lg 7 alusel teade T.L kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
) § 1933 lg 2 alusel. 2/5 KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine
lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 15.12.2022 kohtumäärusega, mis jõustus 31.12.2022, saab kohus otsustada
³ lg 2 järgi võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise pärast 31.12.2025. 7.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. T.L ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötas menetluse algul ettevõttes A. B. , kust ta koondati seoses töömahtude vähenemisega. Seejärel on võlgnik olnud registreeritud Töötukassas aktiivse tööotsijana, osalenud mitmetel Töötukassa poolt pakutud koolitustel. Võlgnik on edastanud kohtule andmed tööotsingute kohta ja töötukassa tegevuskavad. Alates 2024.a sügisest on võlgnikul ajutine töökoht (vastavalt vajadusele) Võru lasteaias asendajana ning ta on teinud nn tööampse ka teistes lasteaedades. Alates 08.09.2025 töötab täiskoormusega lasteaiaõpetaja abina. Samuti märgib kohus lähtuvalt Riigikohtu 30.10.2019 lahendist tsiviilasjas 2-11-24696, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada, et võlgnikul on neli ülalpeetavat, kes olid menetluse algul kõik lasteaiaealised, noorim alla kahe aastane. Võlgnik on teinud endast oleneva, et leida sobivaima tööajaga töökoht perekondlike kohustuste täitmise juures. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
9.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded tähtaegselt. Kohtu hinnangul on kohut ja usaldusisikut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
3/5 10.
Võlgniku sissetulekuteks menetluse kestel on olnud töötasu, koondamishüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, töötuskindlustushüvitis, toimetulekutoetus ja tulumaksutagastused. Võlgnikul on neli ülalpeetavat. Võlgnik ei ole vabatahtlikke loovutusi usaldusisikule teinud. Maksu- ja Tolliamet on tasaarvestanud oma nõude võlgniku enammakstud tulumaksu arvelt. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
11. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. 12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud vastavalt enda võimetele. Võlausaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital on esitanud 17.11.2025 kohtule seisukoha, milles leiab, et menetlust tuleks pikendada, andes võlgnikule võimaluse tasuda väikselgi määral oma nõudeid. Kohus leiab, et võlausaldaja pole sealjuures märkinud, et millisest sissetulekust võlgnik oma nõudeid tasuma peaks. Võlgniku töötasu on mittearestitav (ca pool Eesti keskmisest brutopalgast) ning võlgnik on saanud regulaarselt toimetulekutoetust ka sel ajal kui hakkas laekuma täiskoormusega töötasu. Seega on kohtu hinnangul eelnevaid asjaolusid arvestades menetluse pikendamisel vähetõenäoline, et võlgnik on suuteline võlausaldajate nõudeid tasuma. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et T.L menetlus tuleb lõpetada ning T.L tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 14.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) 4/5 võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud T.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka T.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 02.01.2026. Kuna kohus lõpetab T.L kohustustest vabastamise menetluse, tuleb T.L vabastada usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.