KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2020.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6789 (20278000027) Kohtunik Heli Sillaots Ko

§ 180

lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda.

§ 180lg 1 alusel jätta rahuldamata kaitsja taotlus süüdistatavale B.

N. tema kantud õigusabikulude riigi poolt hüvitamiseks.

§ 180lg 1 alusel välja mõista B.

N. riigituludesse menetluskuluna kokku 1090.40 € (üks tuhat üheksakümmend eurot nelikümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:  87€ joobe tuvastamise kulu (lk 47;

§ 175

lg 1 p 3),  95€ ekspertiisikulu (lk 60;

§ 175

lg 1 p 3),  32.40€ riigi õigusabi osutanud kaitsjale kaitsjatasu kohtueelses menetluses (lk 68-70;

§ 175

lg 1 p 4),  876€ sundraha (

§ 175

lg 1 p 9,

§ 179lg 1 p 2).

Menetluskulu 1090.40 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99920700052096 ühele järgmistest kontonumbritest:  SEB PANK EE351010052031000004  SWEDBANK EE502200221014193355  LUMINOR BANK EE401700017002872300 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-20-6789, menetluskulu 20.11.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

§ 180lg 3 alusel, tagamaks B.

N. tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada B. N. menetluskulu 1090.40 € tasuda 12 kuu vältel ositi - kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 11 kuu vältel iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 90 eurot 87 senti ja 12.-l kuul tasuda 90 eurot 83 senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse

§ 423

,

§ 417

lg 2,

§ 412

lg 3 koostoimes

§ 180lg 3, Kar

S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi tasumata jätmisel nõutakse võlgnevused sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuste sissenõudmisel tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Kohtuotsuse koopia või väljatrükk edastada prokurörile, süüdistatavale ja kaitsjale. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:  Maanteeametile juhtimisõiguse äravõtmist käsitlevas osas,  pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD 2 Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (

§ 189

lg 3).

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 07. detsembriks 2020.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319lg 1 mõttes.

07.12.2020.a määrusega muudeti tervikotsuse kättesaadavaks tegemise aega ja uueks ajaks sai 08.12.2020 kell 16.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA Menetluse käik Süüdistusakti kriminaalasjas nr 20278000027 B. N. süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi koostas 24.09.2020.s Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood (lk 2-4). Süüdistusaktis on kajastatud järgmine süüdistus. Süüdistusaktis kajastatud süüdistus B. N. süüdistatakse selles, et tema

1. novembril 2019 kella 13:55 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas Maramaa külas Tartu- Jõgeva-Aravete maantee
2. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Honda Accord reg nr XXX, olles narkootilise aine amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. B. N. rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani B. N. toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 25.09.2020.a saabus süüdistusakt kohtusse (lk 1). Kaitseakt 3 09.10.2020 saabus kohtusse B. N. lepingulise kaitsja jurist Ain Laansalu koostatud kaitseakt (lk 17-20) koos sellele lisatud 25.05.2020.a volikirjaga (lk 21-22) ja Ain Laansalu haridust tõendava dokumendiga (lk 23: õigusteaduskond lõpetatud Tartu Ülikoolis 1996.a, bakalaureuse õppekava täies mahus läbitud). Kaitseaktis kajastatu kohaselt ei ole süüdistus põhjendatud ja B. N. tuleb esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista. Kaitsja ei vaidlusta, et B. N. poolt juhitud mootorsõiduk peeti 15.11.2019 kella 13:55 paiku Tartu-Jõgeva-Aravete maantee
3. kilomeetril kinni ja ta allutati joobekontrollile. Kaitseaktis avaldab kaitsja veendumust, et menetlus selles asjas on olnud ebamõistlikult pikk, joobekontrollile allutamine ja menetlus oli seadusvastane ning selle selle käigus tehtud järeldused on meelevaldsed. Kaitsjal on järgmised seisukohad. Kaitsja hinnangul on antud asjas mõistlik menetlusaeg möödunud, mistõttu taotleb menetluse lõpetamist. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-79-16 p 27 andnud juhise mõistliku menetlusaja hindamiseks. Antud asjas on tähenduslikud kolme suulise allika ütlused ning maksimaalselt kaks dokumentaalset tõendit. Prokurör on nimetanud süüdistuaktis 8-t tõendit. Menetlejate jaoks on see tõenäoliselt olnud üks lihtsamaid asju. B. N. ja tema kaitsja ei ole teinud midagi, mis oleks kuidagi senini raskendanud menetluse kulgu või põhjustanud asja venimist. Toimikust ja prokuratuuri tegevusest on näha arusaamatud seisakud. 15.11.2019 toimus sündmus ja B.N. arstlik läbivaatus, 28.novembril 2019 kirjeldas arst alles väidetavat joobeseisundit. Järgmised toimingud toimusid 2020.a jaanuari lõpus: 25.jaanuaril 2020 kuulati üle tunnistaja T., 26.01.2020 esitati kahtlustus, 27.01.2020 määrati ekspertiis, 09.04.2020 koostas sama isik, kes teostas B.N. algse läbivaatuse ja kirjeldas terviseseisundit, ekspertiisiakti, esimene toimik edastati kaitsjale 2020.a mai lõpus ning teine sisuliselt identne toimik eelmisega 2020.a augusti lõpus, süüdistusakt esitati kohtule septembri lõpus. Eelistung on määratud 15.10.
4. Arvestades asjaga seotud isikute (eelkõige kohtu) töökoormust on ebatõenäoline, et asjas saavutataks jõustunud kohtulahend sellel aastal. Vaadates augustis-septembris 2020a jõustunud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja lahendeid, siis menetlusaja mediaaniks (jättes kõrvale kiirmenetluse asjad) sündmusest kohtuotsuseni KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud asjades on 2-3 kuud. Kaitsja ei näe mitte ühtegi õigustust mitmekuisteks menetluse peatumisteks ega mitmekordselt pikemaks menetluseks kui teiste samas situatsioonis olnud isikute menetlused. B. N. on

§ 274

'2 lg 1 (§205'2) alusel menetluse lõpetamisega nõus ja on valmis seda ka eelistungil isiklikult väljendama. Menetlus on toimunud õigusliku aluseta ning formaalseid juhiseid rikkudes. Politseiametnikul puudus korrakaitseseadusest tulenev õigustus B.N. joobekontrollile allutamiseks. Veelgi enam on menetluses kasutatud blankette, mis ei vasta korrakaitseseaduse alusel kehtestatud vormidele. Kaitseaktis kajastatu kohaselt põhineb süüdistus M. T. fantaasiatel. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis, mis on koostatud pea kaks nädalat hiljem sündmusest, ja kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis alustab M. T. väitega, et B. N. ületas kiirust! Mitte ükski tõend seda ei kinnita! D.T. ütlustest nähtub, et B.N. peatamise põhjuseks oli ebaõnnestunud varjatud jälitusoperatsioon, mille käigus arvati, et B.N. autos võis olla narkootilist ainet. Seega M.T. eelnimetatud väite puhul on tegemist meelevaldse väljamõeldisega! Tõenäoliselt ei olnud M.T. teadlik ka peaaegu tund aega kestnud vaimsest terrorist (ähvardustest, alandustest jms) B. N. suhtes, mis Maramaa peatuses mitmete politseiametnike osavõtul toimus (umbes 13:55 B.N. peatati, 15:12 andis 4 uriiniproovi, Maramaa peatuse ja Biomeedicumi vahemaa 11 km, s.o ca 15 min sõitu tavaliikluse kiirust arvestades). Kui D.T. kirjeldab, et B.N. pupillid olid ahenenud, siis M.T. on tuvastanud: „kergelt laienenud“. Kaitseaktis taotletakse järgmiste tõendite vahetut uurimist:  süüdistatava B.N. ütlused - tema ütlused selgitavad süüdistava enesetunnet, menetlust sh Tartus toimunud bioloogilise vedeliku andmise ja läbivaatusega seonduvaid asjaolusid;  tunnistaja D.T. ütlused - tõenäoliselt oskab tema selgitada B.N. peatamise põhjusi, Maramaa peatuses ning Biomeedicumis toimunud suhtlust;  M.T. ütlused/selgitused. Kaitseaktis taotleb kaitsja M. T. kohtuistungil küsitlemist alljärgnevatel põhjustel. M.T. ei ole olnud pelgalt menetleja, ekspert, vaid ka unikaalse info allikas. Tema ütlused peaksid selgitama läbivaatusega seonduvaid asjaolusid, sh ka seda, milline oli see M.T. meelte seisund, mil ta hakkas oletama/tuletama B.N. kiiruse ületamist. Samuti peaks oskama M.T. selgitada, millisest allikast on ta oletanud keskmisi füsioloogilisi näitajaid, mis peaksid kehtima B.N. suhtes. Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasi kohaselt on M.T. laborimeditsiini spetsialist. Kahetsusväärselt on M.T. arvamused omandanud õigussüsteemis pesudo-religioosse tähenduse. Juba aastaid usaldatakse siiani tema arvamust ühe narkootilise aine suure koguse määramisel, mis tegelikult põhineb populaarteadusliku artikli joonealusel märkel. Ka kohus on usaldanud M.T. arvamust keemilise aine, mida teaduslikult ei eksisteerigi, osas (vt. Riigikohtu otsus 3-1-1-96-11 p. 7.5). Just viimati nimetatud otsuses on Riigikohus osundanud, et selliste eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks tuleks kaasata asjatundja. Kuigi siinkirjutajal puudub nii eelneva kogemuse kui selles kriminaalasjas tehtud fantaasiate valguses mistahes usaldus M.T. professionaalsuse ja pühendumise suhtes, siis ikkagi võiks olla tema see isik, kes võiks kirjeldada järgmisi asjaolusid:  Uriiniproovi uuringu positiivse uuringu tähendus. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi paindliku akrediteerimisulatuse nimekiri „Narkootilised ja psühhotroopsed ained bioloogilises materjalis“ sätestab, et nende metoodika 5.1 tagab positiivse garanteeritud vastuse amfetamiini tuvastamisel uriinis 200ng/Ml juures. Julgen erialasele kirjandusele (nt. Poklis A, Still J, Slattum PW, Edinboro LF, Saady JJ, Costantino A „Urinary excretion of d-amphetamine following oral doses in humans: implications for urine drug testing“. Journal of Analytical Toxicology, 01 Oct 1998, 22

