← Eesti

2-25-12839/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Indrek Parrest, Hele Kaldma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. veebruar 2026 Tsiviilasja number 2-25-12839 Tsiviilasi C.D kaebus kohtutäitur Aive Kolsari
  2. juuli 2025 otsuse peale täiteasjas nr 170/2025/515 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  3. septembri 2025 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C.D Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad Kirjalik menetlus määruskaebus Määruskaebuse esitaja (avaldaja): C.D (ik XXX), lepinguline esindaja Andrei Petrov Vastustajad (puudutatud isikud): Kohtutäitur Aive Kolsar Sissenõudja D.S (ik XXX), seaduslik esindaja G.W RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. septembri 2025 määrus osaliselt ning teha uus määrus, millega rahuldada C.D kaebus osaliselt ning tühistada kohtutäitur Aive Kolsari
  6. juuli 2025 otsus ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 170/2025/515 ning kohustada kohtutäitur Aive Kolsari vaatama sisuliselt läbi C.D
  7. juuli 2025 kaebuse täiteasjas nr 170/2025/
  8. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
  9. Jätta C.D menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 80% ulatuses kohtutäitur Aive Kolsari kanda ning kohtutäitur Aive Kolsari ja D.S-i menetluskulud täies ulatuses kohtutäitur Aive Kolsari kanda. Maakohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  10. C.D (avaldaja/võlgnik) esitas
  11. augustil 2025 maakohtule kaebuse, milles palus tühistada täiteasjas nr 170/2025/515 kohtutäitur Aive Kolsari
  12. juuli 2025 otsuse ning
  13. juuni 2025 täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ning lõpetada täiteasja. Kaebuse kohaselt esitas avaldaja
  14. juulil 2025 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada
  15. juuni 2025 täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning lõpetada täiteasi. Kohtutäitur tagastas
  16. juuli 2025 e-kirjaga kaebuse, jättes selle läbi vaatamata. Kohtutäituri otsus ei vasta seaduse nõuetele. Alaealine D.S ei saa olla sissenõudjaks, täitedokumendi kohaselt oli hagejaks ja sissenõudjaks G.W V. (G.W). Ühe täitedokumendi alusel on täitemenetlust alustatud mitu korda. Kohtutäituri menetluses on täiteasi nr 192/2010/353, kus nõutakse avaldajalt elatist
  17. novembri 2008 kuni
  18. märtsi 2010 eest ja igakuist elatist. Käesolevas menetluses nõutakse avaldajalt elatist 292 eurot ja elatisevõlga
  19. mai 2010 kuni
  20. juuni 2025 eest. Kohtutäitur nõuab avaldajalt täitemenetluse alustamise tasu 540,46 eurot ja põhitasu 2562 eurot. Alustamise tasu saab nõuda ainult üks kord ja see määrati juba täiteasjas nr 192/2010/
  21. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 p 1 kohaselt saab alustamise tasu olla 15 eurot + käibemaks.
  22. Kohtutäitur leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri vastuse kohaselt alustati täiteasjas nr 170/2025/515 menetlus
  23. juulil 2025 sissenõudja D.S-i seadusliku esindaja G.W täitmisavalduse alusel. Täidetakse
  24. mai 2010 kuni
  25. juuni 2025 elatisevõlgnevust summas 41 822 eurot ning alates
  26. juulist 2025 igakuise elatise ja täitemenetlusaegse elatisabi nõuet. Täiteasjas nr 192/2010/353 alustati täitemenetlus G.W
  27. märtsi 2010 täitmisavalduse alusel
  28. aprill 2010 seisuga elatisevõla 2502,14 eurot nõudes.
