← Eesti

2-24-14314/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2025, Jõhvi Kohtuasja number 2-24-14314 Kohtuasi V. P. hagi J. P. vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind eurot Hageja: V. P. (isikukood: XXX elukoht: XXX). Hageja seaduslik esindaja: L. P. (isikukood: XXX elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. (e-post: XXX ) Menetlusosalised ja esindajad Kostja: J. P. (isikukood: XXX, registrijärgne elukoht XXX, e-post: XXX ) Kostja lepinguline esindaja: O. V.-K. (e-post XXX ) Asja läbivaatamise kuupäev 22.01.2025 RESOLUTSIOON

  1. Jätta V. P. taotlus tõendite kogumiseks ja ekspertiisi määramiseks rahuldamata.
  2. Jätta V. P. hagi J. P. vastu elatise suurendamise nõudes rahuldamata.
  3. Menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1

(4)mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
  1. V. P. esitas Harju Maakohtule hagi J. P. vastu poolte ühise lapse V. P. ülalpidamisega seotud ravikulude välja mõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on J. P.lt V. P. kasuks välja mõistetud elatis 19.10.2020 tsiviilasjas nr X-XX-XXX. Kohtu hinnangul on asi olemuselt hagiavaldus elatise suurendamise nõudes, kuivõrd hageja sõnul ei kata kostjalt laekuv elatis hageja igapäevaseid vajadusi.
  2. Harju Maakohtu 07.10.2024 määrusega edastati tsiviilasi kohtualluvusel menetlemiseks Viru Maakohtule.
  3. 09.10.2024 määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
  4. Hageja esindaja kõrvaldas puudused 14.10.
  5. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista V. P. kasuks ravikulu alates 22.07.2024 summas 530 eurot ja välja mõista kostjalt ravikulu tagasiulatuvalt perioodi eest 21.07.2023 kuni 21.07.2024 summas 749 eurot. Hagi asjaolude kohaselt L. P. (edaspidi hageja / lapse ema) ja J. P. (kostja / edaspidi lapse isa) kooselust xxx sündis poeg V. P. (puudutatud isik ) (Lisa 1). Hageja ning kostja kooselu lõppes 01.06.2019 ning laps (puudutatud isik) jäi elama ema juurde. Peale vanemate lahkuminekut, kostja suhtleb lapsega harva, seda enamjaolt telefonitsi. Kostja lapse käekäigust ei huvitu, kohtub lapsega kaks korda aastas. Hagejale on teada, et kostja elab Keilas, kuid ei tea täpset aadressi. Hageja on esitanud kohtule kõik teadaolevad andmed. Kuna kostja elatist puudutatud isikule ei tasunud, pöördus puudutatud isik kohtu poole elatise nõudega. Tsiviilasjas nr XXX-XXX Viru Maakohtu 19.10.2020 kohtuotsusega mõistis kohus kostjalt puudutatud isiku kasuks välja elatise miinimummääras. Pärast Viru Maakohtu 19.10.2020 kohtuotsuse jõustumist on puudutatud isikul tekkinud vajadus täiendavate ravikuludele. Poolte (hageja ja kostja) ühisel lapsel (puudutatud isikul) tekkisid hammastega probleemid, mis vajasid meditsiinilist sekkumist ja ravi, mida tuli tasuda endal. Ravikukud on tõendatud tõenditega (kuluarved ja ülekanded). Raviarsti tõendi kohaselt maksab ravi kokku 4036 EUR, haigekassa seda ei kompenseeri. Esteetiline välimus on noorele väga oluline, see mõjutab enesehinnangut ja elukvaliteeti. Hageja on palunud kohtuväliselt korduvalt kostjal aidata kanda kulusid, millest kostja keeldus. Hammaste raviga seotud kõik kulud on kandnud hageja ja kostjal lasub tagasitäitmise kohustus hagejale vähemalt poole summa ulatuses. Kostjal on hea majanduslik olukord ja ta saab poolte ühise alaealise lapse ravikulusid kanda. Hageja puhul on tegemist üksi kasvatava lapsevanemaga, kelle majanduslik olukord on kostjast halvem. Hageja on ravikulude kandmiseks võtnud tuttavatelt laenu. Alates 30.09.2022 (mil algas ravi) kuni hagi esitamiseni on hageja kandnud hambaravikulu summas 2976,00 eurot. Hambaravi jätkub, mille kulu on tulevikus summas 1060 eurot. Hageja esitab tõendina arsti kinnituse hambaravi vajaduse, teostatud ravi ja selle maksumuse kohta (Lisa 3), lisaks maksekorralduse juba kantud kulu kohta (Lisa 4). Hageja on kulude suuruse kohta esitanud piisavalt tõendeid.
  6. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja täidab hageja elatisnõudeid igakuiselt vastavalt kohtuotsusele. Kostja juhib kohtu ja hageja lepingulise esindaja tähelepanu sellele, et alimente ei saa tagasiulatuvalt nõuda elatise suurendamise nõude puhul. Elatise suurendamine kehtib alates hagiavalduse esitamise kuupäevast kohtule ehk 23.09.
  7. 2
(4)
