) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. 2
lg 3 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Tsiviilasja menetlus jätkub elatise nõude osas. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 alusel on isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 alusel võib isaduse vaidlustada kohtus ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 103 lg 1 järgi on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. Kohus leiab, et hagejal, kes on kantud laste isana laste sünniakti on õigus esitada hagi isaduse vaidlustamiseks. Samuti on hagi esitatud õigeaegselt, sest kostja I suhtes tehtud isadustesti tulemusest on hageja saanud teada sügisel 2023 ning hagi on esitatud 10.05.2024 Kostjad võtsid kohtule 29.01.2026 esitatud avalduses hagi õigeks. Kohus selgitab, et kohus ei ole
Siiski tugineb kohus
Hageja esitas kohtule EKEI 01.07.2021 uuringuakti nr 21T-GL0041, mille tulemuse kohaselt saab I J 99,9999997% tõenäosusega olla V L bioloogiline isa. Kohus loeb tuvastatuks, et uuringuakti tulemuste põhjal on välistatud kostja I põlvnemine hagejast. Kostja II mittepõlvnemine hagejast on tuvastatud tsiviilasjas määratud DNA ekspertiisi kaudu. EKEI 22.12.2025 ekspertiisi aktiga nr 25E-GL00141-01 on tuvastatud, et A K ei saa olla A L bioloogiline isa. Ekspertiiside tulemuste üle pooltel vaidlust ei ole. Selliselt leiab kohus, et tõendatud on, et hageja ei saa olla kostjate isa. Kohus loeb tuvastatuks, et kostjad ei põlvne hagejast. Kohus selgitab, et jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks kostjate sünniaktis ja registriandmetes. Viru Maakohtu 28.07.2021 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-21-8128, mõisteti A K välja A L ja V L kasuks elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 20. maist 2021 hagejate täiealisteks saamiseni. PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Kuivõrd kostja I ja kostja II ei põlvne hagejast, siis on põhjendatud hagiavalduse rahuldamine ka elatise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks. 3
Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg (
). Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot (
Kuna põlvnemise tuvastamise nõue on mittevaraline nõue, on selle nõude hinnaks 3500 eurot iga kostja kohta. Elatise maksmise kohustuse puudumise nõude hinnaks on iga kostja puhul 2628 eurot (292 eurot x 9 kuud)
Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
lg 1 ja 2).
lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.