§ 202

lg 1 alusel ning võtma ühe samas paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse ainult asja kiirema lahendamise eesmärgil. Eelistung toimus 15.10.2020 (lk 24-28). Eelistungil jäi kaitsja kaitseaktis kajastatud juurde, olles jätkuvalt seisukohal, et mõistlik menetlemise tähtaeg on ületatud, mistõttu tuleb menetlus lõpetada. Prokurör vaidles sellele eelistungil vastu, avaldades, et kuriteosündmusest pole möödunud veel aastatki, menetluse kestel on vahetunud süüdistataval kaitsja, kriminaalmenetlust alustati 2020.a jaanuaris, ekspertiisivastus saabus 2020.a aprillis. Prokurör nõustus kaitseaktis taotletud ekspert M. T. kohtus ülekuulamisega. Eelistungil selgitas kohus pooltele, et ekspert M. T. ülekuulamine käib kohtus tunnistaja ülekuulamise sätete järgi (lk 26).

§ 292

lg 2 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel määrata eksperdi ülekuulamise ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks.

§ 292

lg 3 kohaselt juhindutakse eksperdi ülekuulamisel kohtus

-i §-dest 286²–289¹ ja 291. Kohus selgitas eelistungil ka seda, et kui M. T. soovitakse lisaks eksperdina ekspertiisiakti sisu selgitamiseks küsitleda ka tunnistajana, siis tuleks seda teha ühe ja sama menetlustoimingu käigus. Nii või teisiti hoiatatakse nii ekspertiisiakti sisu selgitamiseks ütlusi andma kutsutud eksperti kui ka tunnistajat nii teadvalt vale ütluse andmise kui ka seadusliku aluseta ütluste andmisest keeldumise eest ühtmoodi. Pooltele oli see selgitus eelistungil arusaadav ja vastuväiteid sellele keegi ei avaldanud. Hilisemas menetluses kohtuistungil pooled eksperdi küsitlemisel sellest ka lähtusid ning M. T. kohtus mitu korda üle ei kuulatud, ta andis ühe ja sama menetlustoimingu käigus enda ütlused nii ekspertiisiakti sisu selgitamiseks kui ka tunnistajana talle menetluses teatavaks saanud ja kogetud asjaolude kohta. Analoogne põhimõte on kehtestatud

§ 292

¹ lõikes 2 ka asjatundja ülekuulamiseks, kus on kirjas, et kui sama isik annab kriminaalasjas ütlusi nii asjatundja kui ka tunnistajana, siis kuulatakse ta võimaluse korral üle ühe menetlustoimingu käigus. Eelistungil kooskõlastati üldmenetluse kohtuistungi ajaks

1. ja 20.november 2020.a, algusega mõlemal päeval kell
3. ja 20.11.2020 toimus kohtuistung maakohtus üldkorras menetluses. Kohtuistungil jäi prokurör süüdistuse juurde ja taotles B. N. suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ning B. N. KarS § 424 lg 1 järgi karistamist 2 kuu vangistusega KarS § 74 sätete kohaldamisega tingimisi 6 kuu katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega KarS § 75 lg 1 kontrollnõuete täitmise kohustusega ja KarS § 75 lg 2 p 2¹ sätestatud kohustuse täitmisega, mitte omada ja tarvitada narkootilisi ning psühhotroopseid aineid. Kaitsja taotles B. N. suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist, olles seisukohal, et ebaseadusliku jälitustegevuseta poleks B. N. juhitud sõidukit kinni peetud, KarS § 424 järgi ei ole 6 jälitustegevus lubatud, menetlustoiminguid teostati omavoliliselt selleks õiguslikku alust omamata ja jäi seisukohale, et mõistlik menetlusaeg selles kriminaalasjas on ületatud. Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud ja taotles enda õigeksmõistmist. Kohtu seisukoht Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud ja tõendatud, kriminaalasjas puuduvad B. N. suhtes käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, mistõttu tuleb B. N. suhtes teha süüdimõistev kohtuotsus ja teda toimepandu eest karistada. Senini ei ole kriminaalasjas olnud vaidlust selles, et 15.11.2019.a kella 13:55 paiku juhtis B. N. mootorsõidukit Honda Accord reg nr XXX Tallinna poolt Tartu suunas Tartu maakonnas Tartu vallas Maramaa külas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 5.kilomeetril, kus tema juhtimisel olnud sõiduk peatus Maramaa bussipeatuses politsei poolt antud peatumismärguande peale. Selles on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Ülejäänud osas süüdistatava B. N. ütlused (lk 99-104, 73) ja tema poolt menetluse kestel avaldatu (lk 46, 47, 48 pöördel) lahknevad teistest kriminaalasjas kogutud tõenditest. B. N. omakäeliselt indikaatorvahendi kasutamise protokolli kirjutatu kohaselt ei ole ta teadlikult amfetamiini tarvitanud (lk 46). Ekspert M. T. ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest (lk 92-98, 72) ning 15.11.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (lk 47) ja 15.11.2019.a terviseseisundi kirjeldamise protokollist (lk 48-49) nähtub, et B. N. avaldas temalt uriiniproovi võtmisel ja tema läbivaatusel M. T., et ta ei ole narkootilisi aineid ja ravimeid tarvitanud, alkoholi tarvitas öösel kella 2-3 paiku (lk 47: joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja lk 48 pöördel: terviseseisundi kirjeldamise protokoll). Süüdistatava B. N. ütluste (lk 99-104, 73) kohaselt pole ta amfetamiini tarvitanud ning teadlikult ja tahtlikult sõidukit 15.11.2019.a narkojoobes juhtinud ning ta ei oska selgitada, kuidas amfetamiin tema organismi sattus. Need B. N. ütlused (lk 99-104, 73) ja tema poolt menetluse kestel menetlejatele avaldatu (lk 46, 47, 48 pöördel) ei haaku ülejäänud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Lisaks on B. N. ütlused ülejäänud tõenditega vastuolus ka faktoloogia osas. Ühtegi muud mõistlikku selgitust sellele kui see, et B. N. oli amfetamiini tarvitamisest tingitud joobes ja ei pruugi adekvaatselt sündmusi ja nende käiku mäletada, pole. Kui B. N. ei mäleta faktoloogiat ja tema avaldatus on seetõttu põhjendatult alust kahelda, siis pole usutavad ja veenvad ka B. N. ütlused selle kohta, et ta pole teadlikult narkootilisi aineid tarvitanud. On tähelepanuväärne, et ehkki kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei leitud B. N. juhtimisel olnud sõidukist narkootilisi aineid, leiti sealt narkootilise aine tarvitamisele selgelt viitavad esemed, s.o üks süstal ja narkoainest tühjaks saanud kott. Nimetatud esemete olemasolu B. N. juhitud sõidukis on peale tunnistaja D. T. (lk 85) kinnitanud ka B. N. ise enda süüdistatavana antud ütlustes (lk 103). Siinkohal on oluline täheldada, et XXX B. N. kaitsmiseks võttis nende esemete kuuluvuse enda peale tema autos ühe meesisikuna viibinud K. R. (vt lk 103: B. N. kohtus süüdistatavana antud ütlused), kes tunnistaja D. T. ütlustest nähtuvalt ka tunnistas, et on tarvitanud narkootilist ainet (lk 85). Süüdistatava B. N. ütluste kohaselt võttis tema tolleaegne XXX K. R. need esemed enda peale, et säästa enda XXX B. N. (lk 103). 7 Eelkajastatud asjaoludel viitab olemasolev info selgelt sellele, et B. N. viibis ja liikus enne tema juhtimisel olnud sõiduki 15.11.2019.a kella 13:55 paiku politsei poolt peatamist narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega tihedalt seotud seltskonnas. Sellega on kooskõlas ka tunnistaja D. T. ütlused selle kohta, et kui B. N. suhtes sai narko kiirtest ära tehtud ja see reageeris amfetamiinile, siis rääkis B. N. Tallinnas klubis peol käimisest ja seal võimalikust narkootiliste ainete jagamisest (lk 85).