  1. 22.01.2025 kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et soovib poja hammaste ravile tehtud kulude hüvitamist 50% ulatuses.
  2. Pooled kinnitasid kohtule kirjalikult peale kohtuistungit, et nad on nõus kirjaliku menetlusega.
  3. Viru Maakohtu 20.03.2025 määrusega määras kohus, et lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks 01.04.2025 ning vastaspoole esitatu osas vastamiseks 07.04.
  4. Samaks tähtajaks tuli pooltel esitada menetluskulude nimekirjad ning seisukohad vastaspoole menetluskulude kohta. Kohus määras, et kohtulahend tsiviilasjas nr 2-24-14314 tehakse avalikult teatavaks 11.04.2025 kell 16.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu ning edastatakse menetlusosalistele. Pooled esitasid oma seisukohad tähtaegselt. 07.04.2025 esitas hageja taotluse tõendite kogumiseks ja ekspertiisi teostamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
  6. Hagi ese: (elatise suurendamise ühise lapse huvides kantud ravikulude hüvitamiseks ½ ulatuses) 1)Välja mõista kostalt V. P. kasuks ravikulu alates 22.07.2024 summas 530 eurot; 2)Välja mõista kostjalt V. P. kasuks tagasiulatuvalt perioodi 21.07.2023 kuni 21.07.2024 eest 749 eurot; (minul tuli ½ 953 eurot.
  7. Viru Maakohtu 19.10.2020 kohtuotsusega nr X-XX-XXXX mõisteti kostjalt välja elatis tema poeg V. P. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  8. Hagis taotleb elatise suurendamist, s.o hageja ja kostja ühise lapse ravikulude hüvitamist 50% ulatuses. Ajal, mil L. P. ravikulusid kandis oli poeg V. P. alaealine.
  9. Perekonnaseaduse (PkS )§ 96 lg.1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased.
  10. Vaidlust ei ole selles, et: 1) hageja seaduslik esindaja L. P. ja kostja J. P. on xxx sündinud V. P. vanemad; 2) kostja on Viru Maakohtu 19.10.2020 kohtuotsusega nr X-XX-XXXX väljamõistetud elatist hagejale tasunud otsuses märgitud määras.
  11. PkS § 102 lg.3 alusel kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Suurema elatise väljamõistmine PKS § 102 lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama. 3
(4)Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt vajas poeg V. P. hambumuse esteetilist ravi (dtl 20). Asjaolu, et ravi ei olnud hädavajalik, kinnitab ka V. P. e-kiri kostjale (dtl 138) „… See ei ole patoloogiline, seepärast haigekassa ei rahasta“.
  1. 22.01.2025 toimunud kohtuistungil kohus selgitas hagejale, et selleks, et kostja saaks õige nõude osas põhjendatud argumendid esitada, peate hagis põhistama asjaolusid: 1) hammastele tehtud kulud olid vajalikud nt arsti ekspertarvamus; 2) miks ei olnud võimalik neid kulusid katta kostja poolt makstud elatisest. Hageja poolt esitatud tõenditest ei tulene hammaste ravi vajadust, vaid pigem oli ortodondi poole pöördumine tingitud parandada hammaste esteetilist välimust. Selliste kulutuste tegemine eeldanuks siiski vanemate vahelist kokkulepet enne kulude tekkimist. Hageja ja tema ema on pöördunud kostja poole palvega hüvitada osa ravikuludest, kuid kostja on sellest keeldunud, väites, et tal on ees enda hambaravikulud summas 16 000 eurot (dtl 36). Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole elatise suurendamine hammaste ravikulude hüvitamiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  2. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus tõendite kogumiseks ja ekspertiisi teostamiseks on esitatud peale maakohtu 20.03.2025 määruses määratud tähtaega. Nimetatud taotlused tulnuks esitada hiljemalt 01.04.2025, mil kohus saanuks kaalutleda, kas uuendada kohtulik arutelu või mitte. Kirjaliku menetluse puhul on menetluse suulisuse ja avalikkuse piiramist õigustavateks väärtusteks eelkõige menetlusökonoomia ja tsiviilkohtumenetluse dispositiivsus. Kirjalikus menetluses on eriti tähtis, et pooltele on seatud selged ja menetlustoimingutele vastavad tähtajad, vältimaks menetluse venimist pelgalt seetõttu, et kohtu või menetlusosalise seisukohad ei ole üheselt arusaadavad. Kohus ei saa lubada pooltel kontrollimatult seisukohti ja vastuväiteid esitada, sest nii ei saagi asi kunagi otsuse tegemiseks valmis, st kirjalikus menetluses avalduste ja dokumentide esitamiseks määratud lõplik tähtaeg on samaväärne suulises menetluses asja arutamise lõpetamisega. MENETLUSKULUD
  3. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud (kui nad olid tekkinud) poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.