ühtlase kvaliteedi ja välimusega. Terviklikel pindadel ja nende naaberpindadel peaksid vuugid olema võimalikult sirged. Plaaditud pinnal ei tohi olla vigu, mis on nähtavad vaatlemisel päevavalguses, risti pinnaga 1,5 meetri kauguselt.

OÜ Š poolt tehti kokku ümber plaatimistööd ühiselamus aadressil XXX 320 m 2 suurusel pinnal, s.o II, III ja V korruse koridorides, I ja II korruste köögi ruumides ja valveruumis.

Väärad on hageja väited, et 23.12.2016 kaetud tööde akti nr 3 alusel kostja võttis vaidlusalused plaatimistööd vastu. 23.12.2016 kaetud tööde akti nr 3 p-i 1.2 kohaselt kostja tegi järgmised tööd: vana linoleumi ja plaatide eemaldamine, põranda aluse ettevalmistamine, klinkerplaatide paigaldamine 2,3,4,5 korruse köökides. Kaetud tööde akti koostamine ei tähenda aktis loetletud tööde üleandmist hagejale. Kostja 08.02.2017 kirjas kinnitas, et tal ei ole pretensioone 23.12.2016 kaetud tööde akti nr 3 alusel üksnes alljärgnevate tööde osas: põrandate ehitamine.

Akti nr 2 alusel võeti vastu plaatimistööd järgmistes ruumides: 4. korruse koridoris, 3., 4. ja 5. korruse ühisköökides, kokku 120 m2. Kostja väiteid kinnitab Hageja poolt allkirjastatud selgitus, 11.01.2017, Akti nr 2 kohta, mille p 5 kohaselt põrandate remonditööd sisaldavad alljärgnevaid töid: vana linoleumi ja metlahhplaatide eemaldamine, põranda aluse ettevalmistamine, klinkerplaatide paigaldamine 4. korruse koridor, 3. (ekslikult on märgutud teise), 4. ja 5. korruse ühiköökidesse.

7(22) 2-17-9784 Hageja esitas vastuvõtmiseks 28.01.2017 Akti nr 3 alusel plaatimistööd järgmistes ruumides: 2, 3 ja 5 korruste koridorides, 1. ja 2. korruse ühisköökides, valveruumis, podestid, kokku 320 m 2, mida kostja vastu ei võtnud ning tagastas 06.02.2017 kirjaga 28.01.2017 akti nr 3 põhjusel, et üleantavad plaatimistööd ei vastanud lepingu tingimustele.

Kostja selgitab, et riigihankes „XXX ühiselamus kosmeetiline remont“ esitatud pakkumuste (6 pakkujat) kohaselt põrandate remondi maksumus on 10 080 eurot – 14 560 eurot Seega on puudustega plaatimistöö, mahus 320 m2, ümbertegemise kulud, summas 18 216 eurot, mõistliku suurusega.

Seoses kostja esitatud hinna alandamise avalduse ja kohtuistungil esitatud selgitustega kostja selgitab, et pooled leppisid töövõtulepingu p-s 8.1.3 kokku õiguskaitsevahendis, mida ei ole VÕS-is sätestatud ning VÕS § 112 lg 1 ei kuulu asjas kohaldamisele. Pooled leppisid viidatud lepingupunktis kokku, et puuduste kõrvaldamiseks kantud kulude hüvitamiseks ei pidanud kostja tegema tasaarvestuse avaldust, vaid tal on õigus vähendada töövõtjale makstavat tasu kantud kulude võrra. 04.04.2017 hinna alandamise avalduses ei ole Kostja tuginenud VÕS § 112 lg 1, vaid tegi avalduse hagejale lepingu alusel makstava tasu vähendamiseks töövõtulepingu p-de 9.2.2 ja 9.2.3 järgi. Juhul, kui kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hagile, mis puudutavad kostja õigust kinni pidada puuduste kõrvaldamiseks kantud kulude summat hageja tasust, esitab kostja VÕS § 198 kohaselt tasaarvestuse avalduse, millega kostja tasaarvestab oma nõude hageja vastu töödes esinenud puuduste kõrvaldamiseks kantud kostja kulude osas summas 18 216 eurot VÕS § 646 lg 5 ja Töövõtulepingu p 8.1.3, 9.2.3 järgi hageja haginõudega kostja vastu.

Kostja 27.01.2017 e-kirjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti tagastamise kohta oli lisatud omanikujärelevalve esindaja OÜ L T R märkused, et põranda plaatimistööde kvaliteet ei vasta lepingule (kirjad märkustega on lisatud). Seega teavitas kostja hagejat tööde lepingu tingimustele mittevastavusest koheselt 27.01.2017 e-kirjaga tööde üleandmise-vastuvõtmise tagastamise kohta. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kinnitamiseks, et akti nr 3 alusel üleantavatel plaatimistöödel oleks olnud kokkulepitud omadusi.

Väär on kostja seisukoht, et töövõtuleping ei näinud ette põranda aluse tasandamist. Tehnilise kirjelduse kohaselt on aluspõranda tegemine töövõtja kohustuseks.

Kostja esitas nõude puuduste kõrvaldamiseks 30 päeva jooksul 06.02.2017 ja 17.02.2017 kirjades. 17.02.2017 kirjas nõudis kostja plaatimistööde mahus 320 m 2 ümbertegemist, s. o 2.,3. ja 5. (kirjas on ekslikult märgitud IV ) korruse koridorid, 1. ja 2. korruse köögid.

28.01.2017 kuupäeva kandvas tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 (dtl 20) märgitud töödest luges kostja vastuvõetuks akti punktides 1-4 ja 6-9 loetletud tööd.

Akti nr 2 alusel võeti vastu plaatimistööd järgmistes ruumides: 4.korruse koridoris, 3., 4. ja 5. korruse ühisköökides, kokku 120 m2. Hageja esitas vastuvõtmiseks 28.01.2017 akti nr 3 alusel plaatimistööd järgmistes ruumides: 2, 3 ja 5 korruste koridorides, 1 ja 2 korruse ühisköökides, valveruum, podestid, kokku 320 m2, mida kostja vastu ei võtnud ning tagastas 06.02.2017 kirjas 28.01.2017 akti nr 3 põhjusel, et üleantavad plaatimistööd ei vastanud lepingu tingimustele.

