Väärteoasi nr 4-25-4187 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg 20. jaanuar 2026 Väärteoasja number 4-25-4187 Kohtunik Marek Vahing Väärteoasi Menetlusaluse isiku Urm

) § 58 lg 3 järgi ja karistati teda

§ 221lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, mis on 80 eurot.

Otsuses toodud etteheite kohaselt juhtis Urmas Mast mootorsõidukit, ületas stoppjoone ning sõitis valgusfooridega reguleeritud ristmikule valgusfoori keelava kollase tule ajal. Peatumine ettenähtud kohas oli võimalik liiklust ohustamata.

1. Tartu Maakohtusse saabus
2. novembril 2025 Urmas Masti kaebus viidatud otsusele. Kaebuses taotleb menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Urmas Mast selgitab, et ta sõitis
3. mail 2025 keskpäeva paiku Riia tänavat mööda kesklinna suunas. Liiklus oli häiritud pikkade järjekordadega (ummikutega) valgusfooride taga. Jõudnud RiiaKastani ristmikule süttis kollane tuli. Vältimaks äkkpidurdamisega kaasnevat tagant otsasõitu ja peatumist jalakäijate ülekäigurajal, otsustas ta ristmiku ületada, mis toimus tema hinnangul absoluutselt ohutult. Urmas Mast märgib, et teda pikalt varjatult jälitanud liikluspatrull pidas teda kinni ja koostas lühimenetluse otsuse 278025008621, mille ta
4. juulil 2025 Tartu Maakohtus vaidlustas. Seejärel koostati
5. septembril 2025 väärteoprotokoll. Kaebuses selgitas menetlusalune isik veel, et Riia tänav on ummikute tõttu raskesti läbitav, ka liinibussid hilinevad. Kui rohelise (vilkuva) tulega peatuda nagu soovitas politseiametnik, siis suureneb hilinemiste ja ka õnnetuste arvu. Urmas Mast viitab liiklusseaduse § 58 lg-le 3 ja selgitab, et vaid foori punane tuli on keelav tuli.

§ 7

lg 1 p 4 ja

§ 7

lg 1 p 3 järgi ei ole kollane tuli üheselt liikumist keelav nagu punane tuli ja nende samastamine on meelevaldne. Ta lisab, et autojuhtide seas levib tõdemus, et kollast tuld pole enam olemas - on roosa või lilla tuli, mida on ERR-i saates öeldud. Viimaks märgib menetlusalune isik, et sündmusest tehtud videost on näha, et ajal mil tema ületab ristmikku, sõidavad vastassuunast kaks autot üle ristmiku. Esimesel rajal peatunud auto on ületanud stoppjoone ja tagant tulnud masin on teinud imeliku manöövri. Võimalik, et selle põhjustas politseimasina käivitatud värvid ja viled. Kui tema ristmiku ületas, siis jalakäiad veel ootasid lubavat foorituld ristmiku ületamiseks. Kindlalt võib väita, et ta ei seganud kedagi ega midagi. Ristmiku ületamine toimus ohutult. Kui oligi mõne meetri või sekundiga eksitud, siis üldpilti see ei muuda. Kui on vaja teisest vaadet, siis kõigil ristmikel on valgusfooride stangede küljes kaamerad, mis jälgivad liiklust.

1. Menetlusalune isik teatas
2. detsembri 2025 kirjas, et soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses.
3. Kohtuväline menetleja jäi
4. novembril 2025 esitatud kirjalikus seisukohas selle juurde, et otsus on seaduslik ja põhjendatud ning aluseid selle tühistamiseks ei ole. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Samuti teatas kohtuväline menetleja, et peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT
5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja tema seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
8. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, märgib alljärgnevat.
9. Vaidlust ei ole selles, et Urmas Mast juhtis
10. mail 2025 kell 12.47 asukohas Riia tn 31, Tartu linn mootorsõidukit Ford Sierra reg. nr XXX. Seda kinnitavad nii väärteo kohta vormistatud väärteoprotokoll AB 1664848, menetlusaluse isiku ütlused, kui tunnistaja O. R. ütlused. Vaidlus on selles, kas menetlusalune isik rikkus

§ 58

lg-s 3 sätestatut, ehk et, kas ta ületas Riia-Kastani ristmikul stoppjoone ja sõitis valgusfooridega reguleeritud ristmikule valgusfoori keelava kollase tule ajal.

