Obsah (6)

§ 657§ 652§ 171§ 173§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tallinna Ringkonnakohus Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak, Ele Liiv 23.01.2026, Tallinn 2-2

§ 657lg 1 p 1).

Poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus kaebuse lahendamisel maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud asjaoludest (

§ 652lg 1 p 1).

3

1. Asja materjalidest nähtuvalt langetas kostja puu, mis kukkus teel liikunud autole, tekitades selle omanikule kahju. Sõiduk oli kindlustatud hageja juures, kes hüvitas remondikulud, arvates hüvitisest maha omavastutuse. Kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue läks seaduse alusel (VÕS § 173 lg-d 1 ja 2, § 492 lg 1) üle hagejale. Nõude üleminek seaduse alusel ei mõjuta selle identiteeti (RKTKm 22.04.2020, 2-19-19561/13, p 13). Hageja esitas kahjustatud isiku nõude kostja vastu.
2. Maakohus leidis õigesti, et hageja kahju hüvitamise nõude aluseks on delikti üldkoosseis VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 järgi, mis annab õiguse nõuda otsese varalise kahju hüvitamist (VÕS § 128 lg-d 1-3, § 132 lg 3).
3. Kostja märkis maakohtus, et teelõik, kus õnnetus juhtus, viib tema maakoduni, ning kaldu vajunud puu eemaldamisel tegutses ta ohu tõrjumise eesmärgil (kostja 07.04.2025 menetlusdokumendi p 4; dtl 53-56). Apellatsioonkaebuses kordas kostja, et tee suunas ohtlikult kaldunud puu langetamisel oli tema eesmärgiks ohu tõrjumine (kostja 07.10.2025 menetlusdokumendi p 3.4; dtl 109-112). Kostja väide annab alust kontrollida, kas esinevad kahju tekitamise õigusvastasust välistavad asjaolud VÕS § 1045 lg 2 tähenduses. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses tõendeid hinnates, et kostja vara ega tema isik ei olnud ohus. Samuti leidis kohus, et tee kohale kaardunud puud ei saanud pidada teistele isikutele selliseks akuutseks ohuks, mis tinginuks kohese tegutsemise (dtl 92-95). Kostja ei ole maakohtu järeldust vaidlustanud. Arvestades maakohtu tuvastatud asjaolusid, puuduvad VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud kahju tekitamise õigusvastasust välistavad asjaolud.
4. Kostja on menetluses olnud seisukohal, et kahjuhüvitist tuleks vähendada VÕS § 139 alusel. Kostja selgitas, et ajal, mil ta asus puud saagima, viibis teel kolmas isik, kes andis autojuhile märguande peatada, kuna teel esineb oht. Sõidukijuht vähendas küll kiirust, kuid jätkas liikumist. 10.
5. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Sama sätte lg 2 näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. 10.
6. Kolleegiumi hinnangul ei anna vaidluse asjaolud alust kohaldada VÕS § 139 lg-t 2 ja sama sätte lg 1 teist alternatiivi. Kahjuhüvitise vähendamise alusena tuleb praeguses asjas kontrollida VÕS § 139 lg 1 esimest alternatiivi, s.o kahjuhüvitise vähendamine kahjustatud isikust tuleneva asjaolu tõttu. Riigikohus on selgitanud, et kahjuhüvitise vähendamine viidatud sätte alusel eeldab, et kahju tekkimine oleks osaliselt põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tuleneva asjaoluga (RKTKo 07.03.2018, 2-13-11524/221, p 13). Otsustamaks selle üle, kas kahju on osaliselt tingitud kahjustatud isikust tulenevast asjaolust tuleb kontrollida, kas ta pidi mõistliku isikuna ohtu tajuma. 10.
7. Maakohus kuulas 27.08.2025 istungil tunnistajana üle kostjaga kaasas olnud ja teel viibinud HP (27.08.2025 kohtuistungi protokoll; dtl 79-82). Tunnistaja ütluste alusel tuvastas maakohus, et HP seisis teel, et tagada teiste liiklejate ohutus, tal olid seljas eredat värvi riided. Tunnistaja andis lähenevale sõidukile peatumismärguande, liigutades sirutatud käsi külgedel üles ja alla, kuid sõiduk vaid vähendas kiirust, mitte ei peatunud (dtl 92-95). Vaidlustatud otsuses tuvastas maakohus, et kostja sõiduk paiknes tee ääres nähtaval kohal (dtl 92-95). Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta viibis kostja auto ees ning märkas sõiduki lähenemist ca 150 meetri 4 kauguselt, asudes seejärel juhile kätega märku andma (27.08.2025 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:02:38; dtl 78-82). 10.
