Obsah (7)

§ 646§ 656§ 651§ 641§ 440§ 392§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 13. august 2024 2-22-145627 Tsiviilasja n

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus hageja nõude rahuldas, menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Kostja vaidlustas maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse osutatud teenuste eest 504 eurot 10 senti ja intressi 89 eurot 85 senti. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. 6.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

1. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded ja rikkunud lahendi põhjendamise kohustust, jõudes järeldusele, et kostja on pärast tema üle seatud eestkoste lõppemist tehingud hiljem ise heaks kiitnud. Maakohus tuvastas, et Tele2 Eesti AS ja kostja sõlmisid liitumislepingu ja telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingu
2. juulil
3. Sellele lepingule sõlmiti poolte vahel lisad, mh
4. septembril 2019 järelmaksuleping seadme Samsung Galaxy S10+ ostmiseks. Maakohus luges tuvastatuks, et kostjale oli määratud eestkostja kuni
5. detsembrini 2019, kostjal oli õigus kuni selle kuupäevani ilma eestkostja nõusolekuta teha kehtivalt pisitehinguid ühes kuus kuni 50 euro väärtuses, kuid mitte enam kui 25% ulatuses igakuisest teenitavast töötasust (dtl 248). TsÜS § 8 lg 3 kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on kohus määranud eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 11 lg 1 esimese lause kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tehingute kehtivuse hindamisel tähtsust maakohtu poolt tuvastatu, et kannet eestkoste kohta ei olnud Rahvastikuregistrisse õigeaegselt tehtud ning 4 Tele2 Eesti AS ei saanud vastavat infot kontrollida. Tehingu kehtivuse hindamisel ei ole tähendust ka sellel, et piiratud teovõimega kostja kinnitas tehingute tegemisel, et ta on teovõimeline. Piiratud teovõimega isik ei suuda eelduslikult ise oma tahteavalduste tähendust piisaval määral hinnata ja TsÜS § 11 eesmärgiks on teda kaitsta ja takistada tal tsiviilkohustuste võtmist. TsÜS § 11 lg 1 teise lause järgi juhul, kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult kostja heakskiitu enne eestkoste lõppemist sõlmitud tehingute kehtivuse suhtes järeldanud üksnes sellest, et kostja on sõlminud teovõimelisena ka uusi lepingu lisasid ning võlgnevuse tekkimisel avaldanud soovi olukord lahendada. Kostja on terve menetluse kestel tuginenud sellele, et tal oli esimeste tehingute tegemise ajal piiratud teovõime (nt vastus hagile dtl 240). Maakohus ei ole kostja seisukohta TsÜS § 11 lg 1 järgse heakskiidu suhtes menetluses välja selgitanud ega oma järeldust põhjendanud. Tühise tehingu tagajärjena näevad TsÜS § 84 lg 1 esimene ja teine lause ette seda, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Piiratud teovõimega isiku õiguste kaitse tühise tehingu alusel saadu temalt tagasinõudmisel on tagatud eelkõige rikastumise äralangemise vastuväitega. VÕS § 1033 lg 1 järgi ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Rikastumise äralangemine võib kõne alla tulla näiteks siis, kui saaja on saadu kolmandale isikule ära kinkinud, aga ka nt juhul, mil saadu on hävinenud. Saadu äratarvitamise korral on rikastumise äralangemine võimalik vaid juhul, kui sellega ei kaasne muude kulutuste tegemise vajaduse äralangemist või vähenemist ehk alusetut säästmist (vt RKTKo 17.04.2024, 2-22-115921, p-d 14-15).
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetlusõigust rikkudes jõudnud järeldusele, et kostja on hageja nõude suuruses 504 eurot 10 senti õigeks võtnud.

§ 440

lg 1 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hagi õigeksvõtmine

§ 440

tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt RKTKo 04.04.2018, 2-16-7541, p 13). Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta. Vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe (RKTKo, 19.10.2016, 3-2-1-100-16, p 12; RKTKo 21.04.2009, 3-2-1-35-09, p 12). Õigeksvõttu ei saa järeldada sellest, et kostja ei ole hageja esitatud nõude kujunemise põhjendustele sisuliselt vastu vaielnud ja on vaid üldiselt märkinud, et kostja ei saa aru, kuidas on nõue kujunenud (maakohtu otsuse p 28). Vastuses hagile leidis kostja, et ta ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid nõutud suuruses ja seda põhjusel, et krediidi andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 239). Kostja on kompromissettepanekuna samas dokumendis märkinud, et: „Kostja teatab, et ta nõustub tasuma vaid põhiteenuste võlgnevuse jäägi summas 504.10 eurot. Kostja teeb ettepaneku, et tasub nimetatud võlgnevuse maksegraafiku alusel 6 kuu jooksul, tasudes hagejale igakuiselt 84.- eurot. I osamakse tasumise tähtaeg 15.03.2023, edaspidi iga kuu

1. kuupäev kuni võlgnevuse tasumiseni.“ 5 Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selles menetlusdokumendis avaldatut pidada hagi õigeksvõtuks. Ringkonnakohus möönab, et kostja esindaja on
2. veebruari
3. a dokumendis väljendanud, et: „Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tal saab olla kasutatud teenuste eest võlgnevus 504 eurot 10 senti ja selle on kostja ka vastuses hagile omaks võtnud (dtl 461)“. Pärast seda saatis kostja aga ise maakohtule
4. veebruaril 2024 seisukoha (dtl 467), milles ta soovis lepingulise esindaja seisukohti täpsustada. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Sellest kostja seisukohast oli selgelt aru saada, et kostja vaidleb kogu hageja nõudele vastu. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul anda kostjale tähtaeg oma seisukohtade täpsustamiseks ning selgitada õigeksvõtuga seonduvaid õiguslikke tagajärgi. Kui kostja hageja nõuet õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu, tuleb maakohtul anda hinnang sellele, milline on menetluses oleva hageja nõude õiguslik alus arvestades kostja teovõimet nõude aluseks oleva tehingu tegemise ajal.
5. Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus mh

§ 392

lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt RKTKo14.06.2016, 3-2-1-54-16, p 13, RKTKo 23.09.2015, 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik ja RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 42). Kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust, siis tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 10. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 6