Obsah (6)

§ 2§ 121§ 152§ 71§ 47§ 175

3-25-3292 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht 3-25-3292 2.2.2026, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Resolutsioon Menetlusosalised Edasikaebamise kord ja muud selg

) § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 7. Kõigepealt märgib kohus, et tõlgendab kaebust tuvastamisnõude osas hõlmatuks hüvitamisnõudega (

§ 2lg 4).

Pidades silmas kaebaja pikka protsessuaalset kogemust on kohtul alust arvata, et tema tegelikuks eesmärgiks on kahju hüvitise saamine. Tuvastamisnõude eesmärk pole kaebuses välja toodud ja lõplikuks nõudeks on kaebuses hüvitamisnõue. 8.

§ 121

lg 2 p 22 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. 8.1. Kohus märgib, et kaebuse kohaselt vaidlustab kaebaja hulgaliselt Tartu Vangla inspektorkontaktisiku tegevusi, mis väidetavalt jäid sooritamata või ei olnud nõuetekohaselt sooritatud alates aastast 2020 ehk sisuliselt vaidluse all on vangla tegevused ja tegevusetused, mis leidsid aset vanglas viis aastat tagasi. Nüüd otsustas kaebaja kõik need kirja panna ja kohtusse pöörduda. Selline kaebeviis viitab kohtu arvates sellele, et kaebaja tegelik eesmärk on mitte see, et kaitsta enda õigusi, vaid koormata kohut. Kaebajal oli võimalus pöörduda kohtusse seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohustamisnõudega ja taotleda kohtu kaudu vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist vajaliku toimingu sooritamiseks, kuid kaebaja seda ei teinud, vaid 2 3-25-3292 otsustas tagantjärgi pöörduda kohtusse hüvitamisnõudega, kus ta ühtlasi viitab sellele, et tal pole läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, kuna ta seda tõhusaks ja vajalikuks meetmeks ei pea. Kaebaja on pikema aja jooksul jätkanud sarnast tegevust ning esineb sellise tegevuse süvenemisele viitavaid märke. Kohus on korduvalt tagastanud kaebaja kaebused, muu hulgas põhjusel, et nende menetlemine on võimatu. Kaebaja pöördub kohtusse korduvalt või ei kasuta õigeaegselt tõhusaid õiguskaitsevahendeid, sh jätab läbimata kohustuslikke kohtueelseid menetlusi ning ei järgi ilmselgelt menetluslikke tähtaegu, ei selgita, millal vaidlusalune tegevus leidis aset jne. Kaebaja senine tegevus rikub oluliselt menetlusökonoomia printsiipi ning takistab teiste isikute juurdepääsu tõhusale kohtupidamisele, kuna kohus peab kulutama oma ressursse ebamõistlikult. Kohtu hinnangul on kaebaja käitumine teadlikult pahatahtlik ning kaebeõigust olulisel määral kuritarvitav. Eeltoodust tulenevalt esineb kaebuse tagastamise alus vastavalt

121 lg 2 p-le 22. 9.

§ 152

lg 1 p 2 ja lg 3 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Kohus tegi kindlaks, et seoses inspektor-kontaktisiku tegevusega või tegevusetusega esitas kaebaja vanglale kahjunõuded ja sai järgmised vastused: 1.04.2025 otsus nr 1-9/2-25/40-2 (sai tõlke kätte 3.04.2025, dtl 76). 26.06.2025 otsus nr 19/225/168-2 (sai tõlke kätte 27.06.2025); 2.07.2025 otsus nr 1-9/2-25/183-3 (sai tõlke kätte 2.07.2025); 29.07.2025 otsus nr 1-9/2-25/223-3 (sai tõlke kätte 29.07.2025); 13.08.2025 otsus nr 1-9/2-25/259-2 (sai tõlke kätte 12.08.2025). Nendes kaebaja poolt viidatatud kahjunõuete osas ei ole kaebus tähtaegne, kuna peale nende otsuste tõlgete kättetoimetamist kaebajale on selgelt möödunud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg). Kohus ei näe põhjust arvata, et kaebajal esineks mõjuv põhjus viivitada kohtusse pöördumisega (

§ 71lg 1).

