KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 18.02.2026 Tallinn Haldusasja number 3-25-4604 Haldusasi X.A kaebus Tallinna Vangla vastu seoses suitsetamis

) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tallinna Halduskohtule saabus 16.12.2025 Tallinna vanglas kinni peetava X.A kaebus. Kohus saab aru, et kaebus on esitatud seoses Euroopa Inimõiguste Kohtu 04.11.2025 tehtud otsusega asjas Vainik jt vs. Eesti. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja sooviks on esitada Tallinna Vanglale suunatud kohustamisnõuded (

§ 37

lg 2 p 2): 1) kohustamisnõue sigarettide ostmise ja suitsetamise võimaldamiseks; 2) kohustamisnõue vangla poolt kaebajale vastamiseks, millal kaebaja saab hakata vanglas suitsetama. Lisaks on kaebaja esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses suitsetamise mittevõimaldamisega (

§ 37lg 2 p 4).

1. Kaebaja esitas 21.12.2025 ja 22.12.2025 kohtule kaebuse täienduse, millest kohus saab aru selliselt, et kaebaja vaidlustab ka selle, et vangla on kasutanud tema meditsiinilisi andmeid. Kaebaja suurendas oma kahju hüvitise nõuet sellega seoses 500 euro võrra ehk kokku on hüvitamisnõue 1500 eurot. Kohus saab aru ka seda, et tõenäoliselt soovib kaebaja kahjunõude 500 euro ulatuses suunata mitte vangla, vaid meditsiiniteenuse osutaja vastu.
2. Kohus jättis 23.12.2025 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuselt riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks. Samuti tuli kaebajal esita kohtule selge taotlus, mida kaebaja esialgse õiguskaitse rakendamiseks soovib ning põhjendused, miks kaebaja esialgset õiguskaitset vajab. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuli kaebajal samuti tasuda riigilõiv (20 eurot). Kohus rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse menetlusdokumentide tõlkimiseks. 3-25-4604
3. Kaebaja esitas 23.12.2025 menetlusabi taotluse kaebuse riigilõivust (45 eurot) vabastamiseks põhjendades seda raha puudumisega. 24.12.2025 esitas kaebaja taotluse ka esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu vabastuse saamiseks. 05.01.2026 esitas kaebaja korduva menetlusabi taotluse.
4. Kaebaja soovis 23.12.2025 taotluses määrata enda esindajaks YY (ik XXX). 28.12.2025 esitas kaebaja nimetatud isiku volitamiseks volikirja.
5. Kohus jättis 27.01.2026 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks 10 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Lisaks jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja andis kaebajale tähtaja nõude täpsustamiseks, samuti esitada täpsemad andmed esindaja kohta.
6. X.A esitas 27.01.2026 määrusele määruskaebuse menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, mille Tallinna Ringkonnakohus tagastas 03.02.2026 määrusega selle perspektiivituse tõttu. Määrus ei ole edasikaevatav ja toimetati X.A-le kätte 03.02.
8. Seega tulnuks kaebajal tasuda riigilõiv 10 päeva jooksul alates Tallinna Ringkonnakohtu määruse jõustumisest ehk 13.02.
9. Käesoleva määruse tegemise hetkeks ei ole kohtule riigilõivu laekunud. Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtule täpsustusi kahjunõude osas seoses terviseandmete avaldamisega.
10. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta ja see tuleb tagastada halduskohtumenetluse (

) § 121 lg 1 punkti 2 alusel, sest kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuse puuduseid kõrvaldanud ja riigilõivu tasunud.

1. Kaebaja esitas 06.02.2026 vastuväite kohtu tegevusele, millest võib aru saada, et kaebaja ei ole nõus võimaliku kaebuse tagastamisega. Selgitan kaebajale, et kohus ei olnud selleks hetkeks kaebust tagastanud kuna kaebajal oli võimalus tasuda riigilõivu ja esitada kaebuse täpsustused. Seega ei lahenda kohus eraldiseisvalt 06.02.2026 esitatud vastuväidet, sest kaebus tagastatakse käesoleva määrusega, millele on kaebajal võimalik esitada määruskaebus.
2. Kohus selgitab kaebajale ka järgmist. 31.01.2026 esitas kaebaja kohtule volikirja, milles volitas oma õde (RP (ik XXX)) ennast esindama halduskohtus. Kohus on kaebajale 27.01.2026 määruses selgitanud, et halduskohtumenetluse seadustiku §

§ 32

lg 1 kohaselt võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses muuhulgas olla esindatava menetlusosalise abikaasa, registreeritud elukaaslane või üleneja (lapsevanem) või alaneja (laps) sugulane. Kaebaja õde ei ole kaebaja üleneja ega alaneja sugulane, mistõttu kaebaja õel ei ole seadusest tulenevalt õigust kaebajat halduskohtumenetluses esindada. Sellest tulenevalt ei edasta kohus käesolevat määrust kaebaja õele vaid toimetab määruse kätte kaebajale. 12. Kohus on kaebajale eelnevalt 23.12.2025 määrusega andnud menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks vene keelde. Ehkki käesoleva menetluse käigus tehtud kaebaja toimingute põhjal on kohtul alust arvata, et kaebaja saab eesti keelest piisaval määral aru, et kohtudokumentidega tutvuda, tõlgib kohus ka käesoleva määruse kaebajale vene keelde, sest tegemist on menetlust lõpetava määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 2