§ 287

lg 1,

§ 288

lg 8,

§ 66lg 2¹ p 2,3 alusel on need tunnistaja D.

T. ütlused käesolevas kriminaalasjas lubatavaks tõendiks, kuna:  tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde (

§ 66

lg 2¹ p 2)  tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, (milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või) mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega (

§ 66lg 2¹ p 3).

Tunnistaja D. T. ütlustest nähtuvalt muutus B. N. siis, kui nad ta politseiautosse kutsusid ja küsisid narkootiliste ainete kohta, ärevaks ja nuttis (lk 85). Sellega on kooskõlas ka 15.11.2019.a terviseseisundi kirjeldamise protokollist (lk 48) ning ekspert M. T. ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest (lk 92-98, 72) nähtuv selle kohta, et ka ekspertiisiasutuses käitus B. N. düsfooriliselt, mis väljendus tema ohjeldamatus nutmises (lk 48, 93). Kuigi D. T. ütlustest nähtuvalt esialgu sõidukijuht B. N. väitis, et ei tea narkootikumidega seotud asjadest midagi (lk 85 ülal), siis mõne aja pärast, kui selgus tema narkootilise aine kiirtesti tulemus, mis viitas amfetamiini tarbimisele, avaldas B. N. menetlejale hoopiski peol klubis narkootiliste ainete jagamise võimalikkust (lk 85 allpool). Eelkajastatust nähtuva faktoloogiaga, et B. N. viibis enne tema 15.11.2019.a sõiduki juhtimiselt politsei poolt peatamist ringkondades ja seltskondades, kus tarbiti narkootilisi aineid, on kooskõlas ka 15.11.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (lk 46), 15.11.2019.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (lk 61), 15.11.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (lk 47) ja uuringuaktist nr 1685T (lk 47), 15.11.2019.a terviseseisundi kirjeldamise protokollist (lk 48-49), 28.11.2019.a hinnangust isiku joobeseisundi kohta (lk 50), 09.04.2020.a ekspertiisiaktist nr 20E-LÕX0023 (lk 54-59), tunnistaja D. T. ütlustest (lk 83-91, 71), ekspert M. T. ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest (lk 92-98, 72) kogumis nähtuv selle kohta, et B. N. juhtis 15.11.2019.a sõidukit amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Tunnistaja D. T. ütlustega (lk 83-91, 71) on tõendatud, et ta täitis patrullpolitseinikuna oma töökohustusi koos patrullpolitseinik T. S. Lisaks olid kohal ka kiirreageerijad ja uurija. Tunnistaja D. T. ütlustest nähtub, et nad said politseilt telefoni teel konkreetsed juhised B. N. juhtimisel olnud sõiduki peatamiseks, mida ka tehti, kontrolliti nii sõidukit kui ka isikute joovet, mille käigus B. N. kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta oli tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 15.11.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (lk 46) ja tunnistaja D. T. ütlustega (lk 83-91, 71) on tõendatud, et kohapeal tuvastati B. N. indikaatorvahendiga, et ta on tarvitanud amfetamiini, kuna kiirtest osutus amfetamiinile positiivseks. 8 15.11.2019.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 61) ja tunnistaja D. T. ütlustega (lk 83-91, 71) on tõendatud, et B. N. kõrvaldati 15.11.2019.a sõiduki Honda Accord reg nr XXX juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta oli tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kättesaamisel ei olnud B. N. taotlusi esitada (lk 61 pöördel). Registriandmete väljatrüki kohaselt on halli värvi sedaan automaatkäigukastiga 2006 ehitusaastaga Honda Accord reg märgiga XXX omanikuks S. V. (lk 63). 15.11.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (lk 47), tunnistaja D. T. ütlustega (lk 8391, 71) ning ekspert M. T. ütlustega ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustega (lk 92-98, 72) on kogumis tõendatud, et politsei toimetas sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud B. N. Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, kus arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. võttis B. N. uriiniproovi, tuvastamaks, kas B. N. võetud proovis on narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Uuringuaktiga nr 1685T (lk 47) ja 15.11.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (lk 47) on tõendatud, et B. N. 15.11.2019.a kella 15:12 ajal võetud proovis tuvastati 21.11.2019.a amfetamiin. Tunnistaja D. T. ütlustega (lk 83-91, 71), ekspert M. T. ütlustega ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustega (lk 92-98, 72) ning 15.11.2019.a kell 15:14 alanud B. N. läbivaatusega ning selle tulemusena valminud terviseseisundi kirjelduse protokolliga (lk 48-49) on kogumis tõendatud, et B. N. tuvastati läbivaatuse tulemusena düsfooriline käitumine, düsfooriline nutt (lk 48), mälu viimaste tundide kohta säilinud, kellaajas veidi eksib (lk 48), kaebusi tervise suhtes eitab, ravimite tarvitamist viimase 24 tunni jooksul eitab (lk 48), pulss 121 korda minutis, vererõhk 135/102 mm/Hg (lk 48p), nahk normaalne, higistamist ei esine, esineb külmavärinaid, käed külmad (ruumi jahedus), näo nahk: punetavad põsed, esineb silmade sidekestade punetus, pupillide suurus kergelt laienenud: 4mm, pupillide reaktsioon valgusele aeglustunud (lk 48p), nüstagm: kerge horisontaalne, eelkõige paremale vaates (lk 48p), artikulatsioon selge, Rombergi asend ebakindel: väriseb (lk 48p), kand-varvas kõnd häireteta, sõrme-nina katse täpne, täpsemad liigutused: täpsed (lk 48p), tugev värin sõrmedes, laugudes, keeles (lk 48p), stereotüüpsed liigutused: kergelt esinevad, kõigutab ennast küljelt-küljele (lk 48p), rinorröa: võimalik, et nutmisest (lk 48p), narkootiliste ainete tarvitamist eitab, alkoholi tarvitas öösel kella 2-3 paiku viimati, tarvitamise kuupäev 15.11.2019, tarvitamise kellaaeg ~ 2-3 (lk 48p), indikaatorvahendi kasutamise tulemus: „posit. AMP“ (lk 49). Tunnistaja D. T. ütlustega (lk 83-91, 71), ekspert M. T. ütlustega ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustega (lk 92-98, 72) ning 15.11.2019.a kell 15:14 alanud B. N. läbivaatusega ning selle tulemusena valminud terviseseisundi kirjelduse protokolliga (lk 48-49) on kogumis tõendatud, et 15.11.2019.a politsei poolt Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti toimetatud B. N. suhtles sealne ekspertiisiasutuse töötaja arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T., kes võttis B. N. esmalt uriiniproovi ja seejärel koostas B. N. vahetu suhtlemise tulemusena terviseseisundi kirjeldamise protokolli. 9 28.11.2019.a hinnanguga isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta on tõendatud, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. jõudis järeldusele, et lähtudes 15.11.2019.a kell 15:14 terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 1685T fikseeritud uriinist leitud ainest (amfetamiin), esineb B. N. narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (lk 50). Samale tulemusele, et B. N. esines 15.11.2019.a tema politsei poolt kinnipidamisel narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest põhjustatud joobeseisund, on jõutud ka ekspertiisiaktis (lk 54-59) kajastatud eksperdiarvamuses (lk 57-58), mille kohaselt B. N. pidi amfetamiini tarvitama 1,5 kuni 8 tundi, erandlikult kuni 12 tundi enne kinnipidamist. Asjas olevatest tõenditest lahknevad ainukesena B. N. ütlused. Kohtu hinnangul on B. N. ütlused selle kohta, et tema ei ole amfetamiini tarvitanud, veenvalt ümber lükatud ülejäänud tõenditega kogumis. Senini ei ole narkootilisi aineid tarbivate isikute seltskondades liikunud B. N. selgitanud, kuidas joovet põhjustanud amfetamiin tema organismi sattus. Kohtul ei ole põhjendatud alust kahelda B. N. ütlustest üle jäävas osas tõendite usaldusväärsuses. Arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T. andis kaitsja taotlusel kohtus ütlusi ekspertiisiakti selgitamiseks (lk 92-98, 72). Selle käigus avaldas M. T. muuhulgas, et käesoleval juhtumil sai ta kokku üle 10 tunnuse (lk 97), mille põhjal sai öelda, et B. N. oli joove, tuues nende hulgast välja pupillide laiuse, mille ta mõõtis ära vastava seadmega, laiuseks