Obsah (6)

§ 175§ 193§ 173§ 176§ 172§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 02.veebruar 0 2026. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi B.U kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number

§ 175

lg 7 alusel teade B.U kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Määruse peale võivad võlgnik, usaldusisik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohtu 10.02.2022 määrusega kuulutas kohus välja B.U pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Miti. Tartu Maakohtu 09.11.2022 kohtumäärusega (jõustus 09.12.2022) lõpetati B.U pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses määrati usaldusisikuks B.U eestkostja, kes 30.08.2024 kohtumäärusega vabastati usaldusisiku kohustuste täitmisest ning uueks usaldusisikuks määrati Ülle Koppel. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruande kord aastas 25.novembriks ning tegema võlausaldajate väljamakseid iga aasta
3. novembril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 12 049,31 eurot (II rahuldamisjärgu nõuded).
4. Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded 20.11.2023, 02.12.2024 ja 10.12.
6. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime ja raske puue, millest tulenevalt ei ole ta võimeline avatud tööturul töötama. Võlgnik on küll proovinud töötada, kuid kõik töösuhted on jäänud lühiajaliseks seoses terviseseisundi halvenemisega. Viimati töötas 01.08-10.12.2025 ettevõttes O. L. . Võlgniku sissetulekuteks menetluse kestel on olnud töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis, tasemeõppe toetus, kohustusliku pensionisamba väljamakse ning tulumaksutagastus. Võlgnik on usaldusisikule loovutanud kokku 4471,38 eurot, millest on võlausaldajate nõudeid rahuldatud kogusummas 4244,05 eurot ja usaldusisiku tasu katteks on jäetud 227,33 eurot. 2/6
7. Võlgnik esitas 16.12.2025 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks pankrotiseaduse (

) § 1933 lg 2 alusel.

1. 12.12.2025 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikule ülesannete täitmiseks kokku 2 tundi 50 minutit järgnevalt: 06.12.2024 sissetulekute arvestus, pangast ülekanne - 10 minutit; 01.01-30.11.2025 sissetulekute arvestus, pangast ülekanded, kogumine – 40 minutit; 09.12.2025 telefonikõne võlgnikule andmete kontrolliks – 10 minutit; 09.12.2025 võlausaldajate summade arvestus, panka sisestamine, kahel võlausaldajal saaja ettevõte muutunud, e-kirjad võlausaldajatele – 20 minutit; 10.12.2025 ülekanded võlausaldajatele, täiendav kirjavahetus võlausaldajatega, loovutused, ülekannete andmete muutumine – 20 minutit; aruande lõplik koostamine, kohtule saatmine, UI tasu aruande koostamine – 1 tund 10 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 2 tunni ja 50 minuti ulatuses määrata tasuks 264,67 eurot (2 tundi 40 minutit * 88,60 eurot, 10 minutit * 82 eurot), millele lisandub käibemaks, s.o 63,24 eurot, kokku 327,91 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ja ülejäänud osas menetlusabi korras. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
3. aasta
4. juunini.
5. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 193³ lg 2 kohaselt, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 09.11.2022 kohtumäärusega, mis jõustus 09.12.2022, saab kohus otsustada

§ 193

³ lg 2 järgi võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise pärast 09.12.2025. 8.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. B.U ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime ja raske puue, millest tulenevalt ei ole ta võimeline avatud tööturul töötama. Võlgnik on küll proovinud töötada, kuid kõik töösuhted on jäänud lühiajaliseks seoses terviseseisundi halvenemisega. Viimati töötas 01.08-10.12.2025 ettevõttes O. L. . Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

3/6 10.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kõik aruanded. Kohtu hinnangul on kohut ja usaldusisikut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust esitada kohtule vajalikke andmeid.

11.

§ 173lg 3–6 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks menetluse kestel on olnud töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis, tasemeõppe toetus, kohustusliku pensionisamba väljamakse ning tulumaksutagastus. Võlgnik on usaldusisikule loovutanud kokku 4471,38 eurot, millest on võlausaldajate nõudeid rahuldatud kogusummas 4244,05 eurot ja usaldusisiku tasu katteks on jäetud 227,33 eurot. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lõikes 3-6 sätestatud raha eraldamise kohustust.

12. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. 13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ega kahjustanud võlausaldajate huve. 14.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud vastavalt võimalustele ja oma võimetele. Võlgnik on rahuldanud 35,22% võlausaldajate nõuetest, mida saab asjaolusid arvestades pidada arvestatavaks ulatuseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et B.U tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 15.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise 4/6 maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud B.U pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka B.U pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 10.12.

1. Kuna kohus lõpetab B.U kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ülle Koppel vabastada usaldusisiku kohustustest. Usaldusisiku tasu määramine
2. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (
3. aastal 82 eurot,
4. aastal 88,60 eurot).
5. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele kokku 2 tundi 50 minutit, sh 10 minutit tunnitasuga 82 eurot ja 2 tundi 40 minutit tunnitasuga 88,60 eurot; kokku 264,67 eurot.
6. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasuks määrata 264,67 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 63,24 eurot, kokku 327,91 eurot.

1. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt, parandades arvutuslikud ebatäpsused ning usaldusisiku Ülle Koppeli tasuks määrata 249,93 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 59,98 eurot, kokku 309,91 eurot.
2. Usaldusisiku tasu summas 104,28 eurot tuleb hüvitada võlgniku B.U poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel ja välja maksta Regnum Consult OÜ arveldusarvele nr EE
4. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse 5/6 seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et kuna võlgnikule on määratud puuduv töövõime, siis tuleb usaldusisiku tasu hüvitamiseks summas 205,63 eurot, anda B.U-le hüvitamiskohustuseta riigi menetlusabi. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 6/6