Obsah (4)

§ 424§ 68§ 74§ 75

Kriminaalasi nr 1-21-8823 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuaril 2022.a, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1 – 21-8823 Kohtukoosseis Koh

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Abiprokurör Natalia Duškina Süüdistatav K.K ; isikukood: XXX; kodakondsus: xxxx; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; töökoht: Xxxx; elukoht: xxxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. KrMS § 217 korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 01.10.2021.a – 02.10.2021.a, s.o 2 päeva. Tõkendit ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada K.K

§ 424

lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.10.2021.a – 02.10.2021.a, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldades

§ 74

lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.K ei pane 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) – kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, kohustudes: • elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • • • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel määrata K.K-le kohustuseks hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

§ 75lg 2 p 8 alusel määrata K.K-le sotsiaalprogrammis.

kohustuseks käitumiskontrolli ajal osalema Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 05.01.2022.a. K.K määrata katseajaks Tallinna Vangla Lääne – Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Menetluskulud: Välja mõista K.K-lt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 111,60 eurot ning sundraha summas 876 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 987,60 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 82,30 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundraha summas 105 eurot – jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Apellatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUSE SISU K.K on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.10.2021.a kella 12.17 ajal Tallinnas, Pärnu mnt 180B maja juures suunaga Järve 2 poole mootorsõidukit xxxx reg. nr. xxxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 1,44 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l, mõõtetulemus 1,30 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 – juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 – joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega K.K pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU Kr

MS § 245 alusel 21.12.2021.a süüdistatav K.K , kaitsja Kersti Põld ning abiprokurör Natalia Duškina sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör K.K süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust (01-02.10.21.a), seega ärakandmata karistuse osa moodustab 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldades

§ 74

lg 1 ja lg 3 sätteid määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav K.K ei pane 1 aasta ja 2-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppe kohaselt palub prokurör

§ 75

lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustuse hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga 3 kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Samuti

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada K.K käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustus, milleks on sundraha summas 876 eurot ning kaitsjatasu summas 111,60 eurot, s.o kokku 987,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel palub prokurör määrata, et K.K võib menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud üle süüdistatava ja prokuröri, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et käesolevas kokkuleppes esitatud süüdistus süüdistatava suhtes on tõendamist leidnud ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil jäid menetlusosalised sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav K.K süüdi tunnistada kohtuotsuse resolutiivosas toodud süüdistuses ning temale karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 5; 249. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 4