oli 4 mm, veel nimetas M. T. nüstagmi, väga kõrget pulssi, kõrgenenud arteriaalset vererõhku, stereotüüpseid-korduvaid liigutusi ning Rombergi asendis väga tugevat värinat (lk 97-98). M. T. ütlustest nähtuvalt piisab joobe tuvastamiseks vähemalt 3 tunnuse esinemisest, ise võtab joobe hindamisel aluseks alati vähemalt 4 tunnust, kuid käesoleval juhtumil oli neid üle kümne (lk 97). Kohtul ei ole põhjendatud alust ekspert M. T. ütluste õigsuses kahelda. Tunnuseid, mille alusel oli põhjendatud järeldada B. N. joovet, on palju. Ekspertiisiaktis on neid eksperdiarvamuse punktis 3 loetletud kokku 15 (lk 57-58). Kohtus ütlusi andes nimetas M. T. neist olulisemad, tuues välja, et pupillide laiust (4 mm) ja nüstagmi inimene ise väga kontrollida ei saa (lk 97), pulss oli väga kiire (121 korda minutis), mis B. N. alla ei läinudki, arteriaalne vererõhk oli kõrgenenud (135/102 mm/Hg), mis on väga iseloomulik just selliste ergutavate ainete tarvitamisele ning üheks väga tugevaks tunnuseks olid ka stereotüüpsed korduvad liigutused (küljelt-küljele kõigutamine), mida ei suudetud katkestada ja mis just amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisel esineb (lk 97), ka Rombergi asendis oli väga tugev värin üle keha, nii et ei suutnud üldse korrektselt seista, värin oli silmaga üle keha näha, mis näitas, et lihased üritavad iga hinna eest asendit hoida (lk 97-98). Need olid ekspert M. T. ütluste kohaselt sellised hästi tugevad joobe esinemise tunnused (lk 98). Asjaolu, et terviseseisundi kirjeldamise protokollis (lk 48-49) on B. N. läbivaatuse põhjusena kajastatud 2 asja, s.o esiteks: liiklusprofülaktika, millele on joon alla tõmmatud, ja teiseks: ületas kiirust (lk 48), ei anna põhjendatud alust kahelda terviseseisundi kirjeldamise protokolli (lk 48-49), hinnangus isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta 10 kajastatu (lk 50) ning ekspertiisiaktis (lk 54-59) kajastatu õigsuses, s.h ja eksperdiarvamuse (lk 57-58) õigsuses nende lõppjärelduse osas, et B. N. esines 15.11.2019.a tema politsei poolt sõiduki juhtimiselt kinni pidamise ajal narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund. Käesolevaks ajaks on politseiametnikust tunnistaja D. T. ütlustest ja ekspert M. T. ütlustest teada, et terviseseisundi kirjeldamise protokollis (lk 48) B. N. läbivaatuse põhjusena kajastatud kiiruse ületamine ei vasta tõele, kuna kiirust ei mõõdetud. Käesolevalt ei olegi päris üheselt selge, millistel asjaoludel täpselt ja miks on terviseseisundi kirjeldamise protokolli kajastatud läbivaatuse ühe põhjusena, et ületas kiirust, kuigi kiiruse ületamist hetkel asjas olemasolevad tõendid ei kinnita. Kohtu hinnangul ei saa see, mis põhjusel tehti läbivaatus, mõjutada tervisesisundi kirjeldamise protokolli ja hinnangus isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta kajastatu ning ka ekspertiisiakti ja selles kajastatud eksperdiarvamuse õigsust lõppjärelduse osas, sest sellest meditsiinilised ja käitumist iseloomuistavad näitajad, millised B. N. tuvastati arsttoksikoloogi M. T. poolt, ei sõltu ning ei muutu – pulsi näit 121 korda minutis, pupillide laius 4 mm, nüstagm, Rombergi asendis värin, düsfoorline nutt, rinorröa, stereotüüpsete liigutustena enda küljelt-küljele kõigutamine, rinorröa, vererõhk 135/102 mm/ Hg, tugev värin sõrmedes, laugudes, keeles jmt. Tulles tagasi selle juurde, millistel asjaoludel võis saada terviseseisundi kirjeldamise protokolli kirja B. N. läbivaatuse ühe põhjusena: „ületas kiirust“ (lk 48), on oluline täheldada, et selle detailideni väljaselgitamine ei ole käesoleva kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulise ja määrava tähtsusega. Kohus nendib sellega seoses üksnes järgnevat. Ekspert M. T. ütlustega ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest (lk 92-98, 72) nähtub, et süüdistatava kaitsja esitas M. T. küsimuse: „Mis põhjusel, kas te küsisite, mis põhjusel see läbivaatus toimub?“.(lk 93) Sellele andis M. T. vastuse: „Jah. See on meil rutiinne ja vastati, et on tegemist liiklusprofülaktikaga, kuna toimus kiiruse ületamine.“ (lk 93) Sellele järgneb allolev küsimuste-vastuste voor süüdistatava kaitsja ja M. T. vahel, milles süüdistatava kaitsja küsimused on tähistatud: K ja M. T. vastused on tähistatud: V (lk 93: kohtuistungi protokoll). „K: Kas kõik kiiruse ületajad tuuakse teile ekspertiisi? V: Ma arvan, et mitte. K: Kas teile öeldi, mis põhjusel isik ekspertiisi või läbivaatusele toimetati? V: Seda otseselt mitte. K: Teie ei teadnud põhjusi, miks isik ekspertiisi toimetati? V: Mina teen alati seda, mida politsei tellib.“ Eeltoodud M. T. vastustest selget ja ühest järjepidevust ei nähtu. Kui esialgu oli M. T. vastuseks, et talle öeldi, et tegemist on liiklusprofülaktikaga, kuna toimus kiiruse ületamine, siis veidi aega edasi M. T. eelöeldust justkui taandub, avaldades hoopiski, et seda talle otseselt ei öeldudki, et mis põhjusel isik ekspertiisiasutusse toimetati. Taolistest 11 ebajärjekindlatest ütlustest ei ole kohtul põhjendatud teha ühest järeldust selle kohta, millistel asjaoludel täpselt sai terviseseisundi kirjeldamise protokolli kirja B. N. läbivaatuse ühe põhjusena, et ületas kiirust. Ka tunnistaja D. T. ütlustest (lk 83-91, 71) ei nähtu üheselt, millistel asjaoludel sai 15.11.2019.a terviseseisundi kirjeldamise protokolli (lk 48-49) B. N. läbivaatuse ühe põhjusena kirja, et ületas kiirust. Allolevast prokuröri ja tunnistaja D. T. vahelisest küsimuste vastuste voorust (lk 86) nähtub, et ka tunnistaja D. T. ei tea, millistel asjaoludel konkreetsel juhul sai B. N. läbivaatuse ühe põhjusena kirja, et ületas kiirust. Tunnistaja teeb oletuse, et seda võis öelda paarimees, kuid kindlat teadmist selles osas tunnistajal ei ole (lk 86: kohtuistungi protokoll; prokuröri küsimus: K ning tunnistaja D. T. vastus: V). „K: Küsimus on selles, et siin on läbivaatuse põhjus ja kirjas on ületas kiirust ja liiklusprofülaktika - kes selle sinna kirjutab? V: Arst kirjutab. K: Kust arst teab, et ta ületas kiirust? V: Arst kirjutas. Kiirust ta ei ületanud. K: Kas arst ise saab teada selliseid andmeid üldse? V: Kui me lähme sinna, kui viime isiku arsti juurde, siis arst küsib, mis põhjusel isiku oleme toonud. Arst peab kirja panema. Liiklusprofülaktika on õige, aga ülejäänud, kiiruse ületamist ei olnud antud isikul. K: Kas seda arstile keegi V: Võib-olla. Paarimees võis öelda.“ ütles? Kas teie paarimees võis öelda? Ainukesena on selles osas, kuidas sai terviseseisundi kirjeldamise protokolli kirja B. N. läbivaatuse ühe põhjusena: „ületas kiirust“, kindel teadmine süüdistataval B. N., kelle ütluste kohaselt doktor küsis, mis põhjusel ta toodi sinna, siis T. S. ütles selle peale – kiiruse ületamine (lk 102: kohtuistungi protokollis süüdistatava ütlused). Samas on süüdistatava B. N. ütlused just need, millistes on ülejäänud tõenditega kõige rohkem ja ka teravaid vastuolusid, mistõttu kohus tõendite hindamisel lähtub põhimõttest, et kui B. N. ütlused on vastuolus ülejäänud tõendite kogumiga, milliste usaldusväärsuses pole alust kahelda, siis vastuolus olevast osast kohus otsuse tegemisel ei lähtu ja jätab need kõrvale. Seetõttu pole kohtul küllaldaselt põhjendatud alust lähtuda süüdistatava B. N. ütlustest küsimuse otsustamisel, kuidas võis saada tervisesisundi kirjeldamise protokolli kirja B. N. läbivaatuse ühe põhjusena kiiruse ületamine. Tõigal, et käesolevas kriminaalasjas ei olegi üheselt ja usaldusväärselt tuvastatav, millistel asjaoludel sai terviseseisundi kirjeldamise protokolli kirja B. N. läbivaatuse ühe põhjusena: „ületas kiirust“, ei ole kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulist ja määravat tähendust, mistõttu pole põhjendatud teha ka etteheiteid pooltele, et nad selles osas kohtule rohkem tõendeid või nende kogumise taotlusi ei esitanud. Jättes ekspertiisiaktist eksperdiarvamuse punktist 3 välja joobe tunnuste loetelust kiiruse ületamise [p

