) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.
lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.
lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab 2/6 2-25-22289 vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.12.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt P OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja A T (edaspidi kui kostja) sõlmisid 12.12.2024 tarbijakrediidilepingu nr TL4166315, mille alusel sai kostja laenu 2300 eurot. Lepingu dokumendid on peale lepingu sõlmimist edastatud kostja e-postile XXX. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 48%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat (2300 eurot), intressimäära (36,39%), osamaksete arv
alusel maksegraafiku alusel ja viivis 7,67 % aastas põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast. 3/6 2-25-22289 Viru Maakohus 23.12.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale 05.01.2026 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 15 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (48%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus on seisukohal, et antud juhtumil ei hinnanud krediidiandja tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 403⁴ lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, punkt 29.3). Praegusel juhul krediidiandja on seda teinud, kuid ebapiisavalt. Hageja esitatud selgitustest nähtub, et Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised selgitused: Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet. Kontrollis avalikke andmebaase: Crediitinfo.ee, Taust.ee, Maksu- ja Tolliamet, Rahvastikuregister, Kinnisvararegister, Ametlikud teadaanded. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel. Pangakonto analüüsi tulemusel on laenu andja tuvastanud igakuised sissetulekuid ja finantskohustusi. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1610,66 eurot ning kohustused 994,10 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, sh majapidamiskulud ning taotleva laenu osamakse (84,28 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 532,28 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. 4/6 2-25-22289 Hagiavaldusele lisatud pangakontode väljavõtetelt on nähtav, et kostja on võtnud enne 12.12.2024 arvukalt teisi finantskohustusi. Analüüsides laenu võtmisele eelnenud kuud nähtub, et kostja oli teinud tagasimakseid erinevatele laenuandjatele. Pangakonto väljavõttelt on nähtavad märkimisväärsed kulutused hasartmängudele – 2024. a juulis summas 395 eurot, augustis summas 400 eurot. Juba ainuüksi asjaolu, et tarbijal on mitmeid laenukohustusi teiste krediidiandjate ees ning ta tegeleb hasartmängudega, peaks kohtu hinnangul olema hoiatav indikaator tarbija finantskäitumise kohta. Kohtu hinnangul kui laenuandja oleks võtnud arvesse kõik võlgniku pangakonto väljavõtetelt nähtuvat teavet kostja kohustuste ja maksekäitumise kohta, ei oleks laenuandja saanud järeldada, et võlgnik on krediidivõimeline ja suudab 12.12.2024 krediidilepingust tulenevad kohustused probleemideta täita. Kohtu hinnangul asuda võib seisukohale, et ei ole laenuandja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kokkuvõttes on krediidiandja rikkunud VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega põhinõuet ja seadusjärgset intressi ja viivist ületavas osas, sh hooldus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata.
sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja esitatust nähtub, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse juunil 2025, seega pole kostja lepingut täitnud ca pool aastat. Arvestades asjaolu, et kostjal ka peale ümberarvestuste tegemist on võlgnevus hageja ees. Kostja ei ole hageja nõudele vastanud, on põhjendatud hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja osamaksed alates 10.11.2026 vastavalt hageja 31.12.2025 menetlusdokumendis sisalduvale maksegraafikule kokku summas 1757,62 eurot ja viivised 7,67% aastas alates põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagiavalduses esitatud nõude hinnaks oli 2699,78 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (kohtu arvutuste järgi 1892,43 eurot) jätab kohus põhjendatud menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ning 30% ulatuses hageja kanda. Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 385 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 338 eurot (tunnitasu 169 eurot) 5/6 2-25-22289 (käibemaksu ei lisandu, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (
Põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele, dokumentide kohtule esitamisele 2 tundi ja tasu 338 eurot (
Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 70% ulatuses, so summas 506,10 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 506,10 eurot. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (
Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.