) § 116 lg 1 kohaselt nõudis kohus 13.12.2022.a välja kohtuväliselt menetlejalt väärteotoimiku. 15.12.2022.a saabus kohtule Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroolt väärteotoimik paberkandjal. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, märgib, et esmalt kontrollib kohus kaebuse lubatavust
§-dest 114 ja 115 lähtuvalt. Vastavalt
lg-le 4 esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. J.P ’e suhtes koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli väärteootsuse kättesaadavaks tegemise ajaks märgitud 24.11.2022.a. (väärteotoimik lk 23). Väärteoprotokolli koopia on J.P allkirja vastu kätte saanud 26.10.2022.a ning seejuures on ta kinnitanud oma andmete õigsust (väärteotoimik lk 23). Seega tuleb järeldada, et J.P oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav küll 22.11.2022.a, kuid nimetatud otsuses on märgitud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, st kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 09.12.2022.a. Kohus märgib, et asjaolu, et kohtuvälise menetleja lahend oli kättesaadav varem (24.11.2022.a asemel 22.11.2022.a.) ei riivanud menetlusaluse isiku õigusi, kuivõrd 15-ne päevane kaebetähtaeg algas kuupäevast, mil otsus pidi olema kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.o kaebetähtaja kulgemist arvestati alates 24.11.2022.a. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt edastati kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsus menetlusalusele isikule posti teel aadressile xxxx (kohtutoimik 7-8), antud aadress on märgitud ka väärteoprotokollis, millise õigsust on menetlusalune isik oma allkirjaga kinnitanud. Samuti on isik väärteoprotokollis märkinud, et soovib otsuse saada eelnimetatud aadressile. Kohus märgib, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Ka on Riigikohus selgitanud, et väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks.
lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (RKKKo 3-1-1-84-13 p 8.1). Käesoleval juhul on J.P kohtule esitanud kaebuse 10.12.2022.a, s.o 1 päev pärast kaebetähtaega. Kaebuse hilisemale esitamisele ei ole kaebuse sisus viidatud, samuti kaebetähtaja ennistamist J.P ei taotle. Kohtu hinnangul kaebetähtaja ennistamist tingivaid asjaolusid ka ei esine – isik oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Kohtuvälise menetleja poolt märgitud otsuses on märgitud kaebekord ning isik esitas kaebuse 1 päev pärast kaebetähtaega. Kuivõrd,
lg 4 sätestab kaebuse esitamise tähtaja ning kaebus esitatakse kaebuse esitaja huvides, lasub kaebuse tähtaegse esitamise riisiko kaebuse esitajal, ühtegi objektiivset takistust selleks J.P’el ei esinenud.
lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast
lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kaebuses ei ole kaebetähtaja ennistamist taotletud, ka tuvastas kohus, et kaebetähtaja ennistamiseks aluseid ei esine. 2 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J.P ’e poolt pärast kaebetähtaega esitatud kaebuse läbi vaatamata. Kohus juhindub
Merle Parts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.