8(22) 2-17-9784 Märkustega 02.01.2017 akti nr 2 põhjal on vastu võetud 3., 4., 5. korruse köökide põrandate remont, ümber tuleb teha 4., 5. korruse koridor, 3. korruse koridor lõpetada. Märkustega 11.01.2017 akti nr 2 (dtl 531-532) järgi 4. korruse köögi põrandad ei ole vastu võetud, kuid puuduvad poolte allkirjad ning pole arusaamatu, kes märkuse tegi. Asjaolu, et võeti vastu plaatimistööd järgmistes ruumides: 4.korruse koridoris, 3., 4. ja 5. korruse ühisköökides, kokku 120 m2, tõendatakse muu hulgas poolte vahel koostatud garantii ülevaatuse aktiga. Kostja 17.02.2017 nõudekirjas esineb viga, „5. korruse „asemel on kirjas „4. korrus“. Kaetud tööde aktid vormistati hageja ja omaniku järelevalve esindaja poolt. Kaetud tööde aktide alusel ei toimu tööde üleandmist, aktidel pole tööde mahtu ega maksumust.

KOHTU PÕHJENDUSED 18. Kohus, tutvunud poolte esitatud menetlusdokumentidega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, vastuhagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

Kohus märgib, et kuivõrd käesolevas asjas kohus lahendab hagi ja vastuhagi, siis kohus nimetab selguse huvides käesolevas otsuses edaspidi läbivalt OÜ-t SPES EHITAL hagejana ja Sihtasutust Narva Linnaelamu kostjana.

OÜ SPES EHITAL hagi 21. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises:

Hageja nõuab töövõtulepingu alusel kostjalt tehtud tööde eest tasu tööde üleandmisevastuvõtmise aktis nr 3 (dtl 20-21) loetletud tööde eest vastavalt esitatud arvele summas 20 256 eurot ja maksmisega viivitamise tõttu viivist. Hageja on seega esitanud kostja vastu VÕS § 635 lg-s 1 sätestatud töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmise nõude VÕS § 108 9(22) 2-17-9784 lg 1 alusel ja tasu maksmise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivisenõude VÕS § 113 lg 1 alusel.

Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (RKTKo 03.06.2016, 3-2-118-16, p 14). Seega tuleb esmalt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 14).

Viidatud akti nr 3 kohaselt esitas hageja kostjale tasunõude järgmiste tööde eest:

Jr k nr Tööde ja materjalide nimetus 1 Lagede remonttööde kompleks - puhastamine, m2 pahteldamine, kruntimine, värvimine Kompleksi teoste asendamine soojustatud uks tk puidust plokid jagatud rõdul (koos klaasimisega) Eluruumides välisukseplokkide vahetustööde tk kompleks 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Seinte, uste ja uksepalede remont – krohvimine, pahteldamine, kruntimine, värvimine, valveruumi seintele seineksi liimimine Põrandate remont – vana linoleumi ja metlahhplaatide eemaldamine, põranda aluse ettevalmistamine ja põranda klinkerplaatide paigaldamine ühiskoridoridesse, podestidele, ühisköökidesse, valveruumi, koos põrandaliistude paigaldamisega Trepipiirde remont Elektritehnilised tööd: 7- elektrijuhtmete revisjon,

Kohus asub seisukohale ja kohtu hinnangul puudub ka vaidlus selles, et pooled leppisid kokku tööde ülevaatamises ja vastuvõtmises. Töövõtulepingu (dtl 7) p-i 7.1. teise lause järgi toimub ehitustööde eest tasumine faktipõhiselt vastavalt akteeritud töödele ja esitatud arvele alusel ning p-i 7.2. kolmanda lause järgi akti saamisel teostab tellija aktis nimetatud tööde ülevaatuse ja/või kontrollmõõtmised 5 tööpäeva jooksul arvates aktis saamisest ning aktsepteerib selle või lükkab akti koos põhjendusega tagasi.

VÕS § 638 teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul (vt nt RKTKo 28.10.2008, nr 3-2-1-80-08, p 19). Juhul kui tellija ei ole töövõtulepingu esemeks olevaid töid vastu võtnud, peab töövõtja selleks, et tema tasunõude saaks lugeda VÕS § 637 lg 4 ja § 638 alusel sissenõutavaks, tõendama, et ta on lepingukohased tööd teinud ja tellijale vastuvõtmiseks esitanud (vt RKTKo 13.03.2024, 2-19-18463, p 12) ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja (VÕS § 638 teine lause; vt RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 18). Seejuures töövõtulepingu, aktide ja arvete esitamine oleks piisav vaid olukorras, kui tellija oleks tööd vastu võtnud (vt RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 20).

Hageja kutsus 24.01.2017 kirjas (dtl 236-237; tõlge 297-298) kostjat tööde ülevaatamisele 25.01.2017 kl 14.00. Poolte selgituste põhjal tööde ülevaatus toimus kokkulepitud ajal (14.03.2018 kohtuistung, dtl 365).

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja teatas õigeaegselt ja piisava täpsusega puudustest ülevaatamiseks esitatud töödes.

1 M.Käerdi, S.Kärson, L.Lillo. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2021, § 367, 3.6.2.

11(22) 2-17-9784 Viidatud punkti esimese kuni kolmanda lause järgi tellija esindaja märgib koheselt saadud akti tagaküljele akti saamise kuupäeva ja oma allkirja, mida pooled ei käsitle tööde vastuvõtmist kinnitava allkirjana. Tellija esindaja kirjutab akti alla hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates aktis tellija esindajale üleandmisest. Pretensioonide olemasolul või puuduste avastamisel informeerib tellija töövõtjat nendest 5 tööpäeva jooksul arvates akti tellija esindajale üleandmisest.

Hagiavalduse põhjal esitas hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 28.01.2017 (laupäev). Hageja hilisemate selgituste järgi esitas ta üleantavate tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 paberil juba 25.01.2017 kohapeal, kuid kostja keeldus seda vastu võtmast. Hageja kinnitusel (14.03.2018 kohtuistung, dtl 379) saatis sama üleandmise-vastuvõtmise akti ka 25.01.2017 kl 15.21 e-kirjaga (kaaskiri dtl 239). Seega oleks kostja pidanud avastatud puudustest teatama hagejale hiljemalt 01.02.2017, kuid tegi seda alles 06.02.2017.

Kostja selgituste järgi ei olnud talle kohapeal esitatud akt vormistatud vastavalt lepingu tingimustele. Tööde ülevaatamisel esitatud aktis oli märgitud: „Akt üleandmise-vastuvõtmise objekt: XXX ühiselamus. See akt, mis tegi vastuvõtmise täide tööde objekti. Kontroll leitud, et töö täielikult rakendatud, märkusi ei ole", aktil puudus number ja ei olnud loetletud üleantavad tööd.

