KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuasja number 2-25-6066 Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2025, Jõhvi Kohtuasi R V hagi R V vastu elatise nõudes

§ 96

ja 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 2

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4).
2. Indekseeritud baassumma on 01.04.2025 seisuga 282,31 eurot. 3% keskmisest brutokuupalgast (1981 eurot) on 59,43 eurot. 8.

§ 101lg 5 alusel arvatakse elatisest maha pool lapsetoetusest.

R V lapsetoetus on 80 eurot kuus. Seega tuleb elatise summast arvata maha 40 eurot. 9. Mahaarvamisteks

§ 101lg-te 6 alusel alust ei ole.

Kumbki pool ei ole väitnud, et hageja viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja veedaks hagejaga üldse aega. 10. Elatise miinimumsumma on seega R Vil 301,74 eurot (282,31+59,43-40). Hagi hind on seega 6103,38 eurot (301,74x9 + 3387,72), mis moodustub 9 kuu elatise summast ja elatise võlgnevuse summast. 11.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kohus selgitab, et miinimumelatise summast allapoole võib kohus alaealise lapse elatist vähendada mõjuval põhjusel, näiteks kui kohustatud vanem on töövõimetu või on tal teine laps, kes muidu osutuks vähem kindlustatud kui elatist saav laps. Kostja on oma vastuses esile toonud just need asjaolud ja esitanud kohtule ka töövõimetoetuse määramise otsuse perioodi 24.11.2021 – 23.11.2026 eest ning kontode väljavõtted. R Vil on puuduv töövõime kuni 23.11.
2. Kohus nõudis Eesti Töötukassalt välja R Vi töövõimetoetuse väljamaksete summad ning 06.06.2025 vastuse kohaselt on 06.05.2024 kuni 06.06.2025 tehtud temale väljamakseid kokku 8834,19 eurot, s.o keskmiselt 631,01 eurot kuus. Samuti nõudis kohus Sotsiaalkindlustusametilt välja andmed R Vile tehtud väljamaksete kohta ning 09.06.2025 vastuse kohaselt maksti talle perioodil 01.05.2024 kuni 31.10.2024 perehüvitist igakuiselt 790 eurot ning alates 01.11.2024 kuni 09.06.2025 igakuiselt perehüvitist 240 eurot. 3

§ 99

lg-te 1 ja 2 alusel ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Hagejale kuluvaks summaks kuus kokku on 480 eurot. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimumsummas, ei ole kulusid vaja tõendada. Seega ei ole asjakohane kostja väide selle kohta, et hageja pole esitanud ühtegi kviitungit kulude tõendamiseks. Kuna üks vanem peab kandma pool lapse ülalpidamiskulusid, siis antud juhul on pool hageja ülalpidamise kuludeks 240 eurot, millest tuleb maha arvata pool lapsetoetusest s.o 240 - 40 eurot = 200 eurot.

1. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja ülalpidamisel veel kaks alaealist last, kes elatise väljamõistmise korral miinimumsummas osutuks vähem kindlustatuks kui hageja. Seetõttu tuleb kõikidele lastele ja kostjale endale tagada võrdne äraelamine. Kostja on oma vastuses küll märkinud, et tema sissetulekuks on kokku umbes 1600 eurot, millest suurema osa moodustavad laste elatisrahad, lastetoetus ja töövõimetoetus. Kuna hagi lahendamisel ei saa arvestada teistele lastele makstavat elatist ja lastetoetust, siis arvestab kohus, et ainud legaalne sissetulek R Vil, millest ta saab maksta elatist, on töövõimetoetus. Nagu kohus juba eelnevalt punktis 12 märkis, oli kostja viimase 14 kuu keskmine toetuse suurus 631,01 eurot. Aprillist kuni juunini 2025, mil maksti kõrgemalt indekseeritud toetust, oli keskmine toetuse suurus 654,50 eurot. Seega kui jagada see summa R Vi ja tema kolme lapse peale, moodustab üks osa 163,65 eurot.
2. Kohus loeb antud juhul põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis miinimummäärast madalamas määras summas 165 eurot alates hagi esitamisest s.o 2104.
3. Selline elatise summa vastab kostja sissetulekule ja on vaid veidi väiksem kui pool hageja ülalpidamiseks kuluvast summast, millest on maha arvatud ka pool lapsetoetust (480/2-(80/2)=
4. Kostja varalise seisundi muutumisel on hagejal võimalik esitada kohtule uus hagi elatise suurendamise nõudes.
5. Lisaks taotles hageja tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist kogusummas 3387,72 eurot alates 21.04.2024 kuni 20.04.2025, mis teeb 282,31 eurot kuus (3387,72/12). Kuna kohus on juba eelnevalt analüüsinud kostja varalist seisundit ning leidnud, et ta ei ole võimeline maksma lapsele elatist miinimummääras, vaid sellest tunduvalt vähem, siis ei pea kohus võimalikuks välja mõista kostjalt hageja kasuks elatist ka tagasiulatuvalt miinimummääras.
6. Riigikohus on 25.05.2016 kohtuotsuse nr. 3-2-1-35-16 p-s 19, 20 märkinud, et: „Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 4

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. /------/ Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-136-13, p 14).“
5. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise nõue ei täida enam ülalpidamisnõude eesmärki, vaid vastupidi, võib raskendada ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus. Kohus arvestab, et R V ülalpidamisvõime ei olnud ka aastal 2024 parem kui käesoleval ajal, kuna temale on määratud puuduv töövõime vähemalt alates 24.11.
6. Eesti Töötukassa 06.06.2025 vastusest nähtub, et 06.05.2024 kuni 06.06.2025 on makstud R Vile töövõimetoetust kokku 8834,19 eurot, s.o keskmiselt 631,01 eurot kuus. Seega kui jagada see summa tema ja tema kolme lapse vahel, moodustab üks osa 157,75 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks välja mõista tagasiulatuvalt alates 21.04.2024 kuni 20.04.2025 elatis kokku 1893 eurot (157,75x12).
7. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus
8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
9. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
10. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Larissa Prokopenko Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2026 lahendiga. 5