Kohtule teadaolevatel andmetel oli kaebaja pidevas kirjavahetuses nii kohtuga kui ka vanglaga. Seega lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei jäta kohus kaebust käiguta ja ei kohusta kaebajat esitama kohtule möödalastud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Sellest tulenevalt lõpetab kohus ülalmärgitud nõuetes hüvitamiskaebuse menetluse

§ 152lg 1 p 2 ja lg 3 alusel.

10.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus tuvastas, et eelpoolkirjeldatud kahjunõuetes ei ole kaebaja taotlenud vanglat talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses inspektor-kontaktisik I. Tatarin tegevuse või tegevusetusega, mis väljendub selles, et inspektor-kontaktisik ei väljasta köögitarvikuid; ei võimaldanud jumalateenistust; ei taga kambri akna klaaside puhtust; ei taga külmkapis riiuleid; ei võimalda resotsialiseerumist individuaalses täitmiskavas (sotsiaalprogramm); ei taga spordisaali külastamise võimalust; koostas 11.10.2024 ja 14.02.2025 vale iseloomustuse jt. Selles osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8 ja

§ 47lg 1).

Seda kinnitab kaebaja ise kaebuses. Seega kuulub kaebus vastavas osas tagastamisele

§ 121lg 1 p 4 alusel.

3 3-25-3292 11.

§ 121

lg 2 p 2 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kahjunõude osas, milles kaebaja vaidlustas inspektor-kontaktisiku tegevust seonduvalt tema pöördumiste sisuliselt lahendamata jätmisega ja vene keeles rääkimata jätmisega, aga samuti seoses sellega, et inspektor-kontaktisik ei väljasta kaebajale A4 formaadis lehte ja ei osuta kvaliteetset tõlketeenust (taotlus nr 1-9/2-25/413-1) on kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8 ja

§ 47lg 1) ja kaebus on tähtaegne RVast

S § 18 lg

1. Vastavas osas langetas Tartu Vangla 1.10.2025 otsuse nr 1-9/2-25/413-
2. Kohus nõustub vangla otsuses nr 1-9/2-25/413-2 välja toodud põhjendustega ja jagab vangla seisukohta, et inspektor-kontaktisiku tegevus (16.05.2025 pöördumiste menetlemine ja keeleline diskrimineerimine) ei olnud kaebaja suhtes õigusvastane. Vangla kinnitas, et tagab kaebajale tema pöördumiste osas tõlked ja menetleb kaebaja nõudeid. Haldusasja materjalid kinnitavad ka, et kaebaja pöördumisi tõlgib vangla ja neid menetletakse. Kaebaja esitab vanglale hulgaliselt pöördumisi ja kaebusi kohtule paberkandjal. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavas osas esineb alus kaebuse tagastamiseks

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kuna kaebuse rahuldamise eduväljavaated on käsnad (puudub vangla õigusvastane tegevus) ja kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud. Sel põhjusel tagastab kohus kaebuse seonduvalt kaebaja kahjunõudega nr 1-9/2-25/413-1 lähtudes

§ 121lg 2 p-st 21.

1. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlust mõista nii, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Muu hulgas ei anta riigi õigusabi, kui taotletakse mittevaralise kahju hüvitamist ja puudub asja vastu ülekaalukas avalik huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Kohus leiab, et kaebaja on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal olemas ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning ta on varasemalt korduvalt esitanud kohtule kaebuseid, määruskaebuseid ja ka apellatsioonkaebuseid. Eeltoodu tõttu on kohus veendunud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi vaidluses Tartu Vanglaga. Lisaks välistab praegusel juhul kaebajale riigi õigusabi andmise ka asjaolu, et kohus tagastab antud määrusega kaebuse ning ülejäänud osas lõpetab asja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu ja seetõttu on kaebajal võimalus oma õigusi käesolevas asjas kaitsta ilmselt vähene. Samuti esitas kaebaja kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille vastu puudub tungiv avalik huvi. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1, 5 ja 6 alusel rahuldamata. Kaebuse tagastamise ning osas nõuetes menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Seega jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

4 3-25-3292 (allkirjastatud digitaalselt) 5