25.01.2017 kuupäeva kandvat tööde üleandmisakti nr 3 (dtl 241-242), milles olid loetletud üleantavad tööd, ei ole hageja kostjale 25.01.2017 e-kirjaga saatnud. Korrektselt vormistatud akti edastas hageja kostjale 28.01.2017 kell 17.43 (kiri dtl 248, tõlge dtl 249; akt ja arve dtl 250-253), pärast tööpäeva lõppu ja kostja sai sellega tutvuda esimesel tööpäeval, s.o 30.01.2017. Kohtule esitatu järgi tagastas kostja 25.01.2017 esitatud akti hagejale 27.01.2017 kirjaga (dtl 586, tõlge dtl 595) põhjusel, et akt ei olnud nõuetekohaselt vormistatud.

Riigikohtu seisukoha järgi põhimõtteliselt ei takista tööde üleandmist ainuüksi see, et üleandmise-vastuvõtmise akt on esitatud oluliselt pärast tööde valmimist, küll aga võib seetõttu tasunõue muutuda sissenõutavaks oluliselt hiljem (RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 17).

Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on pooled kokku leppinud tööde ülevaatamises ja vastuvõtmises, seejuures igakuiselt ja selleks hetkeks valminud osade esitamisena, on tööde vastuvõtmiseks lisaks tööde üleandmisele vajalik (ja töövõtulepingus ka kokku lepitud) tellijale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti esitamine. Kuna kokkulepitud tööde üleandmine toimub osadena, peab sellest aktist nähtuma ka hageja üleantavate tööde loetelu ja maht, mida aluseks võttes saab kostja teostatud ülevaatuse põhjal hinnata tööde nõuetekohasust. Kohus selgitab, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akti näol ei ole tegemist kokkulepitud töö juurde kuuluvate dokumentidega VÕS § 641 lg 1 teise lause tähenduses (milleks on nt sertifikaadid, kasutusjuhendid jms), milles puuduse esinemisest tuleks tellijal töövõtjale teatada ja anda tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, vaid tööde ülevaatamise aluseks oleva dokumendiga. Seega on kostja kohtu hinnangul esitatud akti õiguspäraselt tagastanud, kuna selle alusel ei olnud võimalik kostjal tellijana hinnata hageja poolt üleantavate tööde sisu ja mahtu.

Kohus asub poolte esitatu põhjal seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et ta esitas nõuetekohaselt vormistatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 25.01.2017 e-kirjana (dtl

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 esimese lause järgi kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama paragrahvi lõike 2 teise lause järgi eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

12(22) 2-17-9784 Riigikohtu seisukoha järgi on vastuvõtmist vajavaks tahteavalduseks ka tööde üleandmisevastuvõtmise akt (vt RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484, p 17).

E-kirjaga edastatud tahteavaldused on eemalviibijale tehtud tahteavaldused. Tahteavalduse kättesaaduks lugemisel tuleb arvestada ka tähtpäeva saabumise kohta sätestatut (TsÜS § 136), nt kui e-kiri saabub majandus- või kutsetegevusega tegeleva isiku asukohta puhkepäeval, tuleks lugeda, et mõistlik võimalus sellega tutvuda on tal esimesel tööpäeval ning seega tuleks vastav tahteavaldus lugeda kättesaaduks ehk jõustunuks sellel esimesel tööpäeval.2 Kuna 28.01.2017 oli laupäev, siis on kostja õigesti arvestanud, et hageja saadetud üleandmisevastuvõtmise akt nr 3 tuleb lugeda kättesaaduks 30.01.2017, s.o esmaspäeval. Kostjal tuli seega töödes esinevatest puudustest teatada hagejale hiljemalt 06.02.2017 (s.o taas TsÜS § 136 lg 8 sätestatut arvestades).

32.1. Kostja 27.01.2017 kirjale (dtl 586, tõlge dtl 595), millega kostja tagastas akti „XXX ühiselamu kosmeetiline remont“, on lisatud omanikujärelevalve 26.01.2017 kokkuvõte puudustest ühisköökides, koridorides, valveruumis ja trepimademetel teostatud plaatimistöödes ning koridoride, köökide ja trepikoja seinade remondis, mille kvaliteedi kohta esitatud pretensioone ei ole töövõtja arvestanud ja puuduseid kõrvaldanud.

32.2. Kostja 06.02.2017 teatisega (dtl 23, tõlge dtl 94) keeldus tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 allkirjastamisest ja tagastas akti koos arvega hagejale.

06.02.2017 teatise järgi kostja tagastab akti koos arvega põhjusel, et tehtud tööd ei vasta kvaliteedinõuetele, ehitusdokumentatsioon ei ole objekti üleandmiseks nõutaval viisil vormistatud ning ehitusjärelevalve avastatud rikkumised ei ole objekti üleandmise hetkeks kõrvaldatud, viitega teatise lisaks olevale AS-i V 31.10.2017 auditile. Kostja nõuab hagejalt 31.01.2017 auditi käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamist 30 kalendripäeva jooksul.

AS-i V eksperdi I F koostatud „Narvas aadressil XXX asuva ühiselamu värskendusremondi käigus tehtavate remonditööde kvaliteedi auditi“ (dtl 150-160, tõlge dtl 138-149) tulemusena nähakse ette, et põrandate ja lagede viimistlustööd ning põrandate aluspinna ettevalmistamisega seotud tööd ei vasta nõuetele, mistõttu tuleb need tööd uuesti teha, seejuures ei ole võimalik puudusi osaliselt või väiksemate parandustöödega eemaldada.

32.3. Vastuseks hageja 08.02.2017 nõudele teatas kostja 14.02.2017 (dtl 74-77, tõlge dtl 9598), et vastavalt töövõtulepingu p-le 9.2.3. nõuab tellija järgmiste puuduste kõrvaldamist, mis on loetletud 28.01.2017 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3:

32.4. Kostja teatab 17.02.2017 vastuses (dtl 100, tõlge dtl 102) vastuseks hageja 15.02.2017 kirjale, et hageja on kohustatud 30 kalendripäeva jooksul alates 28.01.2017 akti tagastamisest kõrvaldama järgmised puudused:

2 P.Varul. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2023, § 69, 3.2.2.

13(22) 2-17-9784

Hageja ongi 08.02.2017 nõudes (dtl 24-27, tõlge 35-37) mh välja toonud, et kostjale on esitatud varjatud tööde aktid nr 1-4 ukseplokkide paigaldamise, seinte ja lagede viimistlustööde kompleksi kohta, põrandate tegemisest ja elektritööde kohta. Samuti vaidleb ta vastu PVC seinakatte asendamise kohta kõikides köökides, s.h juba vastuvõetud tööde parandamisena.