1. 1): lk 5758], on asjas küllaldaselt teisi B. N. joobele viitavaid tunnuseid. Neil asjaoludel ühe joobele viitava 12 tunnuse, s.o kiiruse ületamise väljajätmisel, ei ole määravat ja olulist tähendust, kuna säilib veenev ja ulatuslik teiste joobele viitavate tunnuste kogum, milliste alusel on põhjendatud hinnata, et B. N. juhtis 15.11.2019.a mootorsõidukit amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Asjaolu, et B. N. mälu ja tajumise peale ei saa kindel olla ja seda usaldada, nähtub näiteks sellest, et ta tegelikkuses ei mäleta ekspertiisiasutuses toimunut õiges järjekorras. Ajalises mõttes lahknevad süüdistatava B. N. ütlused (lk 99-104, 73) tunnistaja D. T. ütlustest (lk 8391, 71) ning ekspert M. T. ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest (lk 92-98, 72). Süüdistatava B. N. ütluste kohaselt toimus ekspertiisiasutuses esmalt tema läbivaatus ja alles siis temalt proovi võtmine. Tunnistaja D. T. ning ekspert M. T. ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest aga nähtub, et esmalt toimus B. N. proovi võtmine ja seejärel alles B. N. läbivaatus. D. T. ja M. T. ütlustega selle kohta, et esmalt toimus B. N. proovi võtmine ja seejärel tema läbivaatus, on kooskõlas ka kellaajaliselt joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (lk 47) ja terviseseisundi kirjeldamise protokollist (lk 48-49) nähtuv selle kohta, et B. N. võeti 15.11.2019 kell 15:12 uriiniproov (lk 47) ja samal päeval kell 15:14 alustati B. N. läbivaatusega (lk 48). Kahe minutiga on võimalik uriiniproov ära anda küll. Neil asjaoludel on kohtul alust süüdistatava B. N. ütluste õigsuses ja tõele vastavuses kahelda, mistõttu kohus osas, millises tema ütlused ei haaku ülejäänud tõendite kogumiga, B. N. ütlustest ei nähtu. See, et B. N. võis enda seisundist tulenevalt, s.o amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi tõttu tajuda ja mäletada toimunut valesti, ilmneb ka tema düsfoorilisest käitumisest ekspertiisisutuses, mis väljendus põhjuseta ohjeldamatus nutmises (lk 48, 58, 93). Ekspert M. T. ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest (lk 92-98, 72) nähtub, et düsfoorilises seisundis inimene ei kontrolli oma emotsioone (lk 93). Sellega, et B. N. nuttis, on kooskõlas ka tunnistaja D. T. ütlused (lk 83-91, 71) selle kohta, et B. N. nuttis juba Maramaa bussipeatuses tema juhitud sõiduki kinnipidamise järgselt (lk 8391, 71). Süüdistatava B. N. kohtus antud ütluste kohaselt ta enam ekspertiisiasutuses ei nutnud, kuid kõigutas küll enda keha enda rahustamiseks (lk 101-102). Eeltoodust nähtuvalt tunnistab B. N. endas rahustamise ja rahunemise vajadust, võttes õigeks, et enda rahustamiseks ja rahunemiseks tegi stereotüüpsed liigutusi, s.o kõigutas ennast. M. T. ütluste kohaselt näeb ta pidevalt tema juurde toodud inimesi ja kui tavaliselt 10-15 minuti jooksul inimene rahuneb maha, siis B. N. puhul see nii polnud, kuna B. N. nuttis ohjeldamatult põhjuseta (lk 93). Kohtul pole alust nendes M. T. ütlustes (lk 93) ja terviseseisundi kirjeldamise protokollis (lk 48) ning ekspertiisiaktis [lk 58 p
2. 2)] B. N. kohta kajastatud düsfoorilise seisundi olemasolus kahelda. M. T. ütlustest nähtuvalt oli B. N. käitumine teiste samas olukorras olevate isikutega võrreldes ebatavaline, mistõttu on kohtule veenev ja usutav, et M. T. sai B. N. 15.11.2019.a suheldes täheldada ning maakohtus kohtuistungil õigesti mäletada eripäraselt ekspertiisiasutuses üleval pidanud B. N. käitumist. Taolistel asjaoludel on kohtul osas, millises süüdistatava B. N. ütlused satuvad vastuollu ülejäänud asjas kogutud tõenditega, põhjendatud otsuse tegemisel lähtuda M. T. ja D. T. ütlustest. 13 Sellele, et süüdistatav B. N. ei pruukinud enda joobeseisundist tulenevalt õigesti tajuda ja mäletada tema juhitud sõiduki peatamisele järgnenud sündmusi, viitab ka tunnistaja D. T. ütlustest (lk 83-91, 71) ja süüdistatava B. N. ütlustest (lk 99-104, 73) nähtuv vastuolulisus selles osas, kes ja kus sõiduki Maramaa bussipeatuses peatumise järgselt viibisid. Tunnistaja D. T. ütluste (lk 83-91, 71) kohaselt istus B. N. kogu aeg patrullsõidukis tagaistmel ja esmalt istusid kaks B. N. kaasreisijast meesterahvast bussipeatuses, kus olid väljas ka kiirreageerijad. D. T. ütluste kohaselt tegi ta ühele B. N. juhitud sõidukis viibinud meestrahvastest sundtoomist, siis rääkis enda taga patrullsõidukis istunud B. N. ja tegi tema suhtes narko kiirtesti, vahepeal oli ka patrullsõiduki tagumine uks lahti, uurija rääkis siis B. N., küsis temalt küsimusi. D. T. ütluste kohaselt ei külmetanud B. N. kindlasti, kuna B. N. istus nende patrullsõidukis. Sellega on kooskõlas B. N. ütlustest see osa, mille kohaselt pärast sõiduki kinni peatamist ei lastud teda enam enda juhitud sõiduki lähedale (lk 103), kõik kolm isikut, kes tema juhtimisel olnud sõidukis olid, eraldati ära, auto läbiotsimise juures oli tema XXX K. R., kes võttis autost leitud süstla ja tühja koti enda peale (lk 103). Edasiselt satuvad aga B. N. ütlused vastuollu nii tunnistaja D. T. ütlustega kui ka tema enda ütlustega, nagu oleks teda pandud esmalt istuma ilma jopeta Maramaa bussipeatusesse ja alles seejärel, kui auto ja ka tema käekott olid vaatluse läbinud, siis pääsenuks ta bussipeatuses külmetamisest ja sai võtta autost enda jope ja istuda politsei patrullsõidukisse. Ei ole veenev ja eluliselt usutav, et kui bussipeatuses oli auto läbiotsimise juures süüdistatava XXX K. R., kes andis selgitusi ka autost leitud süstla ja tühja narkoaine tunnustega kilekoti kohta, siis võinuks ja saanuks seal samas bussipeatuses auto vaatluse juures vahetus läheduses bussipeatuses istuda ja külmetada ka sõidukit juhtinud B. N. See ei ole senise praktika kohaselt eluliselt veenev ja usutav. Asjaolude väljaselgitamise huvides enamasti juht eraldatakse kaasreisijatest ning püütakse vältida sõidukis viibinute omavahelist suhtlust. Neil asjaoludel on pigem põhjust lähtuda tunnistaja D. T. ja süüdistatava B. N. ütlustest kogumis nähtuvas selle kohta, et autos viibinud isikutest juht eraldati kaasreisijatest ja pandi istuma naisisikust patrullpolitseinikuga samasse patrullsõidukisse tagaistmele, kus patrullsõidukis eesistmel istunud D. T. esmalt tegeles ühe kaasreisija taga otsimise ja sundtoomisega seonduvaga ning seejärel suhtles juhiga B. N., patrullsõidukis kontrolliti B. N. joovet ja tehti ka narkoainete suhtes kiirtest ning vahepeal suhtles B. N. tema patrullsõidukis viibimise ajal ka uurija. Mis puutub süüdistatava B. N. väidetesse politsei aadressil, nagu oleks osad politseinikest 15.11.2019.a teda sõiduki peatamise järgselt mõnitanud ja alavääristanud, siis pole need veenvad ja usutavad olukorras, kus B. N. pole senini ühegi politseiametniku nime ja ametikohta nimetanud, kes tema suhtes lubamatult käitusid. B. N. juuresolekul ja osavõtul koostati 15.11.2019.a hulgaliselt dokumente, kuid neist mitte ühtegi pole ta teinud avaldusimärkusi-pöördumisi, millistest nähtuks politseiametnikule või politseiametnikele kohatut ja taunimisväärset käitumist. Samas oli tal selleks hulgaliselt võimalusi, mis nähtub alljärgnevast. Esmalt koostati 15.11.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 46). Selle esilehel on vähemalt 1/3 lehe jagu ruumi, panna sinna kirja ja kajastada kõik asjaolud, mis on olulised. B. N. pole sinna kajastanud ühtegi avaldust-kaebust-pöördumist politseiametniku või politseiametnike lubamatu ja kohatu käitumise aadressil. Küll on B. N. sellesse omakäeliselt märkinud: „Ma ei ole teadlikult ise amfetamiini tarvitanud“ ja enda pöördumise ka allkirjastanud. Sama lehe pöördele on indikaatorvahendi kasutamise protokolli lõppu B. N. enda allkirjaga kinnitanud, et on selle protokolliga tutvunud. Indikaatorvahendi 14 kasutamise protokolli koostas patrullpolitseinik D. T. ja selle allkirjastas tunnistajana patrullpolitseinik T. S. (lk 46). Eelkirjeldatud asjaoludel pole kohtul küllaldaselt alust arvata ja järeldada, et keegi patrullpolitseinikest, kas D. T. ja/või T. S., oleks käitunud B. N. ametile kohatul viisil. B. N. osavõtul koostati 15.11.2019.a ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis anti talle 15.11.2019.a kätte isiklikult allkirja vastu (lk 61). Selle otsuse pöördel on terve lehekülg jäetud ruumi isikule, kellele see kätte antakse, panna kirja enda taotlused. Selle lehekülje esimesele reale pärast sõnu: „Isiku taotlused“ on B. N. omakäeliselt kajastanud: „Ei ole“ ja kinnitanud seda ka enda allkirjaga (lk 61p). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis koostati B. N. suhtes ja tema osavõtul arstkohtutoksikoloogiaekspert M. T. poolt 15.11.2019.a terviseseisundi kirjeldamise protokoll (lk 48-49), mille juures viibisid peale B. N. ja arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T. ka kaks patrullpolitseinikku, kelleks olid T. S. ja D. T. Ka selle dokumendi on B. N. allkirjastanud avaldusteta-märkusteta-pöördumisteta politsei aadressil (lk 49). B. N. on üksnes kinnitanud, et on tervisesisundi kirjeldusega tutvunud, esitamata seejuures ühtegi kaebust politseitöö aadressil (lk 49). Samas ruumi tal enda pöördumiste tegemiseks on olnud kaks suurt ja laia rida ning soovi korral saanuks ta kasutada sellest lehepoolest tühjaks jäänud poolt lehekülge (lk 49) ja selle pöördele jäävat tervet puhast lehekülge (lk 49p). Kohtus andsid ütlusi tunnistajana patrullpolitseinik D. T. ning terviseseisundi kirjelduse protokolli (lk 48-49), hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta koostanud (lk 50) ning ekspertiisiakti (lk 54-59) koostanud arstkohtutoksikoloogiaekspert M. T. Mõlemad on naisisikud. Eelduslikult on naisisikust B. N. psühholoogiliselt kergem saavutada kontakti naisisikutest patrullpolitseinikuga D. T. ja naisisikust arstkohtutoksikoloogiaekspert M. T. Nii D. T. kui ka M. T. andsid kohtus ütlusi, kuid nende ütlustest ja ka süüdistatava B. N. enda ütlustest ei nähtu kuskilt seda, et B. N. oleks kohtueelse menetluse kestel esitanud kaebusi politseitöö ja politseiametnike kohatu ning lubamatu käitumise aadressil. Eelkirjeldatud asjaoludel ei ole süüdistatava B. N. kohtumenetluses esitatud väited politseiametnike kohatu ja ametile vääritu käitumise kohta veenvad ja usutavad. Pigem nähtub B. N. käitumisest soov ja tahe temaga tegelenud ja töö käigus kokku puutunud politseiametnikele nende tehtud töö eest omalt poolt ebaausal viisil kätte maksta. Tulles tagasi B. N. joobele viitavate tunnuste juurde, siis on oluline täheldada, et B. N. juhitud sõiduki peatamise järgselt sündmuskohal koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis on kajastatud B. N. ahenenud pupillid (lk 46 pöördel). Kohtu hinnangul ei anna see küllaldaselt põhjendatud alust seada kahtluse alla B. N. amfetamiini tarvitamisest tingitud joobeseisundi olemasolu ja selle aluseks olevaid tõendeid. Eksperdina kohtus ütlusi andnud M. T. avaldas, et sellele võib olla erinevaid põhjusi, miks silma pupill on ahenenud või laienenud, tuues pupilli suurust mõjutavate teguritena muuhulgas välja narkootilise aine tarbimise põhjustatud joobeseisundi (pupill suurenenud), narkootilise aine tarvitamisest tekkinud võõrutusseisundi (pupill ahenenud), ärevushäire, depressiooni, kilpnäärme probleemid, suhkrutõve, hirmuseisundi (lk 95). Kohtus ütlusi andnud M. T. selgitas, et mõõtis spetsiaalse vahendiga ära B. N. pupillide laiuse ja sai näiduks 4 mm, mis on lai ning viitab joobeseisundile (lk 95). Kohtul ei ole alust nende M. T. ütluste tõele vastavuses kahelda. Samas pole kohtul alust kahelda ka indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritu tõele vastavuses selle kohta, et kiirtesti tegemise ajal oli B. N. pupill ahenenud (lk 15 46p), kuna M. T. ütlustest nähtuvalt on tegureid, mis mõjutavad silmade pupillide laiust, palju. Ajaline faktor kahe toimingu vahel oli üle tunni. