) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus AS I ja V. R. sõlmisid 28.06.2023 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 20.10.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 7. osamakseni, s.o 20.01.2024. 25.01.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale e-tähtkirjana teatise lepingu lõpetamise kohta. AS I loovutas 30.01.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohtu selgitused Kostja sai 19.03.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole, mistõttu teeb kohus
Tulenevalt
Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringuid Maksehäireregistritesse. Krediidiotsuse käigus on süsteem tuvastanud pangakontolt kostja keskmise regulaarse sissetuleku 3459,65 eurot ja lepingu igakuine osamakse suurus oli 80,37 eurot. Väljaminekuteks oli arvestatud 580 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hagi asjaoludega on põhjendatud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. Kostja sai hagimaterjalid kätte, kuid omapoosleid vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt 2 2-24-136383 edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 385 eurot.
järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul märgitud ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega leiab kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 240 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 645 eurot (385+20+240). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 645 eurot ning menetluskuludelt (645 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.