Kohus nõustub hagejaga, arvestades seejuures ka hageja poolt 08.02.2017 kostja nõudele vastuväidete esitamist (dtl 24-27, tõlge 35-37), et ta võis kostja 17.02.2017 kirja põhjal mõistlikult aru saada, et kostja on loobunud osade tööde osas puuduste kõrvaldamise nõudest ja tema nõuded piirduvad vaid põranda plaatimistööde ja köögis pliitide taguse seinakatte asendamisega. Kohus lähtub pooltevahelise vaidluse lahendamisel seega üksnes nimetatud puudustest.

Kostja nõudis 17.02.2024 vastuse järgi PVC seinakatte asendamist kõikides ühisköökides.

Hageja peab põhjendamatuks nii kostja keeldumist maksta 1. korruse köögi seinakatte eest 100 eurot ja kostja nõuet seinakatte asendamiseks. Hageja osutab, et töö vastuvõtmisel tegi kostja 05.01.2017 hagejale ainsa märkuse, et „köökides kilepõlled eemalduvad seintest, on tursumisi“ (omanikujärelevalve kiri, dtl 197) ning hageja likvideeris selle puuduse ja kostja 11.01.2017 allkirjastas akti nr 2 80% selle töö vastuvõtmise kohta ja maksis selle eest (seisukoht dtl 196).

Kohus selgitab, et töö lepingutingimustele mittevastavuse avastamine ei takista iseenesest töö vastuvõtmist. Puudustega töö vastuvõtmise korral on tellija jaoks oluline puuduste olemasolu töö vastuvõtmise hetkel fikseerida, eelkõige sobib selleks tööde vastuvõtmisel koostatav vastuvõtmise akt. Viimane aitab tellijal vältida vastasel juhul töö vastuvõtmisega § 76 lg 4 alusel tekkivat eeldust, et töö oli tehtud ja vastas lepingutingimustele.3 VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

3 M.Käerdi jt., § 367, 3.6.2.

14(22) 2-17-9784 Käesoleval juhul ei nähtu poolte esiletoodust, et hageja oleks ühisköökides seinakatete paigaldamisel lisaks eelpool viidatud 05.01.2017 kirjale teatanud muudest puudustest üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 alusel vastuvõetud seinakatete paigaldamise töödes. Seejuures tegemist ei ole sellise puudusega, mida hageja ei oleks saanud kohe ülevaatusel avastada. Kohus leiab seega, et tellija on kaotanud õiguse akti nr 2 alusel üleantud köögis seinakatete paigaldamise töödes (8 tk, hinnaga 400 eurot) esinevatele puudustele tugineda. Kostja ei ole käesoleva menetluse raames ka esitanud täiendavaid nõudeid või vastuväiteid hageja nõudele tulenevalt akti nr 2 alusel vastuvõetud töödest.

Kohus märgib täiendavalt, et poolte esitatu põhjal (mh kostja tasaarvestuse arvutuste järgi) puudub vaidlus ka akti p-s 10 märgitud kulude (s.o ettenägemata kulud ja materjalid) summas 300 eurot, mis oli poolte kokkuleppe järgi hõlmatud hageja pakkumisega (dtl 689-690), vastuvõtmises.

Kostja ei ole seega tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel vastu võtnud üksnes p-s 5 nimetatud põranda remonditöid (plaatimistöid).

Auditis märgitu järgi tuli tehnilise ülesande kohaselt ühisköökides katta gaasipliitide tagused seinad keraamiliste plaatide või muu samaväärse materjaliga. Paigaldatud PVC-kate ei ole keraamiliste plaatidega samaväärne ei kulumiskindluse ega maksumuse poolest, pealegi on tegemist süttiva materjaliga. Lisaks on see kate paigaldatud ebaühtlaselt, servad on ebakorrektselt lõigatud.

08.02.2017 nõudekirjas (dtl 24-27, tõlge dtl 35-36) hageja leidis, et tegelikkusele ei vasta auditis esitatud väide selle kohta, et seinakate PVC ei ole hinnalt võrdne keraamiliste plaatidega.

Keraamilisel plaadil on see 3,50 eurot/m 2 ja töövõtja kasutatud seinkattel 5,70 eurot/m 2. Aktide nr 1 ja 2 vastuvõtmine tõestab tööde õigeaegset ja kvaliteetset teostamist. 27.02.2017 kirjas (dtl 28-29, tõlge dtl 39-40) hageja leiab, et tellija väide, et seinakatet PVC ei ole lubatud kasutada, on paljasõnaline. Vastuseks hagejale teatas Tehnilise Järelevalve Inspektsioon 21.02.2017 vastuses, et seadus seadmete ohutusest ei näe ette A-tüüpi gaasiseadmetele ette kindlaksmääratud seinakatteid. Seega ekspert ei tuvastanud, et PVC katte kasutamine võib tekitada vahetut ohtu inimeste elule või tervisele või ümbritsevale keskkonnale või varale. Töövõtja põhjendas PVC seinakatte kasutamist sellega, et see kate on hõlpsamini ekspluateeritav (puhastatav) ja tellija esindaja G J nõustus töövõtja ettepanekuga.

Vastuseks hageja 27.02.2017 kirjale on kostja 06.03.2017 kirja (dtl 103-104) täiendavalt selgitanud, et PVC seinakatet ei saa lugeda samaväärseks keraamilise plaadiga, seejuures määravaks ei ole mitte selle puhastamise lihtsus, vaid kulumiskindlus ja tulekindlus. Tellija nõustumise kohta valitud seinakattega tuleb hagejal esitada tõendid.

Kohus tuvastas, et töövõtulepingu p-i 3.3. järgi lepingu lahutamatuks lisaks oleva tehnilise kirjelduse (dtl 137; hageja allkirjastatud) p-i 9 järgi: „Ühisköökidesse paigaldada gaasipliitide plaadid tüüpi materjalist või samaväärsed seinakatted“. Kohtule avaldatu põhjal on pooled 15(22) 2-17-9784 ühtemoodi aru saanud, et siin on mõeldud gaasipliitide taha paigaldatavaid keraamilisi plaate või samaväärsest materjalist seinakatteid.