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll koostati 15.11.2019.a algusega kell 13:55 (lk 46). Ekspertiisiasutusse jõudis B. N. üle tunni aja hiljem. Uriiniproov võeti B. N. 15.11.2019 kell 15:12 (lk 47) ja B. N. arstlik läbivaatus algas sellele järgnevalt kell 15:14 (lk 48). Tunni aja jooksul võib silma pupillide laius B. N. füsioloogilistest ja ka psühholoogilistest seisunditest tulenevalt muutuda. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kohtul küllaldaselt põhjendatud alust seada kahtluse alla indikaatorvahendi kasutamise protokollis kajastatud pupillide ahenenud olekut (lk 46p) ega ka ekspertiisiasutuses arst-toksikoloogiaeksperdi M. T. tuvastatut selle kohta, et ekspertiisasutusse jõudmise ajaks olid B. N. pupillid laienenud, laiuseks 4mm. Siinkohal on oluline täheldada, et kohtus ütlusi andnud M. T. avaldatu kohaselt ei tehta isiku joobes oleku või isikul joobe puudumise kohta järeldusi kunagi ainult ühe näitaja põhjal, aluseks võetakse vähemalt kolm näitajat, ta ise võtab neid aluseks vähemalt neli, kuid käesoleval juhtumil oli B. N. joobele viitavaid tunnuseid üle 10 (lk 92-98, 72: M. T. ütlused kohtus). Kohus on seisukohal, et isegi kui jätta muutlik pupillide laius joobele viitavate tunnuste näitajate hulgast välja, säilib hulgaliselt teisi näitajad, mis kogumis kinnitavad B. N. amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis viibimist. Kuna asjas on senini just B. N. ütlused kõige teravamas vastuolus teiste tõenditega ja nende kogumiga ning selle üheks põhjuseks võib olla see, et amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobe tõttu ta kõike tema juhitud sõiduki 15.11.2019.a peatamisele eelnenud ajast ei pruugi mäletada või ei mäleta õiges kronoloogias, siis ei pruugi B. N. ka amfetamiini tarvitamist mäletada. Süüdistatava B. N. ja tunnistaja D. T. ütlustest nähtub kogumis, et enne 15.11.2019.a sõiduki politsei poolt peatamist viibis B. N. seltskondades ja ringkondades, kus käideldi ebaseaduslikult narkootilisi aineid, tema XXX K. R. võttis B. N. säästmiseks enda peale ka autost leitud narkootilise aine tarvitamisele viitavad süstla ja ka tühjaks saanud narkoaine kotikese, ööklubis, kus ööl vastu 15.11.2019 Tallinnas viibiti, jagati narkootilisi aineid. Ainukeseks loogiliseks ja eluliselt usutavaks põhjuseks, miks B. N. kiirtest näitas amfetamiini tarbimist ja ka organismist võetud proovis sisaldus amfetamiini ning tal tuvastati narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joove, on B. N. enda poolt amfetamiini vabal ajal seltskonnas koos teistega tarbimine. Olles Tallinnast enne Tartusse sõitma hakkamist tarvitanud amfetamiini pidi sõidukijuht B. N. vähemalt möönma ja pidama võimalikuks, et ta võib olla veel amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobes (kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4). Süüdistatava B. N. ütlustest nähtub, et ta üldiselt narkootilisi aineid ei tarvita. Ekspert M. T. ütlustest ekspertiisiakti selgitamisel ja tema sama menetlustoimingu raames tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest (lk 92-98, 72) nähtub, et isikutel, kes tarvitavad amfetamiini harva, säilib amfetamiini joove organismis sagedastest tarvitajatest oluliselt kauem, võib olla kuni 8, aga ka kuni 12 tundi (lk 94-95). Sama seisukohta on ekspert M. T. väljendanud ka ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse punktis 2, kus on kirjas, et B. N. pidi tarvitama amfetamiini umbes 1,5 kuni 8 tundi, erandlikult kuni 12 tundi enne 15.11.2019.a tema peatamist (lk 57). Ka eksperdiarvamuse punktis 4 on kajastatud, et amfetamiini tarvitamisest tingitud narkootilise aine joove kestab tavaliselt 4-8 tundi, harvematel juhtudel kuni 12 tundi ning pidevalt amfetamiini tarvitaval inimesel on joobe kliiniline leid vähemärgatav ja võib kesta lühiajaliselt 1-4 tundi (lk 58). Neil asjaoludel 16 amfetamiini harva tarvitaja isikuna võis B. N. amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisund kesta tavalisest pikemalt. B. N. käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava B. N. ütluste kohaselt on tal diagnoositud XXX ja XXX, kuid ravimeid ta 15.11.2019.a sündmuste ajal ei tarvitanud, alles nüüdseks on talle leitud sobivad ravimid (lk 102). Neil asjaoludel ei tule B. N. puhul käitumise õigusvastasust välistava asjaoluna kõne alla võimalus, et B. N. võis 15.11.2019.a tarvitada enda tervislikust seisundist tulenevalt arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimeid, millistes võis sisalduda narkootilist või psühhotroopset ainet. Kaitsja on viidanud kogu menetluse ebaseaduslikkusele, s.h ka ebaseaduslikule jälitustegevusele B. N. suhtes. Kohus nende väidetega ei nõustu. Tunnistaja D. T. ütlustest on teada, et B. N. juhtimisel olnud sõidukist kahest meesisikust ühte otsiti taga ja selle isiku suhtes oli vaja teha toiminguid teises asjas. Kaitsja on teinud meelevaldse järelduse, et B. N. juhtimisel olnud sõiduk peatati ebaseadusliku jälitustegevuse käigus. Kaitsja selline järeldus ei ole mitte millegagi põhjendatud ning on alusetu. Tunnistaja D. T. ütlustest nähtub, et ta täitis patrullpolitseinikuna oma töökohustusi koos patrullpolitseinik T. S. Lisaks olid kohal ka kiirreageerijad ja uurija. Tunnistaja D. T. ütlustest nähtub, et nad said politseilt telefoni teel konkreetsed juhised B. N. juhtimisel olnud sõiduki peatamiseks, kuna oli alust arvata, et selles sõidukis on narkootilist ainet. Sõiduki kinnipidamisel leitigi sellest narkootilise aine olemasolule viitavad süstal ja tühjaks saanud kotike ning B. N. tollane XXX K. R. võttis narkootilise aine omamise ja selle tarbimise enda peale. Amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joove tuvastati ka sõidukit juhtinud B. N. Neil asjaoludel pole kahtlust, et politseile edastatud info, et selles sõidukis olevad isikud käitlevad ebaseaduslikult narkootilisi aineid, vastas tõele. Iseküsimus on, miks ei leitud suuremas koguses narkootilisi aineid. Aga selle tuvastamine ei ole käesoleva menetluse eesmärk. Käesoleva kriminaalasja lahendamise seisukohalt ei ole olnud oluline välja selgitada ka põhjusi, millistel asjaoludel täpselt B. N. juhtimisel olnud sõiduk peatati. Senini ei ole kumbki pool ka pidanud vajalikuks ja põhjendatuks hakata kriminaalasja juurde taotlema tõendeid, tuvastamaks konkreetseid asjaolusid, miks oli vaja B. N. juhtimisel olnud sõiduk peatada. Kaitsja on püüdnud kogu kohtumenetluse vältel juhtida tähelepanu B. N. kõrvale, tõstes esiplaanile enda väite ebaseaduslikust jälitustegevusest, mille foonil olevat kogu ülejäänud menetlus ebaseaduslik, kaasa arvatud B. N. joobe tuvastamine. Kohus ei saa sellega nõustuda. On igapäevane massimeediast kuulda ja näha, et siin ja seal üks või teine isik märkas selle või tolle sõiduki või selle juhi juures midagi kahtlast, kas ebaharilikke manöövreid, ohtlikku liiklemisstiili, joobele viitavaid tunnuseid, alkoholi tarvitamist vahetult enne sõidukit juhtima asumist, teisele sõidukile külge sõitmist või ka liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumist jmt. Taolistel puhkudel hakkab politsei tegutsema, püüdes neile teada antud sõidukit ja selle juhti tabada. Teinekord kaasatakse ka üldsus, paludes massimeedias abi sellise ja sellise kirjeldusega ning tähtede või numbrimärkidega sõiduki ja selle juhi asukoha väljaselgitamiseks ning tabamiseks. Mõnikord antakse ka sõidukite kirjeldusi, kus võivad viibida kuriteo sündmuskohalt lahkunud ja otsitavad isikud. On tavaline, et siis politseiüksused teevad oma tööd ja tegelevad asjaga ning püütakse tabada 17 nii ostitavaid sõidukeid, nende juhte või ka neis sõidukites viibinud isikuid. Seda ei ole põhjendatud pidada jälitustegevuseks ning ka ebaseaduslikuks jälitustegevuseks. Käesolevas asjas on teada, et B. N. juhtimisel olnud sõiduk sõitis Tallinnast Tartusse. Millistel asjaoludel ja kas B. N. juhtimisel olnud sõiduk, B. N. ise või sõidukis olnud 2 isikut politseile huvi pakkusid, pole täpselt teada. Küll on teada, et Tallinna poolt Tartu suunas sõitev sõiduk peeti kinni politseilt saadud juhiste tulemusena. Pole teada, kas info sõiduki peatamise vajaduse kohta tuli Tallinna poolt või mitte. Pole täpselt teada, kas autos viibinud 2 meesisikut olid narkojoobes või olid nad ainult narkootilisi aineid tarbinud ja joovet enam ei esinenud. Pole täpselt teada, millised olid sõiduki läbivaatuse tulemused, sest vastavaid tõendeid selle kriminaalasja juurde esitatud ei ole ning keegi pooltest pole ka taotlenud nende asja juurde vastu võtmist. Taolisi asjaolusid käesolev kriminaalasi ei kajasta. B. N. esitatud süüdistuse eripärast lähtudes ei peagi kajastama. Taolises olukorras ei ole aga küllaldaselt põhjendatud alust kaitsjal järeldada jälitustegevuse olemasolu ning jälitustegevuse ebaseaduslikkust. Sõiduki peatamist on käsitletud korrakaitseseaduse (KorS) §-s 45 ja selle kohaselt võib sõidukit peatada ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (KorS § 45 lg 1). Ohu ennetamiseks, ohu väljaselgitamiseks ja selle tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks on igati põhjendatud ka liiklusprofülaktika käigus joobe kontrolliks sõidukeid peatada ja nende juhte kontrollida. Käesolevalt tuvastatigi sõidukijuhil B. N. narkojoobe tunnused, mistõttu kiirtestiga kontrolliti B. N. ning testi tulemus ostus positiivseks amfetamiinile. Kohus ei tuvastanud käesoleva kriminaalasja menetlemisel politseitöö ebaseaduslikkust. Liiklusseaduse (LS) § 69 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt tuvastatakse joobeseisund korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. KorS § 37 lg 3 kohaselt kehtestab joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ning nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisi valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 26.06.2014 vastu võetud määrusega nr 37 kehtestati joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid (jõustus 01.07.2014). Selle määruse nr 37 kohaselt on isiku võimalikule joobeseisundile viitavad tunnused: isiku välimus, aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne, aja, isiku ja koha tajumise häired, teadvuse seisund, mäluhäired, koordinatsioonihäired, käitumishäired. Nimetatud määruses nr 37 kajastatud asjaolud on kajastatud ka 15.11.