RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

§ 1414lg 1 kohaldamise menetluses Tallinna Ringkonnakohtu 9.

mai

1. a määrus Prokuratuur, esindaja Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lily Sandel, määruskaebus - B ja A kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik - D, esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik
2. veebruar 2026, kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB
3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. mai
5. a määrus osas, millega jäeti kogu määruskaebemenetluse kulu summas 4050 eurot riigi kanda.
6. Teha tühistatud osas uus määrus, millega: 1) mõista Eesti Vabariigilt B kasuks välja 600 eurot ringkonnakohtu menetluses valitud kaitsjatele makstud tasu katteks; 2) arvata B valitud kaitsjatele ringkonnakohtus toimunud määruskaebemenetluses makstud õigusabi tasust 3450 eurot menetluskulu hulka.
7. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
8. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur esitas kohtule taotluse arestida kahtlustatavate B ja A ning kolmanda isiku D vara, tagamaks süüteo toimepanemise vahetu objekti ja süüteoga saadud vara konfiskeerimine ning selle asendamine. Samuti paluti seada kolmanda isiku kinnisasjale kohtulik hüpoteek, tagamaks süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamine.
10. Harju Maakohus rahuldas
11. aprillil 2025 prokuratuuri taotluse. Muu hulgas arestis kohus süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks B sõiduauto ja 69 500 euro ulatuses A pangakonto. 1-25-1753
12. Maakohtu määruse peale esitasid ühise määruskaebuse kahtlustatavate kaitsjad ja kolmas isik, kes taotlesid vara aresti alt vabastamist ja kolmanda isiku kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegi summa vähendamist.
13. Prokuratuur esitas määruskaebusele vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata, kuid muuta B ja A vara arestimise alust, kuna vastuse koostamise ajaks oli kannatanu Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitanud avalik-õigusliku nõudeavalduse ja taotlenud selle tagamist. Prokuratuur leidis, et avalik-õiguslik nõudeavaldus tuleks tagada A pangakonto arestiga, mida maakohus oli kohaldanud süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks. B sõiduauto, mille maakohus oli arestinud samuti konfiskeerimise asendamise tagamiseks, palus prokuratuur arestida rahalise karistuse tagamiseks.
14. Tallinna Ringkonnakohus jättis
15. mail 2025 määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis prokuratuuri taotletud viisil osaliselt vara arestimise alust ja ulatust. Nimelt tühistas kohtukolleegium maakohtu määruse osas, millega B sõiduauto ja A pangakonto (69 500 euro ulatuses) arestiti konfiskeerimise asendamise tagamiseks, ning arestis sõiduki rahalise karistuse tagamiseks ja A pangakonto (69 446 euro 95 sendi ulatuses) avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus jättis riigi kanda määruskaebemenetluse kulu 4050 eurot. See summa hõlmas õigusteenuse tasu, mis oli makstud kahele advokaadile, kes tegutsesid nii mõlema kahtlustatava kaitsja kui ka kolmanda isiku esindajana. Kolleegium leidis, et märgitud tasu on kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 175 lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega. Kuna maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada, siis jääb see menetluskulu

§ 187lg 1 alusel riigi kanda.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUS RIIGIKOHTUS

1. Ringkonnakohtu määruse vaidlustasid kaitsjad, kolmas isik ja prokuratuur. Riigikohus võttis menetlusse üksnes prokuratuuri määruskaebuse.
2. Prokuratuur taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega kohus jättis kaitsja- ja esindajatasu riigi kanda. Kuna ringkonnakohus jättis määruskaebuse täielikult rahuldamata, pidi ta määruskaebemenetluse kulu hüvitamisel juhinduma

§ 187lg 2 teisest lausest.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis andis prokuratuuri määruskaebuse

§ 390lg 1 ja § 354 lg 1 alusel läbivaatamiseks kolleegiumi kogu koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited on osaliselt põhjendatud ning kaitsja- ja esindajatasu täies ulatuses riigi kanda jättes rikkus ringkonnakohus

§ 339

lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust (

§ 187). 10.

Menetluskulude hüvitamist määruskaebuse lahendamise menetluses reguleerib

§ 187

. Selle sätte esimene lõige nimetab olukorda, kus vaidlustatud kohtumäärus tühistatakse, teine lõige aga juhtumeid, kus määruskaebus jäetakse rahuldamata. Kui lähtuda vaid seaduse sõnastusest, on menetletavas asjas täidetud nii

§ 187

esimese kui ka teise lõike kohaldamise eeldused, sest ringkonnakohus küll tühistas osaliselt maakohtu määruse (lg 1), kuid samas jättis määruskaebuse rahuldamata (lg 2). Seetõttu vajab lahendamist küsimus, kummast sättest pidi ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulu hüvitamisel juhinduma. 2

§ 187

lg 1 alusel riigilt välja ka siis, kui määruskaebus on jäänud rahuldamata, kuid samas on vaidlustatud kohtumäärus tühistatud (RKKK 23.03.2023, 1-17-9149/1226, p 34 ja 30.04.2025, 1-19-7473/447, p 9). Teisalt on Riigikohus ringkonnakohtu määrust tühistades, kuid menetluse aluseks olevat määruskaebust rahuldamata jättes leidnud, et sellises olukorras jääb määruskaebemenetluse kulu

§ 187lg 2 esimese lause alusel kaebaja kanda (RKKK 28.11.2025, 1-24-2128/193, p 24).