Kohus, kaalunud poolte esitatut, asub seisukohale, et hageja on esitanud kostja nõudele põhjendatud vastuväite ja tema tasunõue tööde üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 8 märgitud summas 100 eurot on muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et kuigi hageja ei ole kostja nõudel esitanud talle sertifikaati paigaldatud PVC seinakatte tulekindluse kohta, on kostja käitumine olnud hea usu põhimõttega vastuolus, kui ta on eelnevalt ilma oluliste märkusteta (omanikujärelevalve märkus vaid katte seinast lahtituleku kohta) võtnud vastu enamuse seinakatte paigaldustöödest (8 10-st) ja alles viimaste seinakatete paigaldamise järgselt teatab kasutatud materjali ebasobivusest, s.o kostja väitel ei ole tegemist kulumis- ja tulekindluselt samaväärse materjaliga. Auditis täiendavalt väljatoodud lõigatud ääre kõverus ei anna kohtu hinnangul alust lugeda tasu tervikuna mitte tasumisele kuuluvaks.

Kostja kinnitusel (dtl 459) keeldus kostja just 28.01.2017 aktis nr 3 loetletud tööde osas akti allkirjastamast ja töö tasumisest.

Kohus möönab, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide nr 2 ja 3 alusel vastu võetud tööde osas esinevad poolte esitatud dokumentides vastuolud (vt nt käsikirjas märkustega 02.01.2017 akt nr 2 (dtl 316-317) ja 11.01.2017 akt nr 2 (dtl 531-532), hageja 11.01.2017 selgitus akti nr 2 kohta (dtl 469)) ning aktides endis ei ole märgitud ruume, kus tööd teostati. Kohus on 14.08.2024 kohtunõudes (dtl 748-749) sellele osutanud ja palunud pooltel täpsustada, millistes ruumides võeti vastu põrandate remonditööd tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 alusel.

Kohus asub poolte selgituste ja esitatud dokumentide põhjal seisukohale, et akti nr 2 alusel võeti vastu plaatimistööd 4. korruse koridoris ning 3., 4., 5. korruse köökides. Kohus nõustub kostja selgitustega 02.01.2017 aktis nr 2 tehtud käsikirjaliste märkuste kohta, s.o nähti ette 3. korruse lõpetamine, mitte ei loetud lõpetatuks (закончить vs закрыть) ning 4. ja 5. korruse koridori ümbertegemine. Kuivõrd akt nr 2 kinnitati alles 11.01.2017, jäi märkuste ja akti kinnitamise vahele ka piisav ajavahe nende tööde tegemiseks. Samuti tuleneb kostja viidatud 21.12.2017 garantiiülevaatuse aktist (dtl 198, tõlge 208), et kostja on hagejale esitanud nõude 3., 4., 5. korruse köökide ja 4. korruse koridori põrandatööde garantiikorras parandamist, s.o tegemist ei saa olla tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 nimetatud ja kostja poolt OÜ-le Š ümbertegemiseks antud töödega. Kostja täpsustab ühtlasi, et 17.02.2017 nõudekirjas esineb viga, sest 5. korruse asemel on kirjas 4. korrus. Kohus leiab, et tulenevalt kostja kinnitusest, et ta keeldus üksnes tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 nimetatud tööde vastuvõtmisest, ja kõrvaldatavate tööde üldmahust (320 m2), on kostja ilmselt eksinud ka 3. korruse ühisköögis plaatimistööde tegemise nõudmisega.

Kohus nõustub kostjaga ka selles, et kostja 14.02.2017 vastuses antud kinnitus, et tal pole vastuväiteid 23.12.2016 akti nr 3 (dtl 339) põrandate paigaldamise kohta (2., 3., 4., 5. korruse koridorid), seondub üksnes nimetatud ruumides tehtud kaetud töödega, millele ei ole määratud maksumust ja mille alusel ei toimu tööde lõplikku üleandmist. Seega ei ole õige hageja väide, et kostja on plaatimistööd 3. korrusel juba vastu võtnud.

16(22) 2-17-9784 Hageja on 08.02.2017 ja 27.02.2017 kirjades kostjale leidnud, et lepingus ettenähtud tööd on tehtud täies mahus, vastavalt tellija tehnilistele ülesannetele ning vastavalt üldistele nõuetele ja RYL kvaliteedile. Hageja on seadnud kahtluse alla AS-i V eksperdi I F hinnangu objektiivsuse tulenevalt eksperdi kuulumisest linnavolikokku, hinnangud on antud osaliselt valdkondades, mis ei kuulu eksperdi pädevusse, esitatud järeldused on vastuolus omanikujärelevalve allkirjastatud varjatud tööde aktidega. Samuti hageja kahtleb, et I F viibis objektil 30.01.2017, ka ei ole teada, millal ekspert tegi fotod. Hageja on kohtumenetluses täiendavalt asunud seisukohale, et audit on koostatud ehituspäevikute alusel, arvestamata, et hageja kõrvaldas kostja osutatud puudused, samuti et tema tehtud töö on kvaliteedilt samasugune kohtule esitatud OÜ Š ümber tehtud plaatimistöödega.

Kostja poolt akti tagastamisel ja menetluses esitatud selgituste järgi pidi kostja tööd teostama lähtudes Eesti Vabariigis kehtestatud kõrgendatud kvaliteedistandarditest, s.h viimistlustööde osas. Hageja on rikkunud Ehitustööde Üldised Kvaliteedinõuded (RYL) 2013 (dtl 279) nõudeid: § 541.1.1, mille kohaselt ei tohi plaatide pinnal olla ühtlust kahjustavaid defekte, nagu mõrasid, värvivigu, mulle, õõsi ja pragusid, samuti § 541.5 nõudeid, mille kohaselt peab plaatkate olema ühtlase kvaliteedi ja välimusega. Terviklikel pindadel ja nende naaberpindadel peaksid vuugid olema võimalikult sirged. Plaaditud pinnal ei tohi olla vigu, mis on nähtavad vaatlemisel päevavalguses, risti pinnaga 1,5 meetri kauguselt.

VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 77 lg 1 järgi võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

Käesoleval juhul olid pooled töövõtulepingu p-s 8.1.16 kokku leppinud tööde teostamise kvaliteedis, mis pidi vastama kõrgendatud kvaliteedistandardile.