  29. a-l kehtinud täitemenetluse seadustiku redaktsioon ei võimaldanud menetlusse võtta tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid. Avaldaja leidis
  30. juulil 2025 kohtutäiturile esitatud kaebuses, et kuna sissenõudja D.S V. perekonnanimi on muutunud, lapsendati ta G.W perekonnanime kandva meesterahva poolt. Lapsendajal on kohustus last üleval pidada ja avaldajal puudub kohustus elatist tasuda. Kohtutäitur jättis kaebuse läbi vaatamata ning tagastas selle, selgitades, et antud vastuväite puhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtutäitur taotles tsiviilasjade nr 2-25-12839 ja 2-25-13655 liitmist ühte menetlusse. Avaldaja vaidlustas samas täitemenetluses vara kontol arestimise akti. Kohtutäitur jättis
  31. augusti 2025 otsusega kaebuse rahuldamata ja avaldaja kaebus on menetluses tsiviilasjas nr 225-
  32. Sissenõudja leidis, et kohtutäituri otsus on õige ja piisavalt põhjendatud. MAAKOHTU LAHEND 2
  33. Tartu Maakohus jättis
  34. septembri 2025 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikute kasuks jäeti menetluskulud välja mõistmata. Rahuldamata jäeti ka kohtutäituri taotlus tsiviilasjade nr 2-25-12839 ja 2-25-13655 liitmiseks. Määruse kohaselt on maakohtu menetluses avaldaja kaebus kohtutäituri
  35. juuli 2025 otsuse peale täiteasjas nr 170/2025/515 (käesolev tsiviilasi) ja avaldaja kaebus kohtutäituri
  36. augusti 2025 otsuse peale samas täiteasjas (tsiviilasi nr 2-25-13655). Kohus leidis, et kuivõrd kohtul tuleb kontrollida mõlemat kohtutäituri otsust eraldi, ei ole põhjust tsiviilasju liita. Otsused ei ole õiguslikult omavahel seotud ja liitmine ei lihtsusta tsiviilasjade lahendamist. Kohtutäitur ei lahendanud võlgniku
  37. juuli 2025 kaebuseid, vaid tagastas need
  38. juuli 2025 e-kirjaga läbi vaatamata. Kohus luges, et avaldaja on kohtueelse korra läbinud. Kohtutäitur oleks pidanud otsusega lahendama vähemalt kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmisele. Kohtutäituri
  39. juuli 2025 e-kirja ei saa lugeda kohtutäituri otsuseks, mida avaldajal oleks võimalik vaidlustada. Kuna kohtutäituri
  40. juuli 2025 otsust ei ole olemas, jättis kohus rahuldamata avaldaja nõude seda kuupäeva kandva otsuse tühistamiseks. Täitemenetluse registri kohaselt on täiteasjas nr 170/2025/515 täitmisel Tartu Maakohtu
  41. novembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-
  42. Võlgnikuks on märgitud avaldaja ja sissenõudjaks D.S . Nõude sisuks on elatisraha võlg 01.05.2010–30.06.2025 eest 41 822 eurot, perioodiline elatise nõue 292 eurot kuus ja elatisabi nõue 200 eurot kuus. Tartu Maakohtu
  43. novembri 2009 otsusega mõisteti avaldajalt J. V. kasuks välja igakuine elatusraha tütre M. V. (G.W) ülalpidamiseks. Elatise maksmiseks kohustava kohtuotsuse puhul on täitedokument välja antud lapse kasuks. Seega on õigesti märgitud sissenõudjaks D.S . Täitemenetlus on alustatud täitedokumendi alusel. Avaldaja on vaidlustanud uue täitemenetluse algatamise olukorras, kus elatisenõuet juba täidetakse. Täiteasjas nr 192/2010/353 on täitmisel samuti Tartu Maakohtu