8. Maakohus rahuldas 17.06.2025 istungil kostja 07.04.2025 taotluse ja kohustas hagejat esitama kahjustatud isiku selgitused kindlustusjuhtumi kohta (17.06.2025 kohtuistungi protokoll, dtl 71-72). Hageja esitas tema töötaja ja sõidukijuhi VL helisalvestise, milles viimane kirjeldas õnnetusjuhtumit (dtl 76). Maakohus ei hinnanud otsuses salvestist, rikkudes menetlusnormi. Ringkonnakohus parandab maakohtu vea. VL selgitas, et ta sõitis autoga mööda teed ja märkas eemal seisvat autot, mille kõrval viibis naisterahvas. Järsku kukkus sõidukile puu, kuna meesterahvas lõikas metsas saega puid (helisalvestise ajamärk 00:01:04-00:01:38). VL ei näinud, et inimene saeb metsas (helisalvestise ajamärk 00:02:11-00:02:41). Naisterahvas asus eemal ja teel ei olnud ohumärki (helisalvestise ajamärk 00:02:48-00:03:02). VL sõitis kiirusega 30-40 km/ h. Ta nägi, et teel seisab auto; ruumi oli küll, et kõrvalt mööda minna (helisalvestise ajamärk 00:03:09-00:03:54). 10.
9. Tunnistaja HP ei olnud liiklusseaduse (LS) § 2 p 67 tähenduses reguleerija, kellel oleks LS § 8 lg 3 järgi õigus liiklust reguleerida. Maakohtu tuvastatud tunnistaja käeliigutused (sirutatud käte liigutamine külgedel üles ja alla) ei ole liikumist keelavad märguanded LS § 10 lg 1 (reguleerija ülestõstetud käsi) või LS § 10 lg 2 (küljele rõhtsalt väljasirutatud käsi) tähenduses. 10.
10. Kuigi maakohus tuvastas, et tunnistaja andis sõidukijuhile märku, tõendab hageja töötaja ja VL vahelise vestluse salvestis, et autojuht ei mõistnud, et talle antakse peatumismärguannet või märguannet selle kohta, et liikumine on ohtlik. VL selgitus kindlustusandjale tõendab, et teel puudusid hoiatusmärgid ning ta ei näinud, et kostja langetab metsas puid (helisalvestise ajamärk 00:02:11-00:02:41 ja 00:02:48-00:03:02; dtl 76). Maakohus tuvastas, et kostja sõiduk paiknes tee ääres nähtaval kohal (dtl 92-95). Tunnistaja HP ütluste kohaselt seisis ta kostja auto ees ja kui ta nägi ca 150 meetri kauguselt lähenevat sõidukit, hakkas ta juhile kätega märku andma (27.08.2025 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:02:38; dtl 78-82). Kolleegium leiab, et sellises olukorras võis autojuht mõista, et tunnistaja andis märku teel seisva auto kohta. See on kooskõlas VL selgitusega kindlustusandjale, mille kohaselt seisis teel auto, mille kõrval viibis naisterahvas; VL sõitis kiirusega 30-40 km/h, mis võimaldas tal teel seisvast autost ohutult mööda sõita (helisalvestise ajamärk 00:03:09-00:03:54; dtl 76). Eeltoodust nähtub, et sõidukijuht ei saanud asjaolude kogumi põhjal järeldada, et edasisõitmine on ohtlik põhjusel, et kostja langetab metsas tee suunas kaldu vajunud puud. Kahjustatud isik ei pidanud mõistliku isikuna ohtu tajuma ja järelikult ei saanud ta ette näha, et sõitu jätkates võib puu autole kukkuda. Kahju tekkimine ei ole põhjuslikus seoses autojuhist tuleneva asjaoluga. Puudub alus vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 esimese alternatiivi alusel. Kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust vähendada hüvitist ka VÕS § 140 alusel.
11. Ülaltoodud põhjendusi arvestades jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata.
12. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Otsuse resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (

§ 173lg 1 teine lause).

13. Tulenevalt apellatsioonimenetluse kulude menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel.

1. Hageja taotles 217,50 eurot õigusabikulu hüvitamist, mis on tasu 87 min eest tasumääraga 150 eurot/tund (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siinses asjas pidada hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks. Apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades on hageja menetluskulu nimekirjas märgitud toimingud ning ajakulu põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus määrab hageja 5 apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 217,50 eurot.
2. Hageja taotlusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib ringkonnakohus, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 16. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab

§ 178

lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 6