Kohus leiab, et kohtu hinnangul puudub alus kahelda AS-i V eksperdi hinnangu objektiivsuses hageja toodud põhjustel. I F kinnitas kohtuistungil, et käis isiklikult objekti üle vaatamas koos kostja esindajaga, auditi koostamise pädevuse kohta selgitas, et on kutselt ehitusinsener, magistrikraadiga, tegeleb kogu aeg ehitusega. Kostja on vastuses hageja 08.02.2017 nõudmisele asjakohaselt osutanud ehitusseadustiku § 18 lg-le 4 (vastuses ekslikult 5), mis sätestab piirangud ehitise auditi koostajale tulenevalt tema seotusele objektiga seotud isikutega. Kohus nõustub, et nii eksperdi kui kostja esindaja kuulumist linnavolikokku ei saa pidada seotuseks määral, mis tekitaks kahtlusi auditi tegija sõltumatuses. Kohus leiab, et isegi auditi objektiivsuse kahtluse alla seadmisel ja sõltumata sellest oli hageja tõendamiskoormiseks ära näidata, et tema teostatud tööd vastasid kokkulepitud tingimustele. Lisaks kohus märgib, et veel enne auditi läbiviimist on analoogsetele puudustele hageja töödes osutanud juba ka 26.01.2017 kirjas omanikujärelevalve.

Eelneva põhjal kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tema poolt üleandmisevastuvõtmise akti nr 3 alusel üleandmiseks esitatud plaatimistööd vastasid poolte poolt kokkulepitud kvaliteedile (või ka OÜ Š tehtud töödele vastava kvaliteediga).

Samas VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, mil tellija keeldub töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (vt RKTKo 13.12.2017, 2-15-2810, p 14; 28.10.2008, 3-2-180-08, p 22). Üldisest hea usu põhimõttest (TsÜS § 138) tulenevalt ei või tellija töö vastuvõtmisest keelduda juhul, kui töövõtja on kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Eelkõige oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ebaoluliste puuduste tõttu, mis ei takista töö tulemuse eesmärgipärast kasutamist.

17(22) 2-17-9784 Kohus leiab, et kuigi hageja tehtud tööd ei vastanud kokkulepitud kvaliteedile ja olid seetõttu mittenõuetekohased, siis samas ei nähtu poolte esitatust, et see puudus ei võimaldanud remonditud põrandaid eesmärgipäraselt kasutada või et kostjal oli tööde tegemiseks kõrgendatud kvaliteedinõudele vastavalt selline eriline ja äratuntav huvi või põhjendus, mis välistaksid sellele tingimusele mittevastava tööd vastuvõtmise.

Seega kohus leiab, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 nimetatud plaatimistööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja tasunõue summas 5440 eurot (lisandub käibemaks) osas on muutunud sissenõutavaks.

Kohus tuvastas, et töövõtulepingu p-i 10.4 kohaselt peab töövõtja viivisenõue tellija vastu olema esitatud 90 kalendripäeva jooksul, makseviivituse toimumisest arvates, vastasel korral loetakse töövõtja viivisenõue aegunuks ning tellija vabaneb viivise maksmise kohustusest.

Hageja leidis 14.03.2018 ja 22.03.2018 kohtuistungil, et viidatud punkti alusel võis viivist nõuda ainult vaidluse all mitteolevate summade pealt, kuid kuna poolte vahel on tekkinud vaidlus, siis ei ole tänaseni selge, milline summa rahuldatakse. Hagejal oli raske määratleda, kui palju peab töö eest maksma. Samuti hageja leiab, et kuivõrd kostja on oma kohustusi tehtud töö eest maksmisel tahtlikult rikkunud, siis TsÜS § 148 lg 1 järgi ei kuulu aegumise kergendatud tingimused kohaldamisele.

Kohus hageja selgitusega ei nõustu. Hageja on kohtu väljaselgitatu põhjal saatnud kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koos arvega 28.01.2017 (kostja sai kätte 30.01.2017). Kohus leiab, et isegi kui töölepingu p-s 7.3. kokkulepitu kohaselt tasutakse töövõtjale vastavalt tellija aktsepteeritud akti alusel koostatud arvele 15 kalendripäeva jooksul arve kättesaamisest arvates, oli hagejal ka akti ja arve vastuvõtmisest keeldumisel õigus ja võimalus teatada kostjale viivisenõude esitamisest, arvestatuna esitatud arve järgi.

Kuivõrd töövõtulepingu p-i 7.6. järgi pidi kostja akti vastuvõtmise otsustama viie tööpäeva jooksul arvates akti tellija esindajale üleandmisest ning hageja ei nõustunud kostjaga akti kinnitamata jätmise kohta, oleks hagejal tulnud viivisenõue seega esitada alates 06.02.2017 90 päeva jooksul. Kohus ei nõustu ka hagejaga selles, et kokkulepitud aegumise tingimus ei kuulu TsÜS § 145 lg 2 teise lause järgi kohaldamisele, kuna kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus ei tuvastanud kostja käitumises akti nr 3 vastuvõtmisel ja selle 30.01.2017 esitatuks lugemisel kostja poolsete kohustuste rikkumisi.

Kuna kohtu hinnangul on töövõtulepingu p-i 7.3. näol tegemist lepingu osaks saanud tüüptingimusega, hindas kohus omal algatusel selle kehtivust (kuivõrd tegemist on õiguse kohaldamisega).

VÕS § 42 lg 3 p-i 9 kohaselt loetakse lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimus, millega nähakse teisele lepingupoolele ette ebamõistlikult lühike tähtaeg nõude esitamiseks, sealhulgas määratakse ebamõistlikult lühike lepingust või seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg. VÕS § 44 järgi VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimuste kasutamisel lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, üksnes eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kohus leiab käesoleval juhul, et arvestades poolte kokkulepitud aktide üleandmise-vastuvõtmise korda ja tähtaegasid, ei saa pidada hageja suhtes ebamõistlikult kahjustavaks tingimust, mille järgi on viivisenõude esitamise aega lühendatud 90 päevani, s.o TsÜS § 146 lg-s 1 ettenähtud kolme aasta asemel.

18(22) 2-17-9784 43. Kohus hindab järgmisena, kas kostja on esitanud hageja tasunõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töövõtja saab lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral välistada kestvalt töövõtja tasunõude, tasaarvestades oma rahalise nõude töövõtja vastu (kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 646 lg 5 alusel) töövõtja tasunõudega või alandades VÕS § 112 lg 1 alusel lepingujärgset hinda (nt RKTKo 14.10.2015, 3-2-1-93-15, p-d 11-13).