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokollis (lk 46), 15.11.2019.a terviseseisundi kirjeldamise protokollis (lk 48-49), 28.11.2019.a hinnangus isiku joobeseisundi kohta (lk 50) ja 09.04.2020.a ekspertiisiaktis nr 20E-LÕX0023 (lk 54-59). KorS § 41 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral 18 terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. KorS § 41 lg 5 kohaselt peab korrakaitseorgan narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral kirjeldama isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Käesolevalt on seda tehtud 15.11.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokollis (lk 46), millest peale amfetamiini kiirtesti positiivseks osutumisele muuhulgas nähtub, et B. N. tuvastati värisemine, passiivsus, kurvameelsus, nutab, märjad, läikivad silmad. KorS § 42 lg 6 kohaselt selgitatakse isikule enne narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist indikaatorvahendiga või enne isiku toimetamist tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse, tema järgmisi õigusi: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest; 3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus esitada vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule; 5) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Eelnimetatud KorS § 41 lg 6 õigusi on B. N. tutvustatud 15.11.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokollis (lk 46), millist asjaolu on B. N. kinnitanud selles protokollis enda allkirjaga (lk 46 keskel). KorS § 41 lg 9 kohaselt on korrakaitseorgani nõudmisel: 1) arst kohustatud kirjeldama isiku terviseseisundit; 2) tervishoiuteenuse osutaja või riiklik ekspertiisiasutus kohustatud võtma, säilitama ja edastama vajaliku koguse bioloogilise vedeliku proovi. KorS § 41 lg 10 kohaselt on korrakaitseorganil bioloogilise vedeliku proovi võtmise tagamiseks õigus kasutada proovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. KorS § 41 lõikes 11 on sätestatud, et isiku poolt korrakaitseorganile indikaatorvahendiga kontrollimiseks vabatahtlikult antud bioloogilise vedeliku proovi edastab korrakaitseorgan indikaatorvahendi positiivse näidu korral riiklikule ekspertiisiasutusele bioloogilise vedeliku proovi uuringu tegemiseks, kui see on vajalik narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või joobeseisundi tuvastamiseks. KorS § 41 lõikes 12 on sätestatud, et kui bioloogilise vedeliku proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab korrakaitseorgan võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Kui korrakaitseorgani nõudmisel kirjeldab arst isiku terviseseisundit, korraldab korrakaitseorgan terviseseisundi kirjelduse protokolli toimetamise võimaluse korral koos bioloogilise vedeliku prooviga joobeseisundi tuvastamiseks riiklikku ekspertiisiasutusse. KorS § 41 lõikes 13 on sätestatud, et bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuste ning isiku terviseseisundi kirjelduse protokolli põhjal annab riiklik ekspertiisiasutus hinnangu isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Käesolevas asjas ongi seda tehtud, mis nähtub 15.11.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (lk 47) ja uuringuaktist nr 1685T (lk 47), 15.11.2019.a terviseseisundi kirjeldamise protokollist (lk 48-49) ja 28.11.2019.a hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (lk 50). 19 KorS § 41 lg 14 kohaselt kehtestab arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja korra ning sellekohase protokolli vormi valdkonna eest vastutav minister määrusega. KorS § 41 lg 14 alusel on sotsiaalminister 26.06.2014.a määrusega nr 38 kehtestanud arsti poolt terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja korra ning sellekohase protokolli vormi. Käesolevas asjas koostatud 15.11.2019.a terviseseisundi kirjeldamise protokoll (lk 48-49) vastab KorS § 41 lg 14 ja selle alusel määrusega nr 38 kehtestatud nõuetele. KorS § 41 lg 15 kohaselt kehtestab bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra Vabariigi Valitsus määrusega. KorS § 41 lg 15 alusel kehtestas Vabariigi Valitsus 19.06.2014.a määrusega nr 88 bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra. Selle määruse nr 88 lisaks on joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja uuringuakt. Käesolevas asjas 15.11.2019.a joobeseisundi tuvastamise saatekiri (lk 47) ja uuringuakt nr 1685T (lk 47) vastavad KorS § 41 lg 15 ja määrusega nr 88 ja selle lisas kehtestatud nõuetele. KorS § 41 lg 16 kohaselt kehtestab narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks kasutatava indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. KorS § 41 lg 16 alusel kehtestati siseministri 20.11.2014.a määrusega nr 48 narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks kasutatava indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise kord. Määruse nr 48 lisaks on indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Käesolevas asjas koostatud 15.11.2019.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 46) on kooskõlas nimetatud määruses nr 48 ja selles lisas kajastatud nõuetega. KorS § 41 lg 17 kohaselt kehtestab bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi valdkonna eest vastutav minister määrusega. KorS § 41 lg 17 alusel kehtestati justiitsministri 17.06.2014.a määrusega nr 19 joobeseisundi tuvastamisel bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vorm. Selle määruse nr 19 lisaks on joobeseisundi tuvastamisel bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vorm. Käesolevas asjas koostatud 09.04.2020.a ekspertiisiakt nr 20ELÕX0023 (lk 54-59) vastab KorS § 41 lg 17 ja määruses nr 19 ja selles lisas kajastatud nõuetele. Kohtul ei ole põhjendatud alust hinnata asjas koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli (lk 46), joobeseisundi tuvastamise saatekirja (lk 47) ja uuringuakti nr 1685T (lk 47), terviseseisundi kirjeldamise protokolli (lk 48-49), hinnangust isiku joobeseisundi kohta (lk 50), ekspertiisiakti (lk 54-59) seaduse nõuetele mittevastavateks. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (NPALS) § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-s ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3¹ lg 1 kohaselt kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. NPALS § 3¹ lg 1 alusel kehtestas sotsiaalminister 18.05.2005 määrusega nr 73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse 20 tingimused ja korra ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad. Nimetatud määruse nr 73 lisaks on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad I– VI. Amfetamiin kuulub nendest nimekirjadest I nimekirja. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et B. N. pani Tartumaal Tartu vallas Maramaa külas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee
3. kilomeetril 15.11.2019.a kella 13:55 paiku mootorsõidukit Honda Accord reg nr XXX amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis juhtides toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 424 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kas rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 424 lg 3 kohaselt võib kohus KarS § 424 lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. B. N. karistuse mõistmisel on oluline täheldada, et tema süü on suur, kuna juhtis amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis sõidukit Tallinnast Tartu suunas suure liiklustihedusega teel päevasel ajal pikka maad, kujutades ohtu mitte ainult endale ja temaga samas sõidukis viibinud kahele kaasreisijale, vaid ka kõigile teistele temaga samas kohas viibinud liiklejatele. Narkojoove mõjutab tajumist, mistõttu on suur oht liikluses valede otsustuste tegemiseks, mille tagajärjed võinuks halbade asjaolude kokkusattumisel osutuda ohtlikuks mitte ainult B. N., vaid ka teistele tema juhitud sõidukis viibinud isikutele ja ka teistele liikluses osalenud isikutele. Suur süü suurus välistab kergema karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamise. B. N. karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eelkajastatud asjaoludel, võttes arvesse ka seda, et varem on B. N. kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole, kuriteo toimepanemisest 15.11.2019 kuni käesoleva ajani on möödunud veidi üle aasta, selle aja jooksul ei ole uusi rikkumisi lisandunud, siis on põhjendatud vangistuse kohaldamine selle alammäära lähedal, s.o 2 kuud vangistust KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi minimaalse, s.o 1-aastase katseajaga. Kriminaalhoolduse nõuete kohaldamist ja B. N. kriminaalhooldusele allutamist ei pea kohus kohaseks, kuna isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata, kehtivaid karistusi pole ja kuriteo toimepanemisest aasta möödudes pole uusi rikkumisi lisandunud. Loodetavasti on käesolev kriminaalmenetlus avaldanud B. N. vajalikku ja küllaldast mõju, panemaks teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Lisakaristuse kohaldamine suure süü puhul on vältimatu ja seda nii üld- kui ka eripreventsiooni kaalutlustel. Samas reaalset vajadust 3-st kuust pikemaks ajaks lisakaristuse kohaldamiseks pole. Karistusregistri andmetel on B. N. käesolevalt varem karistamata isik. Ka kuriteo toimepanemisest aasta möödudes pole uusi rikkumisi lisandunud. Seetõttu kohaldab kohus lisakaristust miinimummääras.

