) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss on poolte vaba tahte väljendus ning esitatud kujul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-26-2306 lõpetamisele. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 6.
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse.
lg 2 kohaselt, kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Viru Maakohtu 04.02.2026 määrusega on hageja taotlusel kohaldatud hagi tagamise abinõu. Pooled paluvad kompromissi kinnitamisel jätta hagi tagamise abinõu kehtima kuni punktis 2.1 nimetatud summa (s.o 13 716,38 eurot) täieliku tasumiseni. Pärast punktis 2.1 nimetatud summa täielikku laekumist hageja arveldusarvele paluvad pooled tühistada hagi tagamise abinõu. Kompromissile on lisatud hageja juhatuse liikme nõude tasumise kinnitus, mille kohaselt hageja kinnitab, et kostja on tasunud xxxx kinnistu rendivõla summas 13 716,38 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kompromissi punktis 2.1 nimetatud kohustus täidetud ning puudub alus hagi tagamise abinõu edasiseks kehtimiseks. Seetõttu tuleb Viru Maakohtu 04.02.2026 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtulahendi jõustumisel tühistada. 7. Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled avaldasid kompromissis, et menetluskulud, sealhulgas riigilõivud ja õigusabikulud, jäävad hageja kanda. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli kostjal lepinguline esindaja. Kostja on osalenud menetluses seadusliku esindaja kaudu, mistõttu ei saa temal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid kostjale menetluskulud. Kohus järeldab, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 8. Pooled taotlesid kompromissis riigilõivu 630 euro tagastamist. Kohus rahuldab riigilõivu tagastamise taotluse.
lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool tasutud riigilõivust, so 1260/2= 630 eurot. Riigilõiv 630 eurot tuleb tagastada hageja arveldusarvele. 9. Pooled taotlesid hagi tagamise tagatise summas 1320 euro tagastamist.
lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel või omal algatusel.
lg 2 kohaselt enne määruse tegemist küsib kohus tagatise tagastamise kohta arvamuse poolelt, kelle kasuks on tagatis antud.
lg 2-1 alusel tagastatakse tagatis kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või menetlusosalise korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud hagi tagamise taotluse esitamisel tagatise summas 1320 eurot. Viru Maakohtu 04.02.2026 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse. Käesoleva määrusega lõpetab kohus menetluse ja tühistab hagi tagamise abinõu. Kostja ei ole esitanud kohtule vastuväiteid tagatise tagastamisele. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud hagi tagamiseks tagatis tuleb hagejale tagastada, kuna kostja ei ole esitanud kohtule vastuväiteid hageja taotlusele ning tagatise andmise põhjus on ära langenud seoses hagi tagamise abinõu tühistamise ja menetluse lõpetamisega. Hagejale tuleb tagastada hageja poolt tasutud tagatis summas 1320 eurot hageja poolt määratud arveldusarvele. Tulenevalt
lg 3 võib tagatise tagastamise määruse peale pool, kelle kasuks tagatis anti, esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.