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on tööd vastuvõtmiseks esitanud hilinemisega ja kostjal on õigus nõuda hagejalt kokkulepitud määras (s.o 0,2% lepingu hinnast iga hilinenud kalendripäeva eest) leppetrahvi. Hageja kinnitas 17.01.2018 kohtuistungil, et ei vaidle vastu leppetrahvi nõudele ega selle arvestamisele ja summa suurusele (dtl 219). 14.03.2018 kohtuistungil hageja asus seisukohale, et leppetrahvi tuleb siiski arvestada 17 päeva eest, kuni 25.01.2017, ja summas 1951,87 eurot (dtl 370).

Töövõtulepingu p-i 10.5. kohaselt tekib tellijal leppetrahvi nõudeõigus seoses tööde tegemise või üleandmise tähtaegade ületamisega.

Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja esitas tööd üleandmiseks 25.01.2017, on antud juhul põhjendatud leppetrahvi arvestada 09.01.2017 kuni 25.01.2017. Seda sõltumata asjaolust, et kohus on eelpool tuvastanud, et hageja esitas pärast tööde üleandmiseks esitamist tööde vastuvõtmiseks vajaliku akti alles 28.01.2017, millise tähtajaga seondub kostjal akti vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaja algus.

Kohus leiab seega, et hageja sissenõutavaks muutunud tasusummast 20 256 eurot (käibemaksuga) tuleb maha arvata kostja leppetrahvinõue summas 1951,87 eurot. Hageja on seega õigus nõuda 18 304,13 euro tasumist.

Kohus selgitas 16.08.2018 kohtuistungil kostjale, et kostja on esitanud hagejale hinna alandamise, mitte VÕS § 646 lg 5 järgi kulude hüvitamise nõude, ning hinna alandamise nõude esitamisega seonduvat tõendamiskoormist, s.h et kostja peab tõendama, milline oli konkreetse töö puudustega ja puudusteta väärtus ning andis kostjale tähtaja vastavate tõendite ja taotluste esitamiseks.

Kostja teatas 17.09.2018 kohtule, et puudustega põranda väärtust ei ole võimalik hinnata ja leidis, et kohaldamisele ei kuulu VÕS § 112 lg 1, vaid töövõtulepingu p-s 8.1.3. kokkulepitu, s.o tellijal on õigus puuduste kõrvaldamine teha ülesandeks mõnele kolmandale isikule töövõtja kulul ning vähendada vastavalt töövõtjale lepingu alusel makstavat tasu. Tellija ei pea tegema selleks tasaarvestuse avaldust.

Kohus esitas täiendavad selgitused seoses esitatud avaldusega 14.08.2024 kirjas. Kohus jääb selle juurde, et kostja on 04.04.2017 avaldusega taotlenud hinna alandamist, kuid on selle sisustanud mitte tööde väärtuse võrdlusega (kohase ja mittekohase täitmise väärtuse vahe), vaid nõuab kostjalt tööde ümbertegemisega tekkinud kulude hüvitamist, s.o tegemist on kahe erineval õiguslikul alusel ja eeldustel põhineva nõudega. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole välja toonud 19(22) 2-17-9784 ega tõendanud hinna alandamise põhjendatuse hindamiseks vajalikke asjaolusid, tuleb hageja tasunõue hinna alandamise avalduse alusel jätta vähendamata.

Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagi 46. Kostja esitas kohtule hageja nõude tasaarvestamiseks vastuhagi, milles palub hagejalt kostja kasuks välja mõista 18 216 eurot.

Kostja nõue põhineb eelpool, s.t SPES EHITAL OÜ-s hagiavaldusega seotud asjaoludel - hageja esitas kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 3 alusel vastuvõtmiseks mh plaatimistööd, kuid mis ei vastanud kokkulepitud kõrgendatud kvaliteedistandardile. Kostja nõudis hagejalt avastatud puuduste kõrvaldamist ja koos ehitusjärelevalve heakskiidetud dokumentatsiooniga esitamist 30 kalendripäeva jooksul. Kuna hageja ei kõrvaldanud puuduseid kostja määratud tähtaja jooksul, tegi kostja tööde parandamise ülesandeks kolmandale isikule hageja arvel, tulenevalt töövõtulepingu p-st 9.2.2. OÜ Š esitatud hinnapakkumise järgi oli põrandaplaatide vahetamisega seotud tööde maksumus 320 m2 suurusel üldpinnal 18 216 eurot. OÜ Š poolt tehti ümber plaatimistööd 2., 3., 5. korruse koridorides, 1., 2., korruse köökides ja valveruumis. Kostja esitab nõude VÕS § 646 lg 5 alusel.

Hageja leiab, et kostja nõutav summa 18 216 eurot on ebamõistlik ja tõendamata. Hageja leiab, et tegemist ei ole hageja töödes puuduste kõrvaldamisega, vaid kostja soovis vahetada põrandal olevaid plaate. Hageja tehtud tööde kvaliteet on samasugune kui OÜ Š tehtud töödel.

Viidatud punkti järgi on töövõtja kohustatud kõrvaldama oma kulul teostatud ja/või teostatavate tööde ja kasutatavate materjalide puudused, mis on tekkinud tellijast sõltumatutel põhjustel, vastasel korral on tellijal õigus teha avastatud puuduste kõrvaldamine ülesandeks mõnele kolmandale isikule töövõtja kulul ning vähendama vastavalt töövõtjale lepingu alusel makstavat tasu.

Kohus nõustub hagejaga, et tegemist on tüüptingimusega. Samas kohus ei nõustu hagejaga selles, et see lepingupunkt ei ole saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi, s.o et selle sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista.

Kohtu hinnangul on p-i 8.1.3. sõnastuse põhjal tegemist VÕS § 646 erinevates lõigetes sätestatu kombinatsiooniga – tellijal töö parandamise või uue töö tegemise nõudeõigus (lg 1), töövõtja poolt puuduste kõrvaldamisega seotud kulude kandmine (lg 4), tellija õigus lasta parandustööd teha ja nõuda töövõtjalt kulutuste hüvitamist (lg 5). Samuti võib tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu (tasu vähendamise piirangud sätestab VÕS § 648). Pooled on täiendavalt ette näinud, et parandamise kulude võrra vähendatakse töövõtjale makstavat tasu.

Samuti ei ole kohtu hinnangul tegemist tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 alusel, s.o lepingu teist poolt ebamõistlikult kahjustavana. Kohus osutab, et nii hageja viidatud VÕS § 648 (tasu vähendamise piirang), VÕS § 646 lg 5 (tööde parandamise nõue ja kulude hüvitamine) ja VÕS § 112 (hinna alandamine) on imperatiivsed üksnes tarbijatöövõtu puhul. Hageja ei ole täpsustanud, milles konkreetselt seisneb töövõtulepingu p-i 8.1.3. hagejat kahjustav mõju.