1. Menetlusalune isik rikkumist ei tunnista, kuid kohtu arvates on see üheselt tõendatud politseisõiduki pardakaamera salvestiste ja tunnistaja ütlustega.
2. Kohtule on esitatud kolm salvestist. Salvestiselt 20250530_124639_NF.mp4 on näha, et politseisõiduk liikleb mööda esimest sõidurada ja tema ees on taksotunnustega mootorsõiduk Toyota reg. nr XXX. Urmas Masti juhitud mootorsõiduk liikleb mööda teist sõidurada. Menetlusaluse isiku sõiduk ja politseisõiduk liiguvad paralleelselt mööda Riia tänavat kesklinna suunas. Vahetult menetlusaluse isiku sõiduki ees ja järel ei ole ühtegi teist sõidukit näha. Lähenedes vaidlusalusele Riia-Kastani ristmikule hakkab vilkuma esmalt roheline tuli. Taksotunnustega sõiduki juht ja selle järel liikuv patrullsõiduki juht pidurdavad ja peatuvad ohutult. Vilkuvale rohelisele tulele ja sellele järgnevale kollasele tulele menetlusalune isik ei reageeri. Ta jätkab sõitu ja ületab stoppjoone, kui kollane keelav foorituli on fooris juba pikalt põlenud. Kui menetlusalune isik on sõitnud stoppjoonest üle umbes sõiduki pikkuse ulatuses, süttib fooris juba punane tuli. Menetlusaluse isiku sõiduki järel liikunud sõiduk jõuab stoppjooneni alles hetk pärast seda kui fooris on süttinud punane tuli. Seega oli menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki Ford Sierra reg. nr XXX ja tema taga liikunud sõiduki vahel piisavalt ruumi ja tagant otsasõitu karta ei olnud põhjust. Menetlusalune isik oleks saanud sõiduki ohutult peatada.
3. Teised kaks politseisõiduki pardakaamera salvestist 20250530_124739_NF.mp4 ja 20250530_124839_NF.mp4 rikkumise kohta teavet ei anna. Esimesel on näha, et politseisõiduk järgneb menetlusaluse isiku juhitud sõidukile ja annab korralduse sõiduk peatuda. Teiselt videolt on näha peatunud sõiduk, politseiametnik läheb juhi juurde ja juht väljub sõidukist.
4. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik O. R. kinnitab seda, mida on näha ka eelpool kirjeldatud videosalvestiselt.
5. mail 2025 kella 12.47 paiku teostas ta koos patrullpolitseinik A. A. Riia tänaval liiklusjärelevalvet. Liikudes Riia tänavat pidi suunaga Kastani tänava pool, hakkas ristmikule lähenedes vilkuma roheline foorituli. Patrullsõiduk sõitis paremas reas ja sõiduki ees oli musta värvi Toyota Avensis. Patrullsõiduki vaates vasakus reas oli sõiduk Ford Sierra reg. nr XXX. Tema ees ühtegi teist sõidukit ei olnud. Ristmikule lähenedes ja nähes vilkuvat rohelist foorituld jäi patrullsõiduki ees olev musta värvi Toyota enne ristmiku seisma, kuid vasakus reas olev sõiduk Ford Sierra reg. nr XXX lisas gaasi ja sõitis keelava fooritulega ristmikust üle. Patrullsõiduk järgnes sõidukile siniste vilkuritega ning peatas sõiduki kasutades sinist ja punast märgutuld. Sõiduk Ford Sierra peatus politsei märguandetulede peale. A. A. läks sõiduki juhipoolse akna juurde ning tutvustas ennast ja palus esitada sõiduki juhtinud isikul isikut tõendav dokument. Isikuks osutus Urmas Mast.
6. Kaebaja viitab liiklusseaduse § 58 lg-le 3, mis sätestab, et foori keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees ja selgitab, et selle sätte mõttes on keelav tuli foori punane tuli. Fooritulede tähendust on kirjeldatud

§-s 7. Menetlusalune isik viitab edasi

§ 7

lg 1 p-dele 3 ja 4 ja leiab, et kollane tuli ei ole üheselt liikumist keelav nagu punane tuli ja nende samastamine on meelevaldne. Siin kohus kaebajaga nõustuda ei saa.