§ 306

lg 1 p 6¹ kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel muuhulgas lahendada küsimus, kas on põhjendatud karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada. 21 Kohtu hinnangul ei ole selleks alust. 27.01.2020 määrati ekspertiis (lk 51-53). Ekspertiisiakt koostati 09.04.2020 (lk 54-59). Sellele järgnevalt pandi toimik kokku, võimaldati riigi õigusabi osutanud kaitsjal tutvuda kriminaalasja toimikuga (lk 68), menetlusse astus lepinguline kaitsja (volikiri 25.05.2020: lk 21-22), viidi kohtueelne menetlus lõpule, koostati 24.09.2020 süüdistusakt ja 25.09.2020 saabus süüdistusakt kohtusse menetlemiseks, 15.10.2020 toimus eelistung ning 18. ja 20.11.2020 toimus kohtuistung, s.h 20.11.2020 kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine. Põhjendamatuid viivitusi pole olnud. Suvesse jääb Eesti lühikese suve puhul üldteada olevalt suvine puhkuste periood. Kuna reisimisel olid ja on ka käesolevalt suured piirangud koroonaviiruse tõttu, siis pole põhjendatud menetlejatele ette heita ka seda, et Eestis enamasti eelistatakse puhata just suviti. Maakohtu hinnangul ei ole menetluse mõistlikku aega ületatud. Seetõttu ei kuulu kaitsja taotlused

§ 274

² ja

§ 205

² alusel kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks seoses menetluse mõistliku aja möödumisega rahuldamisele. Maakohtu hinnangul pole alust ka

§ 306lg 1 p 6¹ alusel karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu kergendada.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 22