Kohus leiab, et poolte esitatu põhjal ei saa vaidlust olla ka selles, et kostja on OÜ-le Š ümbertegemiseks andnud eelnimetatud aktis nr 3 märgitud tööd, kuivõrd nimetatud tööd on oma mahult kattuvad, ülevalpool viidatud kostja garantiiremondi nõue käib tööde üleandmisevastuvõtmise akti nr 2 alusel tööde kohta (s.o ümbertegemiseks ei ole esitatud juba vastuvõetud töid). OÜ Š tööde eelarvest (dtl 271, tõlge dtl 272) ja teostatud tööde aktide (dtl 273, 275 tõlked dtl 274, 276) ei nähtu töid, mis ilmselt ei saa seonduda tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 3 märgitud töödega. Kohus leiab, et tehtud tööde vastuvõtmise mai ja juuni aktide pealdistes sama töö (1,2 korruse köögid, valveruum) märkimist saab pidada vaid sama akti põhja kasutamisel tekkinud eksimuseks.

Kohus asub seisukohale, et kostja kulude hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud.

Kohus osutab, et auditis antud hinnangu järgi tuleb mh põrandate tööd uuesti teha, millega kaasnevad olulised lisakulud valesti paigaldatud plaatide eemaldamiseks ning antud juhul ei ole võimalik puudusi osaliselt või väiksemate parandustöödega eemaldada (dtl 149). Seega plaatimistöödes puuduste kõrvaldamise nõude esitamisega soovis kostja sisuliselt hageja poolt uue töö tegemist.

OÜ Š tööde eelarve ja teostatud tööde akti põhjal on OÜ Š teinud põrandate plaatimise tööd algusest peale, mitte ei kõrvaldanud puuduseid olemasoleva töö juures.

Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 646 lg 5 alusel kulutuste hüvitamise nõude eeldusena tuleb esmalt kindlaks teha, et tellijal on (oli) õigus esitada töövõtja vastu VÕS § 646 lg 1 esimese lause kohane lepingu täitmise nõue, s.o õigus nõuda töövõtjalt kas töö parandamist või uue töö tegemist. Selle nõude saab tellija esitada, kui töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS §-d 641 ja

Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et kui töö parandamise teel ei ole töö lepingutingimustele mittevastavust võimalik kõrvaldada, tuleb uue töö tegemise kulude mõistlikkuse hindamisel seaduse kohaselt eelkõige (kuid mitte üksnes) arvestada mh uue töö tegemise kulude suhet töö väärtusesse. Uue töö tegemise kulud on ebamõistlikud ka juhul, kui need ületavad tuntavalt tellija poolt uue töö tegemisest saadava kasu. Samuti nõuab seadus töö lepingutingimustele mittevastavuse olulisuse kaalumist. Väheolulise ning töö kasutusväärtust tellija jaoks vähesel määral mõjutava puuduse puhul võivad uue töö tegemise kulud olla ebamõistlikud. Seejuures ei tuleks kulude mõistlikkuse juures arvesse võtta töövõtja poolt lepingu alusel saadud tasu. Lisaks tuleb uue töö tegemise kulu võrrelda ka muude õiguskaitsevahendite kasutamisega kaasnevate kuludega. Kui muude õiguskaitsevahendite kasutamisega kaasnevad kulud on uue töö tegemise kulust oluliselt väiksemad, ei saa tellija uue töö tegemist nõuda. 4 Kohus, tutvudes auditis esitatud puuduste kirjelduse ja kohtule esitatud fotomaterjaliga (s.h võrdlusena OÜ Š teostatud tööde kohta) ning poolte selgitustega, leiab, et väljatoodud puudused plaatimistöödes tõenäoliselt ei ohusta tehtud töö säilimist ja ei too kaasa plaaditud põrandate 4 M.Käerdi jt., § 646, 3.2.1.

21(22) 2-17-9784 kasutuskõlbmatuks muutumist. Viimasele ei ole ka kostja ise oma seisukohtades tuginenud.

Puuduste kirjelduse põhjal on kohtu hinnangul vähemalt osaliselt tegemist nö visuaalse mittevastavusega (plaadid on paigaldatud kõveralt, kasutatud on mõõtudelt ja välimuselt erinevaid plaate, vuugilaiused ei ole ühtlased, plaatide pind oli seguga ära rikutud), mis ei pruugi töö kasutatavust mõjutadagi. Kirjeldatud juhul oleksid seega muude õiguskaitsevahendite (nt tasu vähendamine, kahjunõue) kasutamisega kaasnevad kulud uue töö tegemise kulust (mis eelduslikult jäävad vähemalt hagejale tasumisele kuuluva 5440 euro (lisandub käibemaks) ja OÜ-le Š tasutud 18 216 eurot (käibemaksuga) vahele) oluliselt väiksemad ning kostja ei saanud uue töö tegemist nõuda.

Kuivõrd tellijal ei saa VÕS § 646 lg 1 esimeses lauses sätestatud nõudeõiguseta olla ka VÕS § 646 lg 5 kohast kulutuste hüvitamise nõuet, siis ei kuulu käesoleval juhul kostja nõue uue töö tegemiseks tehtud kulutuste kostjalt väljamõistmiseks rahuldamisele.

Kohus märgib kostja võimalike teiste nõudealustega seoses täiendavalt, et Riigikohus on eelviidatud lahendis mh selgitanud, et ehkki tellijal on õigus nõuda VÕS § 646 lg-s 5 sätestatu asemel ka kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi alusel, eeldab ka sellise nõude esitamine omakorda, et tellijal oleks VÕS § 646 lg-st 1 tulenev nõudeõigus.

Menetluskulude jaotus 50. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab poole, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab OÜ SPES EHITAL hagi summas 18 304,13 eurot ehk ligikaudu 45 % ulatuses (haginõue 40 512 eurot). Kohus jätab seega OÜ SPES EHITAL hagiga seotud menetluskuludest 55% Sihtasutuse Narva Linnaelamu kanda ja ülejäänud osas (s.o 45%) hageja enda kanda.

Kuna kohus jättis Sihtasutuse Narva Linnaelamu vastuhagi rahuldamata, jätab kohus vastuhagiga seotud menetluskulud tervikuna vastuhagi hageja kanda.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.10.2025 kohtuotsusega.

22(22)