Kolleegiumi kogu koosseis peab põhjendatuks viimast seisukohta. 12.

§ 187

rajaneb põhimõttel, mille kohaselt on kahtlustataval või süüdistataval õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes tema huvides esitatud põhjendamatust edasikaebusest tingitud menetluskulu (RKKK 12.04.2012, 3-1-1-37-12, p 8). Osutatud põhimõttest järeldub, et täielikult põhjendamatuks osutunud edasikaebuse menetlemisest tingitud kulu peab vähemalt üldjuhul hüvitama isik, kelle huvides kaebus esitati. Seda isegi juhul, kui vaidlustatud kohtulahend näiteks teise isiku kaebuse alusel tühistatakse. (Vt ka RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 151.) 13. Järelikult sõltub määruskaebuse lahendamise menetluses menetluskulu hüvitamine esmajoones sellest, kas kaebus rahuldatakse. Kaebuse täieliku või osalise rahuldamise korral kannab määruskaebemenetluse kulu sõltumata vaidlustatud määruse tühistamisest riik

§ 187

lg 1 alusel.

§ 185

ega § 186 koosmõjus § 390 lg-ga 1 sel juhul ei kohaldata (varem teisiti: nt RKKK 29.09.2014, 3-1-1-37-14, p 26.1). Seejuures ei eelda määruskaebuse (osaline) rahuldamine alati seda, et kohus järgiks kaebuse argumentatsiooni. Esmatähtis on see, kas kaebaja saavutab kasvõi osaliselt enda eesmärgi.

1. Täielikult põhjendamatuks osutunud määruskaebuse menetlemisest tingitud kulu jääb aga sõltumata vaidlustatud määruse kohta tehtavast otsustusest sama paragrahvi teise lõike alusel isiku enda kanda või arvatakse menetluskulu hulka. Seda isegi siis, kui kõrgema astme kohus muudab rahuldamata jäänud määruskaebuse alusel toimuvas menetluses vaidlustatud määruse põhjendusi, mis kaebuseta jäänuksid muutmata (nii nt RKKK 13.04.2016, 3-1-1-108-15, p 25 ja 17.04.2025, 1-24-4009/22, p 32, teisiti 17.10.2019, 1-18-5023/12, p-d 27–28).
2. Käesolevas määruses sedastatu ei mõjuta kohtu kohustust võtta valitud kaitsjale või esindajale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust (

§ 175

lg 1 p 1) hinnates arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (RKKK 24.10.2024, 1-22-3234/49, p 33; 09.02.2024, 1-22-7339/22, p 38). Mõistlikku suurust ületavat kaitsja- või esindajatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (vt ka RKKK 31.05.2013, 3-1-1-108-12, p 29). 16. Ringkonnakohtule esitatud kuluarvestuse kohaselt oli kaitsjatele ja kolmanda isiku esindajatele makstud tasust 3450 eurot seotud põhjendamatuks osutunud määruskaebusega ja 600 eurot maakohtu määruse osalise tühistamise tinginud prokuratuuri taotlusega. Ringkonnakohus pidas tasu mõistlikuks, lugedes selle täies ulatuses määruskaebemenetluse kuluks. Märgitud otsustust pole vaidlustatud ja ka kolleegium ei näe alust seda kahtluse alla seada. Kuna ringkonnakohus jättis kaitsjate ja kolmanda isiku määruskaebuse põhjendatult rahuldamata, tuli selle kaebuse koostamise ja ringkonnakohtu istungil kaitsmise kulu arvata

§ 187lg 2 teise lause alusel menetluskulu hulka.

Seevastu prokuratuuri taotlusele vastamise eest makstud kaitsja- ja esindajatasu katteks pidi ringkonnakohus riigilt

§ 187lg 1 alusel hüvitise välja mõistma.

17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 9. mai 2025. a määruse osas, millega jäeti kogu 3

§ 187lg 2 teise lause alusel menetluskulu hulka.

Prokuratuuri taotluse lahendamisega seoses kaitsjatele makstud 600 eurot tuleb riigil

§ 187lg 1 alusel B-le hüvitada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 4