  44. novembri 2009 otsus nr 2-08-73079, nõude sisuks on elatise võlg 2502,14 eurot seisuga
  45. aprill
  46. Seega on kahes täitemenetluses täitmisel sama kohtulahend, aga erinevate perioodide osas. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste nõudmise võimalus tekkis seadusesse
  47. jaanuaril 2017 (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 4 5). Esialgse täitemenetluse algatamisel
  48. a-l ei saanud esitada nõuet tekkivate elatisemaksete kohta ja uue täitemenetluse algatamine ei olnud välistatud. Kuna täitemenetlus ei ole algatatud ebaõigesti, tuleb kaebus osas, milles avaldaja palus tühistada
  49. juuni 2025 täitmisteate ja lõpetada täiteasja, jätta rahuldamata. Kohus leidis, et
  50. juuni 2025 kohtutäituri tasu otsus vastab samuti seadusele. Otsuse kohaselt tuleb võlgnikul tasuda täitemenetluse alustamise tasu 540,46 eurot (sh käibemaks) ja kohtutäituri põhitasu 1281 eurot või 2562 eurot. Riigikohus on välja toonud, et kindlas summas elatise nõudmisel tuleb menetluse alustamise tasu arvutada KTS § 34 järgi. Perioodilise elatise puhul tuleb lähtuda KTS § 37 lg-st 1 (RKTKm 31.03.2011, 3-2-1-14-11, p 11). Kuna täitmisel on ka perioodilise elatise nõue, oli õigus nõuda menetluse alustamise tasu KTS § 37 lg 1 alusel, st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 443 eurot + käibemaks. KTS § 37 lg 2 ja § 35 lg 1 järgi on võlgnevuselt 41 822 eurot põhitasu 2100 eurot + käibemaks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  51. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega tühistada täiteasjas nr 170/2025/515 kohtutäituri
  52. juuli 2025 otsus ning
  53. juuni 2025 täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning lõpetada täiteasi. 3 Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jääb arusaamatuks, miks oli vajalik küsida enne kaebuse menetlusse võtmist kohtutäiturilt seisukohta, lisaks ei ole kohus teinud vastavat kirjavahetust avaldajale nähtavaks. Digitoimikus puudub kohtutäituri vastus kaebusele. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga seonduvalt kohtutäituri taotlusega tsiviilasjade liitmiseks. Tsiviilasjad on õiguslikult seotud: kui kohus tühistab täitmisteate ja lõpetab täitemenetluse, tuleb tühistada ka kohtutäituri otsus ja konto arestimise akt tsiviilasjas nr 2-25-
  54. Maakohus on ebaõigesti hinnanud kohtutäituri
  55. juuli 2025 e-kirja. Tegemist on kohtutäituri otsusega avaldaja
  56. juuli 2025 kaebuse osas, mis on tehtud olulisi vorminõudeid rikkudes. Kohus ei arvestanud kohtutäituri kõrgendatud hoolsuskohustust ja tõendamiskoormust. Kohus ei ole selgitanud, millistele dokumentidele tuginedes jäeti avaldaja nõuded rahuldamata, ega ole hinnanud ühtegi avaldaja esitatud tõendit. Kohus leidis vääralt, et varasemas täiteasjas oli nõudeks vaid elatisevõlg
  57. aprilli 2010 seisuga 2502,14 eurot.
  58. märtsi 2010 täitmisavalduses palus sissenõudja nõuda avaldajalt sisse elatis perioodi
  59. november 2008 kuni
  60. märts 2010 eest 34 800 krooni (2224,13 eurot) ja igakuine elatis.
  61. märtsi 2010 täitmisteate kohaselt on nõude sisu igakuine elatis ja võlg
  62. veebruari 2010 seisuga 34 800 krooni. Seega on kohtutäitur võtnud menetlusse nii elatisevõla kui ka igakuise elatise nõude. Täiteasi on siiani menetluses. Kohtutäitur tegeles igakuise elatise sissenõudmisega vähemalt kahe kuu jooksul,
  63. a märtsis ja aprillis. Kohtutäitur väidab, et
  64. aprilli 2010 seisuga on elatisevõlg 2502,14 eurot ehk täitmisavalduses märgitud kuni
  65. märtsi 2010 võlgnevusele 34 800 krooni (2224,13 eurot) on lisandunud igakuine elatis kahe kuu eest 278,01 eurot (2 × 139,01 eurot). Kohtutäitur peaks sissenõudjale selgitama, et sissenõudjal on õigus esitada avaldus nõuete suurendamiseks, mitte ei ole vaja esitada täitmisavaldust uue täitemenetluse alustamiseks. Kohtu väide, et
  66. a-l kehtinud TMS redaktsioon ei võimaldanud menetlusse võtta tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid, ei ole õige. Igakuine elatis nõuti sisse koos elatisevõlaga.
  67. a-l kehtinud KTS § 37 lg 1 redaktsioon nägi ette kohtutäituri tasu igakuise elatise sissenõudmise eest. Kohtutäituri tasu otsus on õigusvastane. Täitmisteatest ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest ei tulene, et tegemist oleks igakuise elatise sissenõudmisega, tegemist on üksnes elatisevõla sissenõudmisega, mille puhul tuleks menetluse alustamise tasu määrata KTS § 34 p 1 alusel. Arvestades, et täiteasi on alustatud alusetult ning täiteasjas nr 192/2010/353 juba nõutakse sisse igakuist elatist ja elatisevõlga ning on juba määratud alustamise tasu ja põhitasu, on käesolevas täiteasjas nii alustamise tasu kui ka põhitasu nõue alusetu. Kohtutäituri tasu KTS § 37 alusel kohaldatakse üksnes igakuise elatise sissenõudmisel ja üksnes üks kord. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
  68. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on väide, et täiteasjas nr 192/2010/353 on nõutud igakuist elatist kahe kuu, s.o
  69. a märtsi ja aprilli eest, vale. Nimetatud täitemenetlus alustati
  70. märtsil
  71. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega oli täitemenetluse alustamisel sissenõutavaks muutunud lisaks täitmisavalduses toodud elatisevõlale ka
  72. a märtsi ja aprilli elatis.
  73. Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, leides, et kohtutäitur on viinud täitetoimingud läbi vastavalt seadusele. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  74. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning maakohtu määrus tuleb materiaal- ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada osaliselt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659; § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt ning tühistab kohtutäituri
  75. juuli 2025 otsuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 170/2025/515 ning kohustab kohtutäiturit vaatama sisuliselt läbi avaldaja
  76. juuli 2025 kaebuse. Avaldaja kaebus ja määruskaebus jäävad rahuldamata osas, milles avaldaja palub kohtul lõpetada täiteasi nr 170/2025/
  77. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele kõigepealt, et kohtul on TsMS § 372 lg 3 ja § 477 lg 1 alusel õigus vajaduse korral küsida vastaspoole seisukohta avalduse menetlusse võtmise lahendamiseks. Samas on õige avaldaja väide, et talle ei ole digitoimikus nähtavaks tehtud kohtu kirjavahetust kohtutäituriga. Ringkonnakohus parandab selle vea ning teeb maakohtu
  78. augusti 2025 kirja ja kohtutäituri
  79. augusti 2025 vastuse koos lisadega avaldajale nähtavaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe menetlusosalisele ette võimalust vaidlustada kohtu tsiviilasjade liitmist puudutavaid otsustusi. Seega ei võta ringkonnakohus seisukohta selles, kas maakohtu otsus jätta kohtutäituri taotlus tsiviilasjade nr 2-25-12839 ja 2-25-13655 liitmiseks rahuldamata oli põhjendatud või mitte.
  80. Kuigi täitemenetluse seadustikus puudub norm, mille alusel võib kohtutäitur jätta kaebuse läbivaatamata, on ringkonnakohus erinevalt maakohtust seisukohal, et kohtutäituri
  81. juuli 2025 e-kirja on võimalik lugeda TMS § 217 lg 5 kohaseks otsuseks, ehkki kohtutäitur ei ole selle tegemisel järginud TMS § 217 lg-tes 3 ja 4 sätestatud menetluskorda. E-kiri on saadetud vastuseks avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud kaebusele ning kohtutäitur on avaldaja kaebuses esitatud väidete kohta seisukoha võtnud ja seda ka põhjendanud (s.o et avaldaja väited saavad olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile sissenõudja vastu, mitte aga kohtutäituri tegevusele esitatud kaebusele). TMS § 217 lg 5 ei näe ette otsuse motiveerimise (põhjendamise) ulatust. Ka avaldaja on kohtutäituri e-kirjast saanud aru selliselt, et tegemist on TMS § 217 lg 5 järgse, ehkki oluliste rikkumistega tehtud otsusega.
  82. Vaidlus puudub selles, et nii täiteasja nr 170/2025/515 kui ka nr 192/2010/353 aluseks on sama täitedokument, s.o Tartu Maakohtu
  83. novembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 2-08-73079, millega on mõistetud avaldajalt välja seaduses sätestatud miinimummääras elatis sissenõudja ülalpidamiseks alates
  84. novembrist 2008 kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni
  85. mail
  86. Avaldaja peamine etteheide kohtutäiturile seisneb selles, et kohtutäitur on alustanud sama täitedokumendi alusel veel teise täitemenetluse, mis on ühtlasi toonud kaasa suurema kohtutäituri tasu, kui see olnuks sissenõudja nõuete täitmisel ühes täitemenetluses. Avaldaja arvates peab Tartu Maakohtu
  87. novembri 2009 otsusega avaldajalt sissenõudja ülalpidamiseks välja mõistetud elatise sissenõudmine toimuma ühes täitemenetluses. Maakohus asus seisukohale, et täitemenetlust ei ole algatatud ebaõigesti, kuivõrd kahes täitemenetluses on täitmisel küll sama kohtulahend, kuid erinevate perioodide osas, s.o täiteasjas nr 192/2010/353 on täitmisel elatise võlg 2502,14 eurot seisuga
  88. aprill 2010 ning täiteasjas nr 170/2025/515 elatise võlg 01.05.2010–30.06.2025 eest 41 822 eurot, perioodiline elatise nõue 292 eurot kuus ja elatisabi nõue 200 eurot kuus. Seejuures on maakohus leidnud sarnaselt kohtutäituriga, et
  89. a-l kehtinud täitemenetluse seadustiku redaktsioon ei võimaldanud menetlusse võtta tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid. 5 Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste nõudmise võimalus tekkis seadusesse
  90. jaanuaril 2017 seaduse täiendamisega TMS § 23 lg-ga 45 ja et esialgse täitemenetluse algatamisel
  91. a-l ei saanud esitada nõuet tulevikus sissenõutavaks muutuvate igakuiste elatisemaksete osas. Seadusemuudatuse seletuskirjas on märgitud, et TMS § 23 lõikega 45 täiendamine on vajalik, et ühtlustada elatise täitmise praktikat. Kohtutäituri seadus sätestas ka
  92. a-l kehtinud redaktsioonis §-s 37 kohtutäituri tasu igakuise elatise sissenõudmise eest ning Riigikohtu tsiviilkolleegium on KTS § 37 kohaldamist selgitanud
  93. märtsi 2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-14-11 (p 11). Seega ei olnud
  94. a-l takistusi esitada täitmisavalduses koos elatisevõlaga sissenõudmiseks ka igakuine elatis. Avaldaja on õigesti välja toonud, et sissenõudja täitmisavalduses (dtl 19) ongi nõude sisuks märgitud võlg kuni
  95. märtsini 2010 34 800 krooni ja igakuine elatis. Ka
  96. märtsi 2010 täitmisteates on nõude sisuna toodud igakuine elatis ja võlg 34 800 krooni seisuga