§ 7

lg 1 p 3 ütleb selgelt, et kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus liiklust ohustamata peatumine oleks olnud võimatu. Samuti ei ole tegemist olukorraga, kus kollane tuli oleks süttinud hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal. Videosalvestiselt on näha, et menetlusalune isik oleks saanud sõiduki ohutult peatada siis kui fooris hakkas roheline tuli vilkuma. Kaebaja aga sellele ei reageerinud ja ületas stoppjoone veel pärast seda kui kollane liikumist keelav tuli fooris juba põles. Möönab Urmas Mast kaebuses tegelikult isegi, et kui ta ka mõne sekundiga või meetriga eksis, siis üldpilti see ei muuda, kuna tema ületas ristmiku ohutult ega seganud kedagi. 15. Eelnevaga on tõendatud, et Urmas Mast juhtides mootorsõidukit, ületas stoppjoone ning sõitis valgusfooridega reguleeritud ristmikule valgusfoori keelava kollase tule ajal. Peatumine ettenähtud kohas oli võimalik liiklust ohustamata. Sellega pani Urmas Mast toime

§ 58

lg 3 rikkumise ja täitis

§ 221lg 1 objektiivse koosseisu.

1. Kohtuväline menetleja märkis oma seisukohas ja kohus peab vajalikuks samuti seda rõhutada, et objektiivsete koosseisutunnuste täitmine ei eelda kahju tekkimist - tegemist on formaalse deliktiga, mis ei nõua tagajärje saabumist. Kaebaja õigustab oma tegu väitega, et tema liikumine oli ohutu.
2. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 tulenevalt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Urmas Mast pani väärteo toime tahtlikult, täpsemalt vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on veendunud, et Urmas Mastile ei saanud olla teadmata fooritulede tähendus. Arusaadavalt soovivad sõidukijuhid liikuda kiiresti ja sujuvalt sihtkohta ja punase fooritule taga seismine on tülikas. Urmas Mast püüdiski seda vältida. Kaebaja ei ole oma rikkumisest aru saanud ja otsib oma tegevusele õigustust.
3. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on Urmas Mast õigesti rikkumises süüdi tunnistatud.
4. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamisel välja muu hulgas ka selle, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 20.

§ 221

lg 1 järgi saab foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest karistada inimest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Urmas Mastile karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, ehk 80 eurot.
2. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida korrigeeritakse vastavalt süü suurusele ja karistust kergendavatele ning raskendavatele asjaoludele. Kohtu hinnangul on Urmas Masti süü keskmine. Ta ei mõista enda käitumist hukka. Vastupidi - ta õigustab seda väitega, et ka teised autojuhid käituvad nii. Ta leiab, et politseiametnikud on käitunud valesti kui asusid teda varjatult jälitama ja häirisid liiklust kui asusid teda vilkurite saatel kinni pidama. Kohtu arvates on etteheited ametnikele alusetud. Menetlusalune isik ei saa aru, et linnaruumis liikumine peab olema ohutu ja teistega arvestav. Kõikidel liikluses osalevatel juhtidel tuleb järgida liiklusseaduse nõudeid, olla hoolikas, tähelepanelik, hoida piisavalt pikivahet ning sõita kiirusega, mis võimaldab sujuvalt eesoleva mistahes takistuse tõttu seisma jääda. Keelava fooritulega ristmiku ületamisega võib reaalselt kaasneda oht teiste liiklejate elule ja varale. Juhtimisõigust omav ning mootorsõidukit liikluses kasutav isik peab teadvustama, et liiklusnõuded on kehtestatud nii juhi enda kui ka kaasliiklejate huvides. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolud kohtu arvates puuduvad.
3. Urmas Masti edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel tuleb arvesse võtta tema senist käitumist liikluses. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Urmas Mast varem karistamata isik. Seega piisab tema mõjutamiseks ilmselt karistusest, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Urmas Mast on märkinud, et rahatrahv on 10% tema sissetulekust. Kui Urmas Mast arvab, et see on liiga suur karistus, siis karistus peabki olema selline, mis inimest mõjutab.
4. Kokkuvõttes jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
5. oktoobri 2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,008621 muutmata ja Urmas Masti kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing