) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 3. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 4. Kohus selgitab pooltele, et
on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Kohus keeldus 11.11.2025 määrusega hagejate hagi korteri valduse vabastamiseks menetlusse võtmisest. Hagejad teatasid, et võtavad kohtu 11.11.2025 määrusele esitatud määruskaebuse tagasi ning paluvad selles osas menetlus lõpetada.
kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui
65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
Määruskaebusest loobumise korral
lg 3 koostoimes §-ga 659 kohaselt loetakse, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebemenetluses menetlustoiminguid teinud. Kohus, tutvunud avaldusega määruskaebusest loobumiseks, leiab, et loobumine tuleb vastu võtta ning määruskaebuse menetlus tsiviilasjas nr 2-25-9977 lõpetada. 3
lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hagejad on tasunud pärandvara jagamise nõudelt riigilõivu summas 420 eurot. Kohus rahuldab hagejate taotluse ning tagastab hagejatele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 210 eurot. Hagejad tasusid korteri valduse vabastamise nõudelt riigilõivu 980 eurot. Kohus keeldus 11.11.2025 määrusega hagejate hagi korteri valduse vabastamiseks menetlusse võtmisest. Seega kuulub korteri valduse vabastamise nõudelt tasutud riigilõiv summas 980 eurot tagastamisele.
lg 2 p 2 kohaselt kuulub määruskaebusest loobumise korral tagastamisele pool määruskaebuselt tasutud riigilõivust. Hagejad tasusid 11.11.2025 määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. Kohus rahuldab osaliselt hageja taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 35 eurot. Kokku kuulub tagastamisele riigilõiv summas 1225 eurot (210 + 980 + 35). 7.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku kompromissilepingu p-s 7, et käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 8.
Käesoleval juhul on pooled välistanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.