  97. veebruar .2010 (dtl 20). Seadust kohaldab kohus tuvastatud asjaolude põhjal ise ning ei ole seejuures seotud poolte õiguslike väidetega. Ringkonnakohtu hinnangul on asja lahendamisel asjakohane säte TMS § 33 lg 4, mille kohaselt, kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist. Riigikohus on selgitanud (RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-52-17, p 13), et TMS § 33 lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine. Täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg-s 4 sätestatut, seejuures on seda õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel. Asja materjalidest ei nähtu, et sissenõudja oleks oma elatisenõude täitmiseks taotlenud mitme täitetoimiku avamist. Eeltoodut arvestades ei ole kohtutäitur täitemenetlust nr 170/2025/515 alustades TMS § 33 lg--s 4 sätestatut järginud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kahe eraldi täiteasja alustamine olukorras, kus täiteasjade aluseks on üks ja sama täitedokument, millest tulenevad rahalised nõuded on sisult samad (elatisenõue) ja mille täitmine toimub samal viisil sama võlgniku suhtes ning mille osas sissenõudja mitme täitetoimiku avamist ei ole taotlenud. Selline lahendus ei teeni ei võlgniku ega sissenõudja huve. Võlgniku jaoks toob see kaasa menetluse alustamise tasu kahekordse maksmise ning võib kaasa tuua ka kohtutäituri põhitasu suurenemise võrreldes olukorraga, kui nõuete osas avatakse üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse. Kui võlgnik peab tasuma suuremas summas kohtutäituri tasusid, laekub sissenõudjale vähem raha elatisevõlgnevuse katteks. Kohtutäituri väide, et käesolevas täitemenetluses täidetakse ka täitemenetlusaegse elatisabi nõuet, ei ole asjakohane. Täiteasjas on sissenõudjaks laps, samas kui elatisabi võla osas on sissenõudjaks riik. Tegemist on eraldiseisvate nõuetega, mistõttu ei saa käesolevas menetluses lugeda täidetavaks ka riigi nõuet.
  98. Praegusel juhul on avaldaja vaidlustanud
  99. juuli 2025 otsuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tähtaegselt. Seega tuleb kohtutäituri
  100. juuli 2025 otsus ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 170/2025/515 tühistada ning kohustada kohtutäiturit vaatama sisuliselt läbi avaldaja
  101. juuli 2025 kaebus, arvestades käesolevas määruses antud selgitusi. Ringkonnakohus märgib, et kuna TMS § 33 lg 4 kohaldamisel on oluline sissenõudja seisukoht, tuleb kohtutäituril kaebuse läbivaatamisel küsida ka sissenõudja seisukoht nõuete summeerimise osas. Avaldaja kaebus ja määruskaebus jäävad rahuldamata osas, milles avaldaja palus kohtul täiteasi nr 170/2025/515 lõpetada. Täitemenetluse lõpetamine on TMS § 48 kohaselt 6 kohtutäituri pädevuses ning toimub seaduses sätestatud alustel. Kohus kontrollib täitemenetluses kohtutäituri tegevuse või otsuse õiguspärasust üksnes esitatud kaebuse piires (TMS § 217). Kaebemenetluses ei lahenda kohus täiteasja sisuliselt ega asenda kohtutäiturit täitemenetluse läbiviimisel. Kui kohus leiab, et kohtutäituri otsus või toiming on õigusvastane, on kohtul õigus see tühistada või kohustada kohtutäiturit uut otsust tegema. Seega kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
  102. Kuivõrd määruskaebus kuulub suures osas rahuldamisele, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus leiab, et kuna avaldus ja määruskaebus jäävad rahuldamata väikeses osas, tuleb jätta avaldaja menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel 80% ulatuses kohtutäituri kanda ning kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulud täies ulatuses kohtutäituri kanda. Kuna ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu määruse ja muutis menetluskulude jaotust, siis määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.