Obsah (8)

§ 661§ 430§ 178§ 428§ 173§ 168§ 164§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Määruse teatavakstegemise aeg ja koht 3. märts 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-15947 Tsiviilasi T.G hagiavaldus väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

§ 661

lg 4 alusel saab menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu esitada ühe tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses (

§ 430lg 8).

Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on T.G (hageja/alaealine laps) hagiavaldus Q.E ( ) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb igakuist elatist alates hagi esitamisest (s.o 24.9.2025) kuni tema täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras (s.o hagi esitamisel 301,74 eurot). 1.
2. Esitatud asjaoludel on hageja Z.S ( ja kostja kooselust sündinud ühine laps. Kooselu on lõppenud ja hagejad elab emaga. Hageja ja kostja praktiliselt ei suhtle, kostja ei ole valmis hagejale stabiilselt ülalpidamist tagama. 1.
3. Hageja igakuine ülalpidamisvajadus on keskmiselt 827 eurot järgmiselt: kasutuseelis 120 eurot, kommunaalkulud (KÜ arve, elekter) 128 eurot, toit 230 eurot, transport 30 eurot, side (internet, telekas) 8 eurot, telefon 16 eurot, tervishoid 45 eurot, riided ja jalanõud 45 eurot, hügieen 30 eurot, huviharidus (ujumine, kunstiring) 95 eurot.
4. Kostja vastuväite kohaselt kostja täidab ülalpidamiskohustust. Hageja vanemad leppisid kokku, et kostja annab lapse emale hageja ülalpidamiskulude katteks oma osa xxxxxxxxx müügist saadud rahast (hageja seaduslik esindaja kostja vastuväitega ei nõustunud). Kostja ei nõustu ka lapse vajaduste suurusega. Kostja arvates lapse vajadused kasutuseelise ning transpordikulu osas on täiesti alusetu (seda enam, et koolilapsele on linnatransport tasuta); kommunaalkulude, tervishoiu, vabaaja ja hügieeni osas on ülepaisutatud.
5. Kohtuistungil, milline toimus
6. veebruar 2026, sõlmisid vanemad kokkuleppe, mille kohaselt alates
7. märts 2026 maksab kostja hagejale kuni tema täisealiseks saamiseni igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummääras jooksva kuu eest kuu
8. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole selgitusega „kalendrikuu elatis“. Elatise võlgnevuse summas 1579,11 eurot (periood
9. september 2025 kuni
10. veebruar 2026) tasub kostja hageja seadusliku esindaja arvelduskontole selgitusega „elatise võlgnevus“ igakuiste osamaksetena
11. kuupäevaks selliselt, et osamakse ei oleks väiksem kui 100 eurot. Esimene osamakse tasutakse
12. märts
13. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu 2 Tsiviilasi nr 2-25-15947 rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

5. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud

§-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on kooskõlas ka

§ 164

lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 7.

§ 661lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Pooled lühendasid tähtaja ühele tööpäevale. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3